KÕIGE KUUMEMAD LOODUSVÖÖTMED

1. Hanna Sein 8a 2010 KÕIGE KUUMEMAD LOODUSVÖÖTMED

2. POOLKÕRBED JA KÕRBED

3. Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250mm. POOLKÕRBED JA KÕRBED

4. Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250mm. Auramine on soojas kliimas kiire ja ületab sademete hulga mitmekordselt. POOLKÕRBED JA KÕRBED

5. Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250mm. Auramine on soojas kliimas kiire ja ületab sademete hulga mitmekordselt. Taimed ja loomad on kohastunud napi toidu ja joogiga, palju on öise eluviisiga loomi. Kõrbetaimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates sademete tulekut. POOLKÕRBED JA KÕRBED

6. Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250mm. Auramine on soojas kliimas kiire ja ületab sademete hulga mitmekordselt. Taimed ja loomad on kohastunud napi toidu ja joogiga, palju on öise eluviisiga loomi. Kõrbetaimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates sademete tulekut. Enamus inimestest on elama kogunenud oaasidesse, sest seal on põhjavesi maapinna lähedal. POOLKÕRBED JA KÕRBED

7. Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250mm. Auramine on soojas kliimas kiire ja ületab sademete hulga mitmekordselt. Taimed ja loomad on kohastunud napi toidu ja joogiga, palju on öise eluviisiga loomi. Kõrbetaimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates sademete tulekut. Enamus inimestest on elama kogunenud oaasidesse, sest seal on põhjavesi maapinna lähedal. Kõrbete tüübid on savikõrb, lössikõrb, soolakõrb, kivikõrb ja liivakõrb. POOLKÕRBED JA KÕRBED

8. Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250mm. Auramine on soojas kliimas kiire ja ületab sademete hulga mitmekordselt. Taimed ja loomad on kohastunud napi toidu ja joogiga, palju on öise eluviisiga loomi. Kõrbetaimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates sademete tulekut. Enamus inimestest on elama kogunenud oaasidesse, sest seal on põhjavesi maapinna lähedal. Kõrbete tüübid on savikõrb, lössikõrb, soolakõrb, kivikõrb ja liivakõrb. Tuntuimaks taimeks on kaktus, loomaks kaamel. POOLKÕRBED JA KÕRBED

9. Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250mm. Auramine on soojas kliimas kiire ja ületab sademete hulga mitmekordselt. Taimed ja loomad on kohastunud napi toidu ja joogiga, palju on öise eluviisiga loomi. Kõrbetaimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates sademete tulekut. Enamus inimestest on elama kogunenud oaasidesse, sest seal on põhjavesi maapinna lähedal. Kõrbete tüübid on savikõrb, lössikõrb, soolakõrb, kivikõrb ja liivakõrb. Tuntuimaks taimeks on kaktus, loomaks kaamel. Inimesed tegelevad enamjaolt rändkarjakasvatusega. POOLKÕRBED JA KÕRBED .

10. Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250mm. Auramine on soojas kliimas kiire ja ületab sademete hulga mitmekordselt. Taimed ja loomad on kohastunud napi toidu ja joogiga, palju on öise eluviisiga loomi. Kõrbetaimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates sademete tulekut. Enamus inimestest on elama kogunenud oaasidesse, sest seal on põhjavesi maapinna lähedal. Kõrbete tüübid on savikõrb, lössikõrb, soolakõrb, kivikõrb ja liivakõrb. Tuntuimaks taimeks on kaktus, loomaks kaamel. Inimesed tegelevad enamjaolt rändkarjakasvatusega Keskkonnaprobleemidest on väga ohtlik kõrbestumine ehk kõrbealade laienemine. POOLKÕRBED JA KÕRBED .

11. POOLKÕRBED JA KÕRBED

12. VAHEMERELISED ALAD

13. Vahemerelised alad levivad kõige laialdasemalt Euroopas Vahemere ääres. VAHEMERELISED ALAD

14. Vahemerelised alad levivad kõige laialdasemalt Euroopas Vahemere ääres. Kliimale on iseloomulik kuum, päikesepaisteline ja kuiv suvi, ning soe ja sademeterohke talv. Sademed tulevad Atlandi ookeanilt. VAHEMERELISED ALAD

15. Vahemerelised alad levivad kõige laialdasemalt Euroopas Vahemere ääres. Kliimale on iseloomulik kuum, päikesepaisteline ja kuiv suvi, ning soe ja sademeterohke talv. Sademed tulevad Atlandi ookeanilt. Jõgesid on tänu vähesele sademete hulgale vähe. VAHEMERELISED ALAD

