100 likes | 571 Views
Euroopa õigusfilosoofia HOX7004. Tanel Kerikmäe LL.M, LL.Lic, Ph.D. ÕF eesmärgistus:. Analüüsida, selgitada, klassifitseerida, kritiseerida õiguse avaldumisvorme. Erinevad koolkonnad
E N D
Euroopa õigusfilosoofiaHOX7004 Tanel Kerikmäe LL.M, LL.Lic, Ph.D
ÕF eesmärgistus: • Analüüsida, selgitada, klassifitseerida, kritiseerida õiguse avaldumisvorme. Erinevad koolkonnad • Võrreldakse ja vastandatakse õigust teiste teadmise valdkondadega nagu kultuur, majandus, religioon ja sotsiaalteadused üldiselt • Asetatakse ajalugu, moraal ja kultuur õiguslikku konteksti • Vastata: mis on õigus, kuidas kohtunik leiab "õige vastuse"?
Milleks ÕF vaja on? • Õigus on seotud sotsiaalse kontrolliga nagu moraal. Aga kuidas teistest kontrollimeetoditest eristada? Õiguse terminit kasutatakse mitmetähenduslikult - mis on ja mis peaks olema (ought to be). On kirjeldavad (descriptive) ja ettekirjutavad (prescriptive) seadused. See on nagu positiivse ja loomuõiguse eristamine. N: seksuaalperverssused on ebaloomulikud, vastuolus loomuõigusega. Aga millele siis toetutakse? Ei saa eitada, et selliseid asju juhtub. Kas see tähendab statistilist väheesinemist? Aga ka geenius - kas ta on siis ebamoraalne ja loomuvastane? Seega on õigus seotud nn piiriküsimustega ("hard cases").
Õigusfilosoofia meetodid • Analüütiline õigusfilosoofia tegeleb õiguse põhikontseptsioonide loogilise analüüsiga (kohustus, erand, leping jne) • Normatiivne õigusfilosoofia uurib kriitiliselt ja annab hinnangu õiguspraktikale. Selline hinnang võib olla majanduslik, psühholoogiline, poliitiline, ühiskonnateaduslik. Filosoof ei anna nõu vaid lahkab õigust läbi teatud nimetaja. • Eetiline õigusfilosoofia on konstruktiivse iseloomuga (Wiseman) • Ideaalis on õiguse kasutaja ja filosoof omavahelises dialoogis.
Koolkonnad: • Formalism e. kontseptualism (õigus, kui teadus) • Õigusrealism (Marcuse, Heidegger, Bleicher) • Positivism (Austin, Hart) • Loomuõiguslus (naturalism ; St Augustinus, Finnis) • CLS (kriitiline õigusõpetus, Unger, Gordon) • Feministlik õigusõpetus (MacKinnon) • Law and economics (Posner) • Utilitarianism (Rawls) • Õigussotsioloogid (Weber, Raska) • Kombinatsioonid, ÕF on protsess, mitte dogmaatiline käsitlus
ÕF – pseudo või päristeadus? • Kas direktiiv kaitseb puudeta inimesi, keda töösuhte raames otseselt diskrimineeritakse ja/või ahistatakse, kuna nad on seotud puudega inimesega?Esmatasandil tähendab inimväärikus iga üksikisiku võrdse väärtuse tunnistamist. Inimese elu on väärtuslik pelgalt selle tõttu, et ollakse inimene, ja ühegi inimese elu ei ole väärtuslikum kui teise oma. Ronald Dworkin on meile hiljuti meelde tuletanud, et isegi kui meie vahel on sügavaid erimeelsusi poliitilise moraali, poliitiliste institutsioonide ülesehituse ja demokraatlike riikide toimimise küsimustes, jagame me ometi endiselt kohustust järgida seda aluspõhimõtet (ECJ kohtujurist Maduro)
Veel kohtulahendeid: • EIÕK, CASE OF KONONOV v. LATVIA 2010, viide Hans Kelsenile • Das Bundesverfassungsgerich (EL seonduvad kaasused) • Supreme Court of U.S. • Riigikohus (viited õigusteooriale)
KODUTÖÖ 1 a Lugeda: “Sissejuhatus õigusfilosoofiasse”. Marju Luts 1997, Juura. Tallinn Lk 8 – 44 (Õigusfilosoofia olemus, õigusfilosoofia põhisuunad ja algupärad). Millised on õiguse ja filosoofia seosed.
KODUTÖÖ 1b Lugeda: “Sissejuhatus õigusfilosoofiasse”. Marju Luts 1997, Juura. Tallinn Lk 8 – 44 (Õigusfilosoofia olemus, õigusfilosoofia põhisuunad ja algupärad). Millised on õiguse ja filosoofia seosed. “Õiguse sotsiaalsest olemusest ja toimest ühiskonnas”. Avatar Holding OÜ, TTÜ Sotsiaalteaduskond õiguse instituut. • Eduard Raska “ Sotsiaalse regulatsiooni õigusnorm” • mil määral on indiviidi õiguslik sotsialiseerumine reguleeritav (sh EL kodakondsuse ja vaba liikumise kontekstis) õigusriigi tagamise vahendina? Vt näiteks nn “mustlaste kaasus” Prantsusmaal. • millisena näete juristi rolli ja vastutust “ühiskonnastamise” kontekstis? JOKK, kohtunike ja advokaatide kriminaalasjad Eestis. • Mis on seadusriigi ja õigusriigi vahe? Kas ebaõiglast seadust tuleb täita?
KODUTÖÖ 1c • Armand Mark “Õigus sotsiaalse ja poliitilise fenomenina”. • a) tooge näiteid nn õigusvälistest normidest, millega igapäevaelus kokku puutute? Tooge näiteid õigusnormiga ülereguleerimisest. • b) kas globaliseeruv õigusruum toob kaasa õiguse legitiimsuse vähenemise? Põhjendage oma vastust. • b) milline peaks olema poliitika ja õiguse suhe õigusriigis? Kas Eesti on õigusriik? Aga Euroopa Liit? • c) kuidas kujuneb normiteadvus? • Silvia Kaugia “Sotsiaalsete normide olemusest” • Kirjeldage sotsiaalsete normide tunnetusviiside konflikte tänapäeva õigusühiskonnas (näiteks seksuaalvähemuste õiguste poleemika).