Metsaomanike majandusliku ühistegevuse organisatsioonilised lahendused

1. Metsaomanike majandusliku ühistegevuse organisatsioonilised lahendused 5. veebruar 2009

2. Ülevaade uuringu läbiviimisest Eesmärk vastata küsimustele: • Kuidas oleks kõige otstarbekam korraldada Eesti erametsaomanike majanduslikku ühistegevust? • Millised tegevused on sellise töökorralduse saavutamiseks vajalikud? Läbiviidud tegevused: • Sekundaarallikate analüüs • Infopäringud metsaühistutele • Intervjuud • Fookusgruppide arutelud Uuring viidi läbi ajavahemikus oktoober 2008 – jaanuar 2009.

3. Teemakava 1 Ülevaade hetkeolukorrast 2 Alternatiivsed mudelid 3 Optimaalse mudeli kirjeldus 3.1 Eesmärgid. Metsaühistu üldkirjeldus 3.2 Ühistu teenused Finantseerimine 3.3

4. Ühistegevuse kirjeldusÜlevaade hetkeolukorrast • Hetkel tegutseb 45 metsaühistut (sh mõned tegevust lõpetamas) • Ühistutega liitunud alla 5% erametsaomanikest ja ~10% erametsamaast • Valdavalt on metsaühistud MTÜ-d (va 4 tulundusühistut) Hetkel tegutsevate ühistute kirjeldus Liikmelisus: • Liikmete arv varieerub tugevalt (6 – 169 liiget) • Üldjuhul jääb liikmete arv alla 50 • Suurem osa liikmetest füüsilised isikud Metsamaa pindala: • Metsamaa pindalad erinevad ühistute lõikes tugevalt (338 – 12 000 ha) • Metsa pindala mediaannäitaja: 1730 ha • Suurem osa ühistusse kuuluvatest metsaomanikest omab 10 – 50 ha metsa • Ühistu liikmete jaotus metsamaa pindala järgi (summeeritult) Allikad: Eesti Erametsanduse portaal, äriregister, metsaomanike infopäringud (2008)

5. Tegevuse finantseerimineÜlevaade hetkeolukorrast Metsaühistute aastaeelarved ja finantseerimine • Ühistute aastaeelarvete suurused erinevad oluliselt (6500 – 1,6 mln kr) • Ühistute eelarvete mediaannäitaja on 240 000 kr Tähelepanekud: • Poolte ühistute eelarve moodustub olulises osas või täielikult avaliku sektori toetusest. • Äritegevusest suures osas oma tegevust finantseerivaid ühistuid on vähe. • Mõned keskmisest väiksemad ühistud finantseeritakse ainult liikmemaksudest. • Aastaeelarve suuruse ja majandusliku ühistegevuse vahel otsest seost ei avaldunud.

6. Ühistute tegevusedÜlevaade hetkeolukorrast Hetkel toimivate ühistute tegevused: • Toetuste taotlemine • Nõustamisteenuse osutamine • Metsauuendamise ja metsastamise tööd, selleks vajaliku materjali hankimine ja kasvatamine • Huvide kaitse teistes ühingutes, suhetes riigi ja KOV-dega • Metsamajandustehnika soetamine ja sellega teenuse osutamine • Metsasaaduste varumise, töötlemise ja turustamise korraldamine • Metsaparandustööd • Muud tegevused • Hetkel tegutsevate metsaühistute põhitegevusteks toetuste taotlemine ja nõustamine. • Majandusliku koostööga üldjuhul väga aktiivselt ei tegeleta. • Levinuimaks majandusliku ühistegevuse vormiks on metsa uuendamis- ja hooldustööd ning selleks materjali varumine. • Ühise metsasaaduste varumise, töötlemise ja turustamisega tegelevad vaid üksikud ühistud. Allikas: Metsaühistute infopäring, 2008

7. Teemakava 1 Ülevaade hetkeolukorrast 2 Alternatiivsed mudelid 3 Optimaalse mudeli kirjeldus 3.1 Eesmärgid. Metsaühistu üldkirjeldus 3.2 Ühistu teenused Finantseerimine 3.3

