210 likes | 562 Views
Lapsed haridussüsteemis 2003 - 2008. Merike Mändla Üldharidusosakonna peaekspert. Arengukavad. Üldharidussüsteemi arengukava aastateks 2007 – 2013 Elukestva õppe strateegia 2005-2008 Eesti kutseharidussüsteemi arengukava aastateks 2005 – 2008 Noorsootöö strateegia aastateks 2006-2013
E N D
Lapsed haridussüsteemis 2003 - 2008 Merike Mändla Üldharidusosakonna peaekspert
Arengukavad • Üldharidussüsteemi arengukava aastateks 2007 – 2013 • Elukestva õppe strateegia 2005-2008 • Eesti kutseharidussüsteemi arengukava aastateks 2005 – 2008 • Noorsootöö strateegia aastateks 2006-2013 • E-õppe arengukava üldhariduses aastatel 2006 – 2009 • Säästvat arengut toetava mitteformaalhariduse edendamise tegevuskava Eestis 2005 • Hariduskorraldus vanglas. Arengukava 2004 – 2006
Üldharidussüsteemi arengukava 2007 - 2013 Üldharidussüsteemi arendamise üldeesmärk: • kõigile õpilastele on loodud võrdväärsed võimalused ja tingimused võimete- ja huvidekohase ning kvaliteetse hariduse omandamiseks, mis võimaldavad jätkata õpinguid ja elus väärikalt toime tulla
Arendustegevuse valdkonnad • Sujuvad üleminekudühelt haridustasemelt teisele • Konkurentsivõimeline haridus • Juurdepääs õppimisvõimalustele
I. Sujuvad üleminekud ühelt haridustasemelt teisele Eesmärk: õppija võimalused võimetekohase üldhariduse omandamiseks on avardunud ning sujuv üleminek järgnevatele haridustasemetele on tagatud. • Alusharidus • Koolist väljalangevus ja hariduslik erivajadus • Eesti keelest erineva õppekeelega õppurid
Alusharidus Eesmärk: koolieelses eas olevad lapsed on valmis alustama õpinguid koolis. • Eelõpetuse rakendamine • riiklik investeeringute programm „Igale lapsele lasteaiakoht“ (2007) • Õpetajate palkade ühtlustamine • Lasteasutuste kaasajastamine • Kohtade loomine • Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (jõustus 2008) • Diagnostilised materjalid ja juhendmaterjalid lapse arengu toetamiseks.
Koolist väljalangevus ja hariduslikud erivajadused Eesmärk: õppijatele on loodud võimalused individuaalsust arvestavaks võimetekohaseks õppeks. • Seire tõhustamine • Hariduslike erivajadustega õppurite toetamine • Nõustamisteenuste arendamine • Õpivõimaluste laiendamine õpihuvi kaotanud õpilastele
Seire tõhustamine Uuringud • 2005 ÜPUI uuring “Õpiedutuse tekkepõhjused põhikoolis õpilaste, õpetajate ja lastevanemate arvamuste põhjal” • 2006 Riigikontrolli audit “Erivajadustega laste õppimisvõimalused • 2007 Riigikontrolli audit “Koolikohustuse täitmine ja selle tulemuslikkus” • 2008 Hanna Kanepi uuring “HEV õpilaste analüüs ja tugiteenuste kättesaadavus”
Seire tõhustamine Riiklik järelevalve • 2004/2005 vaadeldi koolikohustuse täitmist ja puudumiste üle arvestuse pidamist koolides • 2005-2008 – hinnati õpilaste õpijõudluse toetamiseks ja väljalangevuse ennetamiseks rakendatavate meetmete mõjusust
Hariduslike erivajadustega õppurite toetamine • võimalus ja kohustus HEV õpilastele individuaalse õppekava koostamiseks(2004) • suurendatud parandusõpperühma nädalatundide arvu ning muudetud paindlikumaks parandusõppele määramise korda • määruse „Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord“ (2005) olulisemad muudatused: - Klassikursuse kordamine on lubatud erandjuhul - Õpilasel õigus mitterahuldavad hinded/tegemata tööd järele vastata - kohustus rakendada tugisüsteeme kui õpilasel on veerandihinne mitterahuldav
Hariduslike erivajadustega õppurite toetamine • lihtsustatud ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivatele õpilastele lisa-aasta võimaluste loomine • laiendatud koduõppele jäämise võimalust lapsevanema soovil põhikooli lõpuni • laiendatud haiglaõpet • suurendatud finantseerimist koolides vajalike tugisüsteemide rakendamiseks
Hariduslike erivajadustega õppurite toetamine Eksamitega seoses • põhikooli lõpueksamitööde hindamise 35% skaalat on laiendatud ka tavakooli üksikõppijatele • spetsiifiline õigekirjahäirega gümnaasiumiõpilane , kes sooritas eesti keele kohustusliku riigieksami mitterahuldavalt, saab selle eksami asemel valida sooritamiseks mõne teise riigieksami; • õpilased, kes on sooritanud ühes aines riigieksami kahel korral mitterahuldavalt, võivad valida selle eksami asemel sooritamiseks mõne teise riigieksami.