16. Vahemerelised alad levivad kõige laialdasemalt Euroopas Vahemere ääres. Kliimale on iseloomulik kuum, päikesepaisteline ja kuiv suvi, ning soe ja sademeterohke talv. Sademed tulevad Atlandi ookeanilt. Jõgesid on tänu vähesele sademete hulgale vähe. Palju on vulkaane ja geoloogiliselt aktiivseid piirkondi. VAHEMERELISED ALAD

17. Vahemerelised alad levivad kõige laialdasemalt Euroopas Vahemere ääres. Kliimale on iseloomulik kuum, päikesepaisteline ja kuiv suvi, ning soe ja sademeterohke talv. Sademed tulevad Atlandi ookeanilt. Jõgesid on tänu vähesele sademete hulgale vähe. Palju on vulkaane ja geoloogiliselt aktiivseid piirkondi. Pruunmullad. VAHEMERELISED ALAD

18. Vahemerelised alad levivad kõige laialdasemalt Euroopas Vahemere ääres. Kliimale on iseloomulik kuum, päikesepaisteline ja kuiv suvi, ning soe ja sademeterohke talv. Sademed tulevad Atlandi ookeanilt. Jõgesid on tänu vähesele sademete hulgale vähe. Palju on vulkaane ja geoloogiliselt aktiivseid piirkondi. Pruunmullad. Tüüpiline on kõvalehine taimkate, kus puurindes on põuale vastupidavad õlipuud, pistaatsiad, seedrid. Paljud lehed on jäigad ja kaetud vahaga. VAHEMERELISED ALAD

19. Vahemerelised alad levivad kõige laialdasemalt Euroopas Vahemere ääres. Kliimale on iseloomulik kuum, päikesepaisteline ja kuiv suvi, ning soe ja sademeterohke talv. Sademed tulevad Atlandi ookeanilt. Jõgesid on tänu vähesele sademete hulgale vähe. Palju on vulkaane ja geoloogiliselt aktiivseid piirkondi. Pruunmullad. Tüüpiline on kõvalehine taimkate, kus puurindes on põuale vastupidavad õlipuud, pistaatsiad, seedrid. Paljud lehed on jäigad ja kaetud vahaga. Inimesed on maastikke oluliselt mõjutanud, raiunud metsi maha, harinud põldu ja karjatanud loomi. VAHEMERELISED ALAD

20. Vahemerelised alad levivad kõige laialdasemalt Euroopas Vahemere ääres. Kliimale on iseloomulik kuum, päikesepaisteline ja kuiv suvi, ning soe ja sademeterohke talv. Sademed tulevad Atlandi ookeanilt. Jõgesid on tänu vähesele sademete hulgale vähe. Palju on vulkaane ja geoloogiliselt aktiivseid piirkondi. Pruunmullad. Tüüpiline on kõvalehine taimkate, kus puurindes on põuale vastupidavad õlipuud, pistaatsiad, seedrid. Paljud lehed on jäigad ja kaetud vahaga. Inimesed on maastikke oluliselt mõjutanud, raiunud metsi maha, harinud põldu ja karjatanud loomi. Tänu heale kliimale on neis kohtades eriliselt hästi arenenud turism. VAHEMERELISED ALAD

21. VAHEMERELISED ALAD

22. SAVANNID

23. Savannid asuvad pöörijoontest ekvaatori pool. SAVANNID

24. Savannid asuvad pöörijoontest ekvaatori pool. Nende alade kliimat kujundavad suvepoolaastal ekvatoriaalsed, talvepoolaastal troopilised õhumassid. SAVANNID

25. Savannid asuvad pöörijoontest ekvaatori pool. Nende alade kliimat kujundavad suvepoolaastal ekvatoriaalsed, talvepoolaastal troopilised õhumassid. Õhutemperatuur on aasta läbi kõrge. Niiske ja kuiv aeg võivad olla väga erineva pikkusega. SAVANNID

26. Savannid asuvad pöörijoontest ekvaatori pool. Nende alade kliimat kujundavad suvepoolaastal ekvatoriaalsed, talvepoolaastal troopilised õhumassid. Õhutemperatuur on aasta läbi kõrge. Niiske ja kuiv aeg võivad olla väga erineva pikkusega. Leidub rohu-, põõsas,- ja puusavanne, hõrendikke ja savannimetsasid. SAVANNID

27. Savannid asuvad pöörijoontest ekvaatori pool. Nende alade kliimat kujundavad suvepoolaastal ekvatoriaalsed, talvepoolaastal troopilised õhumassid. Õhutemperatuur on aasta läbi kõrge. Niiske ja kuiv aeg võivad olla väga erineva pikkusega. Leidub rohu-, põõsas,- ja puusavanne, hõrendikke ja savannimetsasid. Kuival aastaajal muutub muld väga kõvaks, vihmasel ajal aga imab rohkesti vett. SAVANNID