8. Võimalikud organisatsiooni mudelidAlternatiivsed mudelid   Kriteerium I mudel II mudel III mudel IV mudel ~ 50 ühistut ~ 150 ühistut Ühistute arv 1 ühistu ~ 15 ühistut Struktuur 25 000 200 - 300 < 100 ~1500 Liikmete arv Liikmete vorm Füüs + jur isikud Füüs + jur isikud Füüs + jur isikud Kõik võimalused Ühistu juriidiline vorm MTÜ MTÜ või TulÜ MTÜ või TulÜ MTÜ või TulÜ Juhtimine ~ 10 1 - 2 Alaliste töötajate arv 2 - 4 1 Finantseerimine Maj. iseseisvus Maj. iseseisvus Maj. iseseisvus Maj. iseseisvus Finants-eerimine Üleriigiline organisatsioon Maakonna organisatsioon Mini- organisatsioon Tugevamate süsteem  Eksperthinnangute põhjal on efektiivseim ja praeguses olukorras kõige paremini rakendatav selline metsaühistu mudel, mis hõlmab tunnuseid II-st ja III-st mudelist.

9. Teemakava 1 Ülevaade hetkeolukorrast 2 Alternatiivsed mudelid 3 Optimaalse mudeli kirjeldus 3.1 Eesmärgid. Metsaühistu üldkirjeldus 3.2 Ühistu teenused Finantseerimine 3.3

10. Metsaühistu eesmärgidOptimaalse mudeli kirjeldus Metsaühistu eesmärgiks on metsa soodsam ja kvaliteetsem majandamine Vajadus ühistute järele • Eestis arvukalt metsaomanikke, kes omavad metsa alla 10 ha. • Metsaomanike võimalikud probleemid: • Puudujäägid teadmistes metsamajandamise kohta. • Kulutused 1 ha kohta suured. • Puuduvad kontaktid usaldusväärsete partneritega. Sealhulgas: • Kvaliteedi tagamisele kaasa aitamine • Kulude kokkuhoiu läbi mastaabiefekti • Täiendava tulu võimaldamine • Informeerimine • Esindusorganisatsiooniks olemine (läbi EEML)

11. Metsaühistu üldkirjeldusOptimaalne mudeli kirjeldus Metsamaa pindala 10 000 ha 200 - 400 Liikmete arv Tulundusühistu Juriidiline vorm Administraator + nõustaja Alalised töötajad • Liitumine vabatahtlik • Samasse regiooni kuuluvad ühistud • Juriidilise vormi piirangud puuduvad Liikmelisus • 30 – 40 ühistut • 2 – 3 ühistut maakonnas • 11 – 29 % kogu Eesti metsamaast ühistutes Ühistegevuse kirjeldus

12. Teemakava 1 Ülevaade hetkeolukorrast 2 Alternatiivsed mudelid 3 Optimaalse mudeli kirjeldus 3.1 Eesmärgid. Metsaühistu üldkirjeldus 3.2 Ühistu teenused Finantseerimine 3.3

13. Ühistu teenusedOptimaalse mudeli kirjeldus Ühistu kliendid Liitunud metsaomanikud Mitteliitunud metsaomanikud Teenused liikmetele Teenused teistele metsaomanikele Kulude jagamine • Metsamajandamistehnika rentimine • Ühismüügis osalemine • Istutusmaterjali varumise võimalus Täiendava tulu Teenustasu Info, nõustamine, esindamine

14. Teenused mitteliitunud metsaomanikeleOptimaalse mudeli kirjeldus Kasu mitteliitunud metsaomanike kaasamisest Kasu metsaühistule • Täiendavad finantsvahendid teenustasudest • Majanduslik mastaap • Teavitus ühistu tegevuse kohta • Usalduse tekitamine ühistegevuse vastu läbi positiivse kogemuse • Teenuse kasutajad potentsiaalsed liitujad Kasu mitteliitunud metsaomanikule • Võimalus kulude kokkuhoiuks ühistegevuse kaudu • Kvaliteetsema teenuse/toodete ostmise võimalus • Täiendav tulu turustamisel