Nõustamisteenuste kättesaadavuse toetamine • Käivitunud on ESF programm „Õppenõustamissüsteemi arendamine“ 2008 – 2011 • Programmi raames luuakse piirkonna õppeasutusi teenindavad õppenõustamiskeskused, mis korraldavad laste arenguliste erivajaduste varajaseks märkamiseks ja individuaalse arengu toetamiseks psühholoogilise, eripedagoogilise-, logopeedilise ja sotsiaalnõustamise alase teenuse osutamist lastele, noortele, lastevanematele, õppeasutuste pedagoogidele, spetsialistidele ja kohaliku omavalitsuse ametnikele, samuti osutatakse seal õpiabi.
Õpivõimaluste laiendamine õpihuvi kaotanud õpilastele • haridust on võimalik omandada õhtuses- ja kaugõppevormis sisuliselt 1. klassist alates • Võimalus on õppida üksikuid aineid või eksternina • loodud võimalusi põhihariduse ja kutse üheaegseks omandamiseks - põhihariduse nõudeta kutseõpe - kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis - kutsealane eelkoolitus
Eesti keelest erineva õppekeelega õppurid Eesmärk: eesti keelest erineva emakeelega põhikooli ja gümnaasiumi lõpetaja eesti keele oskus võimaldab suuremat valikut õpingute jätkamisel. • Keelekümblusprogramm rakendunud lasteaedades - õpetajate ettevalmistus, õppematerjalid, õpetaja käsiraamatud • keelekümblusprogrammidega liitunud 32 kooli • toetatud muukeelseid põhikoole osalise eestikeelse aineõppe sisseviimisel - ainesõnastikud, rahaline toetus • vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastme üleminek eestikeelsele aineõppele (2007 sügisest) • rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasrahastamine (2005)
Eesti keelest erineva õppekeelega õppurid Eesti õppekeelega koolides on pidevalt kasvanud õppekeelest erineva emakeelega õpilaste arv • IÕK järgi õpe, sh intensiivne eesti keele õpe) õpilasele, kes on elanud Eestis vähem kui 3 aastat • täiendavad vahendid eesti keele õpetamiseks 4 tunni ulatuses nädalas • õigus õppida võimalusel ja soovi korral B-võõrkeelena oma emakeelt • võimalus põhikooli lõpus sooritada eesti keele kui teise keele eksam
III Juurdepääs õppimisvõimalustele Eesmärk: õppijate juurdepääs õppimisvõimalustele on tagatud vajadusele vastava õppeasutuste võrgu ning turvalise, kaasaegse ja toetava õpikeskkonnaga. • Õpikeskkond - Õppevahendid - Sotsiaalsed tugistruktuurid - Turvalisus, koolivägivalla ennetamine
Õpikeskkond • Koolide õpi- ja olmekeskkonna kaasajastamine - 21 miljonit (1,2 riigikoolidele ja 19,8 munitsipaalkoolidele) - Hariduslike erivajadustega õpilaste koolide kaasajastamine ERF vahendite abil • Õppevahendite muretsemise toetamine - matemaatika, kehalise kasvatuse, kunstiõpetuse, tööõpetuse ja käsitöö õppevahendite toetused (2004) - tasuta õpikud, tööraamatud, töövihikud, töölehed põhikooli ulatuses • HEV õppevahendid ESF programm “Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamine 2008- 2013”
Turvaline õpikeskkond, koolivägivalla ennetamine • HTM tegevuskava koolivägivalla vähendamiseks 2003-2005 - Kasvatusraskustega õpilastele on võimalik moodustada klasse alates 2. kooliastmest - Klassitäituvuse ülemine piirnorm viidud 24 õpilaseni - Arenguvestlused on muudetud kohustuslikuks - Kooli sisehindamine on muudetud kohustuslikuks • Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks on täpsustatud kooli kohustused • Valminud on tegevuskava “Turvaline kool” 2009-2011
Sotsiaalsete tugistruktuuride tõhustamine • Koolitoidu toetus põhikooli ulatuses • Õppevahendite toetus põhikooli ulatuses • Õpilaskodude projekt • Pikapäevakooli projekt
Õppeasutuste võrk, rahastamismudel • Uues rahastamismudeli tööversioonis arvestatakse: - senisest enam kooli tegelike vajadustega; - kooliastmete erinevust; - laste erivajadusi; - koolivõrgu kujunemist ja säilimist