I seminar: ÖKODISAINIGA KONKURENTSIVÕIMELISEMAKS Juhan Ruut

1. I seminar: ÖKODISAINIGA KONKURENTSIVÕIMELISEMAKSJuhan Ruut

2. Hendrikson&Ko tegevussuunad • Keskkonnakorraldus • keskkonnamõju hindamine • keskkonnalubade taotlused (kompleksluba, jäätmed, vee erikasutus, õhusaaste) • parim võimalik tehnika, kemikaalikasutuse aspektid • keskkonnaaudit • Üldplaneeringud • Detailplaneeringud • GIS analüüs • Tööstuse jätkusuutlik kavandamine • Green Building Council liige

3. Kogemus ehitus ja ehitusmaterjalide sektoris • Ehitusmaterjalide tootmine • Kunda Nordic Tsement AS • Tartu Maja Betoontooted AS • Fibo ExClay Häädemeeste tehas • Repo Vabrikud (Püssi puitplaatide tehas) • Viisnurk AS (nüüd Skano Group AS) • Balti Kivitehas OÜ ... • Ehitusettevõtted • Kaevanduste keskkonnamõju hindamised • Teeprojektide keskkonnamõju hindamised, keskkonnajuhtimiskavad, ehitusjärelevalve • Koostöö prügilate sulgemisprojektides • Välisõhu saastelubade taotlused • PRISM projekt

4. Senine seotus ökodisainiga? • Juhan Ruut tegemised: • Eesti Rohelise Liikumise töörühm „Pakend ja jäätmed“ 1991-1997 • Puhtama Tootmise konsultant, peamiselt 1998-2002 • Saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi juurutamise projektid Eestis 1998-2004, Venemaal 2007-2011 • Parima Võimaliku Tehnika konsultatsioonid, 1998 - ... • Kemikaaliohutuse konsultatsioonid ja projektid 1998 - • 2009-2012: Veekeskkonnale ohtlike ainete vähendamise LIFE+ projekt (BaltActHaz) • 2010. a. kaitstud magistritöö juhendamine: ravimite kvaliteedikontrolli keskkonnaaspektid • 2012. aastast koostöö Kaubandus-Tööstuskojaga

5. Keskkonnasäästlikkus ehitussektoris? • Ehitusseadus § 3 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava kohaselt ja ei või tekitada ohtu inimeseelule, tervisele või varale või keskkonnale. • „Hea ehitustava“ on määratlemata õigusmõiste, seega avatud juhtumipõhistele tõlgendustele. • Kõige üldistatumalt: ehitusvaldkonnas üldiselt aktsepteeritud teadmiste ja oskuste mõistlik ja hoolikas rakendamine. • Võimalik määratleda saavutatava eesmärgi kirjelduse kaudu, nt valminud ehitis või selle osa on tavapäraseks kasutamiseks sobiv, ohutu ja vastab nõuetele ning sobib ümbritseva keskkonnaga.

6. Keskkonnasäästlikkus ehitussektoris (2) • Kehtiv Ehitusseadus keskendub keskkonna-säästlikkusele peamiselt energiatõhususe kaudu, teatud määral ka taaskasutatavate ehitustoodete kasutamise õigusele. • Energiatõhususe nõuete väljund on energia-märgise regulatsioon. Eesmärgiks korrastada kinnisvaraturgu, st väiksema energiatarbega objektidel on suurem rahaline väärtus javastupidi, ning seeläbi stimuleerida ehitama energia-säästlikke maju ja vähendama energiatarvet jaselle kaudu omakorda CO2 emissiooni

7. Ehitusseadustik • Eelnõu riigikogus menetlemisel 2013. a detsembrist • Seadustiku eesmärk on soodustada jätkusuutlikku arengut ning tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus. • Seletuskirjast: keskkonnasäästlikkuse normid eelnõus on tihedalt seotud Planeerimisseaduse eelnõus sätestatud looduskeskkonna säästliku kasutamise põhimõttega

8. Ülevaade ökodisaini põhimõtetest ja selle seos keskkonnajuhtimissüsteemiga

9. Disain + keskkond – eri kontseptsioonid?

10. Koht säästva arengu raamistikus

11. Ökodisaini mõiste • Ökodisain ehk keskkonnahoidlik tootearendus tähendab keskkonnakaalutluste integreerimist toote- ja teenuse disaini ning väljatöötamisse eesmärgiga parandada toote/teenuse töö efektiivsust kogu selle elutsükli vältel Ehitussektori majanduslik olulisus (samuti mõju keskkonnale) Euroopa Liidus on väga suur, mis tõttu ehitussektor võib aidata kaasa ressursside oluliselt säästlikumale kasutusele ühiskonnas.

12. Toote elutsükkel Toorme kaevandamine Taaskasutamine/ ümbertöötlemine Levitamine Tootmine Kasutamine Transport Pakendamine Keskkonnahoidlik tootearendus hõlmab toote teekonda materjali allikast elu lõpuni ning igas etapis hinnatakse toote või teenuse mõju nii keskkonna kui ka sotsiaal-majanduslikust aspektist.

13. Miks ökodisainiga tegeleda? • Võimalikke põhjendusi: • Ökodisain on integreeritud erinevates seadustes, direktiivides • Ökodisaini aspektide kaalutletud läbimõtlemine aitab ettevõtetel oma toodetele ja teenustele taotleda tunnustatud keskkonnamärgist.

