Kirjandusteaduse koolkonnad

1. Kirjandusteaduse koolkonnad

2. Vene vormikoolkond • 1910-20.aa.: Peterburi Luulekeele Uurimise Selts (J. Tõnjanov, V. Šklovski, B. Eichenbaum) • Sümbolismi ja avangardi kunstiteooria ja praktika • Ferdinand de Saussure’i strukturaallingvistika: “Üldise lingvistika kursus” (1916, Charles Bally, Albert Sechehaye)

3. Ferdinand de Saussure (1857-1913) • Sünkrooniline (strukturaalne) ja diakrooniline (ajalooline) keeleteadus • Keele ja kõne eristamine: langue – märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem; parole – üksik kõnesündmus, keelesüsteemi praktiline rakendus (malemängu metafoor)

4. F. de Saussure • “Langue’i võib mõista kui suurt ühiskasutatavat kappi, kus säilitatakse kõiki erinevaid märke, millest võib ehitada üksikuid kõnesündmusi ehk parole-sündmusi” (P. Cobley, L. Jansz. Juhatus semiootikasse) • Tähistaja ja tähistatava seos on tinglik, meelevaldne.

5. Formalistid: Juri Tõnjanov • “Kirjanduslik fakt”, “Kirjanduslikust evolutsioonist”: kirjandusliku süsteemi mõiste. Kirjanduslik “evolutsioon” on süsteemide või sünkroonsete seisundite vaheldumine • Saussure’i “sünkroonsuse” ja “ diakroonsuse” vastandamise kriitika • Tõnjanov, Jakobson: “dominandi” mõiste

6. Viktor Šklovski: “Kunst kui võte” • Poeetilise keele ja tavakeele eristamine • “Kummastumise” võte (ostranenije, defamiliarization) • Süžee ja faabula

7. Strukturalism: “struktuuri” mõiste • Ühe elemendi muutumine toob kaasa terve struktuuri muutumise • Ühe struktuuri korrastatud üleminek teiseks toimub kindlate reeglite alusel • Süsteemis kehtib eneseregulatsioon

8. Prantsuse strukturalism: Claude Lévi-Strauss • “Strukturaalne antropoloogia” (1958) • “Metsik mõtlemine” (1962) • “Mütoloogikad” (1967-71): “Toores ja keedetud”, “Meest ja tuhast”, “Lauakommete päritolu”, “Alasti inimene”

9. Binaarsed opositsioonid • Polaarsed ja graduaalsed (astmelised) opositsioonid • Foneetikas: helilised/ helitud häälikud; sulghäälikud (k, p, t)/ hõõrdhäälikud (v, s, h); sulghäälikud/ külghäälikud (l: osaline sulg) • Grammatikas: olevik/ mitteolevik

10. Binaarsed ja ternaarsed struktuurid mütoloogias • Oma/ võõras, toores/ keedetud, niiske/ kuiv, mesi/ tubakas (tuhk) • Maa/ udu/ taevas kodukolle/ tuhk/ korsten loodus/ ehted, rõivad/ kultuur surm/ haigus/ elu inimene/ ahv, metssiga/ jaaguar rohusööjad/ kaaren, koiott/ kiskjad

11. Müüdi koodid • Geograafiline (ida –lääs-ida) • Kosmogooniline (mägi-org, taevas –maa) • Sotsiaalne (isa- VS. emapoolsed sugulased) • Tehnoökoloogiline (esmased vajadused: nälg, iha, jne)

12. Roland Barthes • “Kirja nullaste” (1953) • “Mütoloogiad” (1957) • “Moe süsteem” (1967) • “S/Z” (1970) • “Armunute diskursus” (1977) • “Camera lucida” (1980)

13. Roland Barthes • Müüt kui “sekundaarne süsteem”: loomuliku keele märk saab müüdis uue (konnotatiivse, sekundaarse) märgi tähistajaks • Mütoloogilised süvastruktuurid kultuuris

14. Tartu-Moskva koolkond • J. Lotman, B. Uspenski, V. Toporov jt. Kultuurisemiootika teesid (1973). • “Kultuur” ja “mittekultuur” (loodus, tsivilisatsioon, kaos, alateadvus, lapselik, arhailine, patoloogiline) • Kontinuaalsed (pidevad) ja diskreetsed (pidetud) tekstid • J. Lotmani artiklid argikäitumise poeetikast: “praktiline” (loomulik, spontaanne) ja “rituaalne” käitumine