15. Teenused ühistu liikmeteleOptimaalse mudeli kirjeldus Teenused ühistu liikmetele Kulude jagamine Täiendav tulu Teavitamine/esindamine • Istutusmaterjali varumine ja edasimüük liikmetele. • Metsaomanike ühiste hooldus- ja uuendustööde korraldamine. • Puidu varumise, töötlemise, turustamise vahendamine metsaomanike ja firmade vahel. • Rühmasertifikaadi taotlemine. • Ühine metsamaterjali turustamine parema hinna saamise eesmärgil. • Kasvava metsa ühine müük parema hinna saamise eesmärgil. • Erametsaomanike nõustamine ja koolitamine. • Info jagamine. • Toetuste taotlemise administreerimine. • Esindamine teistes organisatsioonides, riigis jms. Kvaliteedi tagamine

16. Kasvava metsa müük raieksTäiendav tulu ühistegevusest Metsamaa pindala: 10 000 ha Müüdav kogus: 37 500 tm Ühismüügi hind: 434 kr/tm Hind individuaalmüügil: 369 kr/tm Müügitulu: Ühismüük Indiv. müük Müügitulu (kr) 16 285 714 13 842 857 Täiendav tulu ühismüügist (kr) 2 442 857 A B Täiendav tulu metsaomanikule: Täiendav tulu metsaomanikule: Ühistu tasu: 25% täiend. tulust (kr) 610 714 Ühistu tasu: 10% täiend. tulust (kr) 244 286 Täiendav tulu 1 tm kohta (kr) Täiendav tulu 1 tm kohta (kr) 59 49 Täiendav tulu 1 ha kohta (kr) 9 771 Täiendav tulu 1 ha kohta (kr) 11 726

17. Metsamaterjali müükTäiendav tulu ühistegevusest Metsamaa pindala: 10 000 ha Müüdav kogus: 37 500 tm Ühismüügi hind: 754 kr/tm Hind individuaalmüügil: 641 kr/tm Müügitulu: Ühismüük Indiv. müük 28 285 714 24 042 857 Müügitulu (kr) Täiendav tulu ühismüügist (kr) 4 242 857 A B Täiendav tulu metsaomanikule: Täiendav tulu metsaomanikule: Ühistu tasu: 25% täiend. tulust (kr) 1 060 714 Ühistu tasu: 10% täiend. tulust (kr) 424 286 Täiendav tulu 1 tm kohta (kr) Täiendav tulu 1 tm kohta (kr) 102 85 Täiendav tulu 1 ha kohta (kr) Täiendav tulu 1 ha kohta (kr) 16 971 20 366

18. Hooldus- ja uuendustöödKulude jagamine Metsa pindala 10 000 ha Ühik Maapinna ettevalmistus (66% raiealast; sh 1/2 istutusele,1/2 külvile) 124 ha/aastas Eksperthinnang: • Ühistegevusel ~15% soodsam hind Maksumus kokku (sh 18% km) 219 622 kr/aastas Istutamise kulud (2000 tk/ha; 1,5 kr/tk) 62 ha/aastas Maksumus kokku (sh 18% km) 274 527 kr/aastas Ühistu tulu 20% Metsakultuuride hooldamine (66% raieaalast, igal 3 korda) 376 ha/aastas Kokkuhoid metsaomanikule Maksumus kokku (sh 18% km) 664 854 kr/aastas Sääst aastas 10 000 ha Noorendike hooldamine (90% raiealast, igal 2 korda) 338 ha/aastas Kokku 306 833 kr Maksumus kokku (sh 18% km) 1 197 936 kr/aastas Raiutud ha kohta 1632 kr/ha Teede, sihtide hooldus jms 200 000 kr/aastas Kulud kokku 2 556 939 kr/aastas