28. Savannid asuvad pöörijoontest ekvaatori pool. Nende alade kliimat kujundavad suvepoolaastal ekvatoriaalsed, talvepoolaastal troopilised õhumassid. Õhutemperatuur on aasta läbi kõrge. Niiske ja kuiv aeg võivad olla väga erineva pikkusega. Leidub rohu-, põõsas,- ja puusavanne, hõrendikke ja savannimetsasid. Kuival aastaajal muutub muld väga kõvaks, vihmasel ajal aga imab rohkesti vett. Kõrge rohttaimestik, enamasti kõrrelised ning üksikud kuivalembelised puud-põõsad. Tuntud taimed on akaatsiad, ahvileivapuud, piimalilled. SAVANNID

29. Savannid asuvad pöörijoontest ekvaatori pool. Nende alade kliimat kujundavad suvepoolaastal ekvatoriaalsed, talvepoolaastal troopilised õhumassid. Õhutemperatuur on aasta läbi kõrge. Niiske ja kuiv aeg võivad olla väga erineva pikkusega. Leidub rohu-, põõsas,- ja puusavanne, hõrendikke ja savannimetsasid. Kuival aastaajal muutub muld väga kõvaks, vihmasel ajal aga imab rohkesti vett. Kõrge rohttaimestik, enamasti kõrrelised ning üksikud kuivalembelised puud-põõsad. Tuntud taimed on akaatsiad, ahvileivapuud, piimalilled. Loomadest on levinud Aafrika elevant, lõvi, sebra, kaelkirjak, jaanalind jt. SAVANNID

30. Savannid asuvad pöörijoontest ekvaatori pool. Nende alade kliimat kujundavad suvepoolaastal ekvatoriaalsed, talvepoolaastal troopilised õhumassid. Õhutemperatuur on aasta läbi kõrge. Niiske ja kuiv aeg võivad olla väga erineva pikkusega. Leidub rohu-, põõsas,- ja puusavanne, hõrendikke ja savannimetsasid. Kuival aastaajal muutub muld väga kõvaks, vihmasel ajal aga imab rohkesti vett. Kõrge rohttaimestik, enamasti kõrrelised ning üksikud kuivalembelised puud-põõsad. Tuntud taimed on akaatsiad, ahvileivapuud, piimalilled. Loomadest on levinud Aafrika elevant, lõvi, sebra, kaelkirjak, jaanalind jt. Tegemist on maavaraderikka piirkonnaga. SAVANNID

31. SAVANNID

32. VIHMAMETSAD

33. Hõlmavad ekvaatorilähedase ala, langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. VIHMAMETSAD

34. Hõlmavad ekvaatorilähedase ala, langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Igavene suvi, kuumus ja niiskus. Päike on aasta läbi seniidis või selle lähedal. Sajab aastas u 1500-2000mm. Suur õhuniiskus. VIHMAMETSAD

35. Hõlmavad ekvaatorilähedase ala, langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Igavene suvi, kuumus ja niiskus. Päike on aasta läbi seniidis või selle lähedal. Sajab aastas u 1500-2000mm. Suur õhuniiskus. Raua ja alumiiniumirikkad ferralliitmullad. Tüüpilised loomad elavad puudel. Tavalised on ahvid, laisikud, kiskjad. VIHMAMETSAD

36. Hõlmavad ekvaatorilähedase ala, langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Igavene suvi, kuumus ja niiskus. Päike on aasta läbi seniidis või selle lähedal. Sajab aastas u 1500-2000mm. Suur õhuniiskus. Raua ja alumiiniumirikkad ferralliitmullad. Tüüpilised loomad elavad puudel. Tavalised on ahvid, laisikud, kiskjad Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. VIHMAMETSAD

37. Hõlmavad ekvaatorilähedase ala, langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Igavene suvi, kuumus ja niiskus. Päike on aasta läbi seniidis või selle lähedal. Sajab aastas u 1500-2000mm. Suur õhuniiskus. Raua ja alumiiniumirikkad ferralliitmullad. Tüüpilised loomad elavad puudel. Tavalised on ahvid, laisikud, kiskjad Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Vihmamets on valgusvaene kooslus, mistõttu rohttaimi ja põõsaid praktiliste pole. Rohurinne esineb vaid lagendikel, kus on rohkem valgust. VIHMAMETSAD

38. VIHMAMETSAD