Eesti 5 aastat Euroopa Liidus. Mida kaotatud? Prof. Ivar Raig,

1. Eesti 5 aastat Euroopa Liidus. Mida kaotatud? Prof. Ivar Raig, Ümarlaud Rahvusraamatukogus, 30.04.2009

2. EL ida-laienemise üldine mõju • majanduslik protektsionism on Lääne-Euroopas tõusnud; • EL integratsiooni süvenemine on pidurdunud; • EL laienemisele on vastuseis suurenenud; • EL juhtimine ja otsustamine on muutunud vähemefektiivsemaks; • EL poliitikate reformid (siseturg, ÜPP jt.) on seiskumas; • pinged EL liikmesriikide vahel on kasvanud: • EL eelarve vahendite eraldamisel; • välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisel; • risk euro kursile ja EL stabiilsuspaktile on suurenenud; • illegaalne immigratsioon ja kuritegevus on kasvanud.

3. Eesti 5 a. EL-s. Kaod ja kahjud • majandusvabadused on vähenenud; • kehtestatud on kümneid tuhandeid piiranguid (tollid, normid, kvoodid jms.); • tõusnud on käibe- ja aktsiisimaksud; • hinnad on ühtlustunud peamiselt tõusu suunas (toiduained); • kehtestati suhkrutrahv (üle 700 miljoni EEK); • suur osa kvalifitseeritud tööjõust (arstid) on emigreerunud • bürokraatia on kasvanud; • suur osa pangandusest ja kinnisvarast on läinud välismaalaste omandusse või kontrolli all; • majanduslangus on suurem kui enamuses teistes riikides

4. Eesti 5 a. EL-s. Kaod ja kahjud • Suveräänsus väheneb õigusloomes (üle 24000 EL õigusakti rakendamise kohustus, milledest paljude (näiteks keskkonnanõuete) täitmine on väga kallis; • EV Põhiseadus on muutunud sisuliselt loetamatuks (EV PS täiendamise seaduse, EL ühinemislepingu ja Lissaboni lepingu sätted); • Lissaboni leppega võib Eesti kaotada EL Komisjoni liikme alalise koha (muutub roteeritavaks) • Demokraatia defitsiit pigem suureneb ja subsidiaarsus väheneb • EL Põhiseadusliku leppe läbikukkumisega rahvahääletustel Prantsusmaal ja Hollandis ning uute referendumite mittekorraldamisega kaugenesid EL institutsioonid kodanikest

5. Eesti 5 a. EL-s. Võitjad, kaotajad Võitjad: Poliitiline ja majanduslik eliit, bürokraatia (ca 1000 eestlast Brüsselis 2000 euroametnikku Eestis), juristid, välisosalusega firmade töötajad, suurfarmerid, üliõpilased, teadlased, kultuuritegelased Kaotajad: Pensionärid ja teised sotsiaaltoetuste saajad, väiketalunikud ja kohalikud ettevõtjad, kalandus, importijad kolmandatest riikidest

6. Majandus(tsüklite)kriiside põhjused • Välismaine tasakaalustamatus; • pakkumispoolne (näit. naftahinna tõus); • nõudluspoolne (näit. vähenenud nõudlus ekspordile) • kaubandustingimuste muutus (näit. protektsionism- tollid, riigiabi) • Sisemaine tasakaalustamatus; • üleinvesteerimine (näit. kinnisvara); • üle(ala)tarbimine; • puudused eelarve koostamisel; • Finants- ja valuutakriisid • aktsia- ja teiste väärtpaberite “mullide” lõhkemine; • rahakursi oluline muutumine Lisaks poliitilised ja/või tehnoloogilised šokid

7. Majanduskriisi tunnused • Majanduskasv (SKP) langeb 2 järjestikust kvartalit; • Investeeringud vähenevad; • Kinnisvaraturg langeb; • Laenuraha muutub raskesti kättesaadavaks; • Riigieelarve läheb defitsiiti; • Pankrottide ja maksuvõlglaste arv kasvavad; • Tööpuudus suureneb