19. Metsataimede varumineKulude jagamine Metsataimede hinnad (RMK 2009.a): Taimede arv (tk) Taime hind (kr) Sääst (%) < 10 000 2,71 10 000 - 50 000 2,50 8,0 % > 50 000 2,28 15,9 % Näide: 10 000 ha (120 000 tk/a) Individuaalselt (korraga alla 10 000 tk) 325 680 kr Ühistu tulu(10% säästust) 5 192 kr Ühine ost (korraga üle 50 000 tk) 273 760 kr Teenustasu Liikme sääst 779 kr Kokkuhoid 51 920 kr Kokkuhoid 1 ha kohta 865 kr Taimede kogus = raiutava ala pindala x 66% / 2 * 2000 (eeldus: 1 ha = 2000 taime) Aastane raiemaht = metsa pindala x keskmine aastane juurdekasv x metsakasutustegur

20. Metsa sertifitseerimineKulude jagamine 1 ha kohta makstav sertifitseerimise aastatasu: Sertifitseeritava metsamaa pindala 1 ha hind (EUR) < 100 ha 0 100 – 5000 ha 0,05 Ühisel sertifitseerimisel on metsaomanikul võimalik aastatasust säästa 0,31 kr hektari kohta. > 5000 ha 0,03 Järeldus Näide kulude kokkuhoiust: Sertifitseeritava metsamaa pindala Maksumus (kr/a) 100 ha x 100 (eraldi) 7825 10 000 ha (ühiselt) 4695 Kokkuhoid 3130 kr/a

21. KokkuvõteTäiendava tulu ja kokkuhoiu võimalused ühistegevusel Ühistu metsamaa: 10 000 ha Kogus Tulu/ Sääst (kr/a) Ühistu tasu (%) Ühistu tulu (kr) Puhastulu/ Sääst (kr/ha) Kasvava metsa müük raieks 188 ha 2 442 857 25 610 714 9 771 Metsamaterjali müük 188 ha 4 242 857 25 1 060 714 16 971 Hooldus- ja uuendustööd 2 556 939 kr 383 541 20 76 708 1 632 Metsataimede varumine 120 000 tk 51 920 10 5 192 779 Metsa sertifitseerimine 10 000 ha 3 130 - - 0,31 A Kokku (raieõiguse müük) 2 881 448 692 614 B Kokku (metsamaterjali müük) 4 681 448 1 142 614 A B • Raieõiguse müük koguraiete ulatuses • Hooldus- ja uuendustööd • Metsataimede varumine • Metsa sertifitseerimine • Raiutav puit müüakse metsamaterjalina • Hooldus- ja uuendustööd • Metsataimede varumine • Metsa sertifitseerimine

22. Teemakava 1 Ülevaade hetkeolukorrast 2 Alternatiivsed mudelid 3 Optimaalse mudeli kirjeldus 3.1 Eesmärgid. Metsaühistu üldkirjeldus 3.2 Ühistu teenused 3.3 Finantseerimine

23. Potentsiaalsed tuluallikadFinantseerimine Majanduslikult iseseisva ühistu finantseerimine Ühistu finantseerimine praegu* Kommentaarid: • Hetkel moodustab suurima osa ühistute tuludest avaliku sektori toetus. • Vajalik oleks toetuse osakaalu vähendamine ning majanduslikust tegevusest saadava tulu osakaalu suurendamine. * Infopäringule vastanud ühistute finantsvahendid summeeritult.

24. Näide finantseerimismudelistFinantseerimine Võimalik finantseerimismudel 10 000 hametsamaa pindalaga ühistu puhul: Tuluallikad Tasu määr Ühistu tulu 70% Metsa müük (50% raieõiguse + 50% metsamaterjali müük) 25% 835 714 10% Teenustasud hooldus- ja uuendustöödelt 20 % 76 708 Teenustasud taimede varumiselt 10% 5 192 10% Liikmemaksud keskm. 8 kr/ha 80 000 10% Avaliku sektori toetus 10 000 ha 82 000 Tulud kokku 1 079 614 kr Kulud kokku 910 536 kr Lisatulu allikad: • Teenustest mitteliitunutele • Tulu täiendavatest ettevõtlusvaldkondadest Ülejääk/ puudujääk + 169 078

