160 likes | 345 Views
Noored , ühiskond ja internet. Marju Lauristin Tartu õpetajate foorum 24 august 2011. Haridusstrateegia 2012-2020 eesmärgid. Õppimine isiksuse arengu ning õppija ja õpetaja koostöö keskseks Õpetaja rolli ja staatuse muutumine ühiskonnas Õppes võrdsete osalemisvõiomaluste tagamine
E N D
Noored , ühiskond ja internet Marju Lauristin Tartu õpetajate foorum 24 august 2011
Haridusstrateegia 2012-2020 eesmärgid • Õppimine isiksuse arengu ning õppija ja õpetaja koostöö keskseks • Õpetaja rolli ja staatuse muutumine ühiskonnas • Õppes võrdsete osalemisvõiomaluste tagamine • Hariduse vastavus innovatiivse teadmusmajanduse ja infoühiskonna väljakutsetele
Kool peab senisest rohkem teadvustama oma osa noorte kodanikuks kasvamise keskkonnana
Milline on noorte suhe ühiskonnas toimuvaga? • Enesekeskne • Olevikukeskne • Pragmaatiline • Hedonistlik • Lünklik, seosetu • Emotsionaalne, pildiline • Traditsioonilisi hierarhiaid eirav
Noored saavad põhilise info ühiskonna kohta internetist, sh eeskätt sotsiaalvõrgustikest
Internetikasutuse ‘redel’ (Pille Pruulmann-Vengerfeldt) 1. aste: kättesaadavus ja kasutaja elementaarsed oskused 2. aste: praktiline info kasutamine (näiteks õppeülesannete täitmiseks) ja meelelahutus 3. aste: loominguline eneseväljendus 4. aste: aktiivne osalus
Noorte (15-19 a) tegevused internetis(Vastused 'tegelen küllaltki palju' või ‘väga palju', MeeMa okt 2008)
Eesti on esirinnas laste internetikasutuse poolest ja viimane laste ja vanemate internetiainelise kontakti tiheduse poolest (Allikas: Flash Eurobarometer 248, 2008)
Poliitika kohaneb noortekultuuriga ja muutub internetikeskseks • Mängulisus • Pragmaatilisus • Personaalsus • Hetkelisus • Emotsionaalsus • Pildilisus • Lööksõnalisus
Internetipõhise ühiskonnapildi eripära • Tavameediast erinev uudiste väärtustamise viis, erinev agenda • Klikipõhisus • Meelelahutuslikkus • Sensatsioonilisus • Persoonikesksus • Simulaakrumid reaalsuse asemel • Seosed jäävad arusaamatuks • Ei teki seost reaalse eluga • Virtuaalsed kampaaniad kergesti manipuleeritavad
Noorte ühiskonnapildi katkendlikkus ja vähene mõtestatus muudab nad kättesaadava info üliküllusele vaatamata (või just selle tõttu) kergesti mõjutatavaks
Millist vastukaalu ja tuge saab kool noortele pakkuda? • Väärtuspõhisus contra meelelahutuslikkus • Reaalsus contra virtuaalsus • Mõtestatus contra ignorantsus • Osalus contra ükskõiksus • Terviklikkus contra katkendlikkus • Ühine tegevus contra üksijäetus
Infokirjaoskuse arendamine • Arendama oskust vajalikku infot leida, seostada ja tõlgendada • Arendama loomingulist, nii visuaalset kui sõnalist eneseväljendusoskust • Kujundama kriitilist suhet infoallikatesse ja erinevatesse avalikesse tekstidesse • Arendama empaatiat, ‘teise’ seisukoha mõistmist • Harjutama (sh internetisuhtluses) veenvalt ja arusaadavalt väljendama ja põhjendama oma arusaamasid ja hinnanguid • Harjutama ühiskonnas orienteerumist: kes, kus, miks, kuidas oma eesmärkide nimel tegutseb? • Harjutama seostama ja kriitiliselt hindama välist infot, uudiseid ja arutlusi ühiskonnast oma enda huvide, oma elukeskkonna perspektiivist
Noor peaks koolist saama kaasa oskused, harjumuse ja julguse toimida aatelise ja aktiivse kodanikuna nii virtuaalses kui reaalses maailmas