8. Majanduskriisist väljumise abinõud: • Raskustes riigi aitamine: • riigieelarve kulude vähendamine (Eestis 8-20 miljardit EEK) • riigijuhtimise reform, sh haldusreform; • rahvusvaheline finatsabi (IMF (ca 1 trilj. USD), EIB, EL, Eesti võlakoormus 146% SKTst) • riigi võlakirjade emiteerimine • Raskustes kodanike aitamine: • laenumaksete puhkuse võimaldamine • tarbimistoetuste suurendamine vaesematele; • uute töökohtade loomine • Finatsasutuste aitamine: - osaline (ajutine) riigistamine; - halbade laenude ostmine, kustutamine; - pankade rekapitaliseerimine (raha emiteerimine, reservide (sh.kulla) müük jms.) • Raskustes ettevõtete aitamine: • müügi, eriti ekspordi suurendamine; • konkurentsivõime (tootlikkuse)tõstmine; • maksusoodustuste võimaldamine

9. Majandustsükkel ja kriis • majandustsükli etapid: majanduse stimuleerimine, laenud ettevõtlusse ja kinnisvarasse → ületootmine ja kinnisvaramull → pangad laenavad tarbijatele ja päästavad arendajad → valitsused päästab pankasid → maksumaksjad päästavad valitsusi (eelarve kärped, maksutõusud) → valitsused püüavad päästa maksumaksjaid ja riiki → IMF, USA, Hiina ja EL päästavad riigid, trükivad raha, laenavad ja ostavad võlakirju ning algab uus tsükkel; • Majandustsükli keskmine pikkus - 9 aastat.

10. Eesti ja Iirimaa (5 rikkaima riigi hulgas Euroopas) majandusmudelite ja kriisinäitajate võrdlus • võimalikult liberaalne majandus- ja kaubanduspoliitika ; • soodustused välisinvestoritele (Iirimaal erisuhted USA-ga) • madal ettevõtete tulumaks (Iirimaal 12,5%, Eestis kuni 0%); • progresseeruv tulumaks (IRL), proportsionaalne tulumaks (EST), • riiklikud investeeringud haridusse ja infrastruktuuri (EL kaasfin.ga) • aktiivne struktuuri- ja sotsiaalpoliitika (IDA, Eestis puudlik); • eelarve defitsiit (Eesti. - 3%, Iiri. – 6-11%); • majanduskasv 2008/9 (Eesti - -3,5/-8,5, Iiri - -2/-7); • finantsvajadus (sh. halbade laenude katmine) 09/10 (Eesti kuni 40 bn USD; Iiri kuni 90 bn USD; Eesti-Rootsi kokkulepe, EIB laen Iiri - Nat. Asset Man. Agency. a´la TARP (USA hapude laenude progr.), eelarve kärped(1,5 miljrd EUR) + laenud +maksutõus (1,8 miljrd EUR)

11. Eesti majanduspoliitika Euroopa Liidus • Euroopa konkurentsivõime suurendamine; • maksukonkurentsi säilitamine Euroopa Liidus ; • majanduse dereguleerimine (vähem EL õigusakte); • rohkem raha EL vaesematele riikidele ja vähem põllumajanduse otsetoetusteks; • Eesti kogemuse rakendamine uutes EL kandidaatriikides ja arengumaades (Gruusia, Moldaavia) .

12. EL mõju Eesti majandusmudelile • majandusvabadused vähenevad, • (üle)reguleeritus kasvab (põllumajandus, kalandus jms) • kodanikuühiskond ja sotsiaalne partnerlus teeb esimesi samme; • riigi sekkumine suureneb (isegi taasriigistamine); • fragmenteeritus ja regionaalsed erisused suurenevad; • bürokraatia suureneb