14. Näited ... • Ökomärgise näited/keskkonnamärgised ... Millele antakse ... • Euroopa Liidu Lilleke (EU Flower) • Põhjamaade Luik (Nordic Swan) • Sinine Ingel (Blaue Engel) • Hästimajandatud metsad (FSC)

15. Ökodisain e. toodete ja teenuste säästlikumaks muutmine aitab kaasa ettevõtte konkurentsivõime kasvule! • Kulude kokkuhoid (tooraine- ja transpordikulud, tootmise efektiivsus, taaskasutamine ja lammutamine toote elutsükli lõpus, jne) • Klientide ootuste täitmine (parem maine, “rohelisemate” toodete pakkumine) • Ökodisaini põhimõtteid kasutavad ettevõtted on paremini valmistunud seadusandlusest tulenevate nõudete täitmiseks • Uued ärimudelid (PPS – product service systems; kombinatsioon toodetest ja teenustest, mis vastavad klientide spetsiifilistele nõudmistele)

16. Ökodisain ja ettevõtte /keskkonna/juhtimissüsteem (KKJS) • Ökodisain peaks olema osa ettevõtte KKJS-st • Toote või teenuse elutsükli mõjude hindamine (ökokaardistamine) on hea vahend ettevõtte esmase keskkonnaülevaatuse läbiviimiseks ja keskkonnajuhtimissüsteemi loomisel Aitab kaardistada toote/teenuse keskkonnamõju ning toob välja, millises toote elutsükli etapis on mõju leevendamiseks võimalik kasutusele võtta erinevaid meetmeid.

17. Võimalikud keskkonnaaspektid

18. Ärge laske ennast segada mõistetest – heal lapsel mitu nime • Rohemajandus • ÜRO Keskkonnaprogramm UNEP: kaupade ja teenuste tootmise, jaotamise ja tarbimise majanduslike tegevuste süsteem mille tulemusena tagatakse pika-ajaliselt inimeste heaolu parenemine, ilma et tulevaste põlvkondade kanda jäetaks olulisi keskkonnariske ja loodusvarade puudust. • Eesti Säästva Arengu Komisjoni tellitud uuring „Eesti rohetöökohtade potentsiaal“ (Eesti Maaülikool, Säästva Eesti Instituut, 2012) täpsustab ja laiendab loetelu.

19. Ökoinnovatsioon • Osa Euroopa Liidu Konkurentsivõime ja Innovatsiooni programmist (CIP) 2007-2013 • EL soovib rahaliselt toetada innovaatiliste toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamisel ja turule toomisel: • - efektiivsem loodusvarade kasutamine • - Euroopa ökoloogilise jalajälje vähendamine • - vähendada lõhet teadustöö tulemuste ja nende praktilise rakendamise / turu vahel • - aidata rakendada keskkonnatehnoloogia tegevuskava • Keskkonnatehnoloogiate arendamiseks ja kasutuselevõtuks kinnitas Euroopa Komisjon 29. jaanuaril 2004. aastal liikmesriikidele Keskkonnatehnoloogia tegevuskava (ETAP). • (Riiklike keskkonnatehnoloogiate teekaartide koostamine on ELi liikmesriikides kohustuslik).

20. Ettevõtte sotsiaalne vastutus • (Riinu Lepa Audentese Ärikooli 2008. a magistritööst) • Corporate Social Responsibility - ettevõte võtab vastutuse • oma tegevuse mõju eest ümbritsevale. Selline ettevõte integreerib hoolimise sotsiaalsest ja looduslikust keskkonnast oma äritegevusse ja suhtlemisse sidusgruppidega. Ta ei ole ainult seadusekuulekas, vaid läheb oma tegevuses kaugemale.

21. Ehitusettevõtete keskkonnateadlikkus 2008 • Enesehinnang: keskkonnamõju peaasjalikult vaid ehitusplatsiltoimuvate tegevuste mõjus ja ehitusjäätmete poolt tekitatud mõjus (materjalide valik jahoone energia-säästlikkus ei kuulu ehitusettevõtte vastutusvaldkonda). • Enamus osalenud ettevõtetest rakendasidISO 14001, misvõimaldab ettevõttel süsteemselt hoida jäätmete teket ja ehitusplatsi riske kontrolli all. • Küsitletud hindasid oma ettevõtet üsna keskkonna-sõbralikuks. Kindlasti saak tegutseda paremini. • Strateegiad olemas 3-5 aasta lõikes. Strateegilise planeerimise protsessis on määratletud ettevõtte tegevust reguleerivad väärtused. Keskkonnaalane vastutus ei kajastu otseselt ühegi ettevõtte strateegias ega väärtustes.

22. Ehitusettevõtete keskkonnateadlikkus (2) • Peamiseks takistuseks keskkonnaalase vastutustunde rakendamisel peavad ehitusettevõtted konkurentsi ehitusturul. Kardetakse, et muutes oma tegevust strateegiliselt, jäädakse konkurentsis kõrvale ning seda ei saa ükski firma endale lubada. • Samuti peetakse takistuseks madalat keskkonnateadlikkust nii ettevõttes sees kui ühiskonnas laiemalt. • Selleks, et ehitustegevust Eestis tervikuna analüüsida ja leida vajalikud tegevused ehitustegevuse keskkonna-sõbralikumaks muutmiseks, on vaja mahukamaid uuringuid. • Sarnane eskkonnateadlikkuse kaardistamine ka teiste ehitusteenuse osapoolte – ehitusprojekteerijate, kinnisvaraarendajate ning arhitektide – seas.

23. Ehitussektori määratlus EDECON projektis • Võimalikult lai • Kuid peab olema seos ehitisega

24. Juhan Ruut juhan@hendrikson.ee +372 508 3504