25. Erineva suurusega ühistute võrdlusFinantseerimine 5 000 ha 10 000 ha Tulud kokku * 539 984 kr Tulud kokku 1 079 614 kr Kulud kokku 672 936 kr Kulud kokku 910 536 kr Ülejääk/ puudujääk - 132 952 Ülejääk/ puudujääk + 169 078 Metsamaa pindala (ha) 2200 ha 5000 ha 10 000 ha Kulud aastas (kr) 308 000 673 000 911 000 Kulu hektari kohta (kr/ha) 140 135 91 Tähelepanekud: • Optimaalse ühistu majandatava metsamaa pindala vähemalt 10 000 ha • 10 000 ha metsamaaga ühistu kulutused 1 ha kohta 1,5 korda väiksemad kui praegusel keskmisel ühistul

26. Täiendavad majandustegevusedFinantseerimine • Ühistutel on potentsiaalselt võimalik lisatulu teenida erinevatest äritegevustest. • Võimalik oleks pakkuda erinevaid teenuseid nii eraisikutele kui riigile. • Lisaks on võimalik läbi vertikaalse integratsiooni omandada suuremat rolli väärtusahelas ning seeläbi väärindada puitu. • Võsa ja metsaraie • Kaitsealade hooldamine • Metsa ülestöötamine ja kokkuvedu • Kuivendustööd • Metsakultuuride rajamine ja hooldamine jne Eraisikutele 1 Terviklike metsamajandamisteenuste pakkumine Riigile 2 Äritegevused, kus oleks võimalik kasutada ühistu puitu – vertikaalne integratsioon tarneahelas Puidutööstus ja saeveskid Sooja tootmine Puittoodete tootmine • Saematerjalide müük • Liimpuitmaterjalide tootmine • Palkmajade tootmine • Terrassi-, karniisi-, välisvoodri- laudade tootmine • Küttepuude tootmine (näiteks puitbrikett, kaminapuud) • Lepingud ettevõtetega puidust küttematerjalide tarnimiseks • Puitliistude tootmine • Puidust tarvikud (näiteks saunatarvikud) • Puidust tooted (näiteks grillkojad, koerakuudid, kümblustünnid) • Avatäited

27. Potentsiaalne kasumlikkusTäiendavad majandustegevused • Analüüsitud on 14 ettevõtte kolme aasta (2005 - 2007) keskmisi puhaskasumimarginaale valdkondade lõikes. 1 Metsatöötlus ja metsamajandus Puhaskasumimarginaal 9,8% • Metsa ülestöötamine, varumine, transport, kasvava metsa raieõiguse ost ja müük jne. Puidutööstus ja saeveskid Puhaskasumimarginaal 10% 2 • Metsamaterjali varumine, töötlemine, saematerjali tootmine ja turustamine, saepuru tootmine ja müük jne. 3 Küttematerjalide (küttepuud) tootmine ja müük Puhaskasumimarginaal 20,5% • Metsamaterjali ja küttepuude müük, saepurugraanulite ehk pelletite tootmine ja müük.

28. Metsatööstus ja –majandusTäiendavad majandustegevused Näiteid metsamajandamisteenuste hindadest ja puhaskasumist 10% marginaali puhul: Hind 10% kasum Lageraie kompleksteenus alates 160 kr/tm 16 kr Harvendusraie kompleksteenus alates alates 200 kr/tm 20 kr Väljavedu alates alates 70 kr/tm 7 kr Raie alates alates 90 kr/tm 9 kr Raiejäätmete vaalutamine raielankidel alates 2800 kr/tm 280 kr Näide Raiemaht Potentsiaalne tulu • Lageraie kompleksteenus 100 000 krooni puhaskasum 6250 tihumeetrit 32,25 ha • Harvendusraie kompleksteenus 100 000 krooni puhaskasum 5000 tihumeetrit 25 ha

29. Kokkuvõte • Majandusliku ühistegevuse eesmärk on metsa soodsam ja kvaliteetsem majandamine. • Hetkel tegutsevad ühistud sõltuvad suures osas avaliku sektoritoetusest ja majandusliku koostööga üldjuhul ei tegeleta. • Majandusliku iseseisvuse saavutamiseks on vajalik majandusliku koostöö alustamine/parendamine. • Ühistu toimimise eelduseks on piisava majanduslik mastaabi koondamine – kriitilise tähtsusega on ühistutesse kuuluva metsamaa pindala suurendamine