SOOD

1. SOOD

2. SOO – veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. • Turba paksus enam kui 30 cm • Õhema turbakihiga alasid nim soostunud aladeks

3. Soode levik • 3 % maismaast • Subarktilistelt aladelt troopikani • Kõige enam okasmetsade levikualal parasvöötmes • Pindalalt on soid kõige enam Kanadas, siis Venamaal, USA-s, Indoneesias, Soomes, Rootsis.

4. Riigid soostumise % järgi: • Soome 31% • Eesti 21% • Iirimaa 17% • Rootsi 16% • Kanada 14% • Indoneesia 13,6% Eestis > 1ha soid 9836

5. Soode levik sõltub: • Sademed • Orgaanilise aine hulk • Pinnamood • Lähtekivim

6. Eestis on soid kõige enam Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsijärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas, Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas • Soodevaesed piirkonnad on • Lõuna-Eesti • Pandivere kõrgustik • Suhteliselt vaene ka Pärnu madaliku põhjaosa

7. Lääne-Eesti rabad Järsu rabarinnakuga Keskosa tasane Vesi liigub raba servas, keskosa tasane Keskel lageraba, puud rabanõlvadel Raba-jänesvill Ida-Eesti rabad Kumer Vee äravool hea Puisrabad hanevits

8. Soode teke • Järve kinnikasvamisel • u. 1/3 Eesti soodest • Põhjast • Pealt • Põhjast ja pealt üheaegselt • Maismaa soostumine • u. 2/3 Eesti soodest • Kestev veerohkus

9. Soode tüübid Eestis • Madalsoo, siirdesoo, raba (arengusuund ->) Madalsoo • 57% • Madalamatel aladel • Toitub mineraaliderikkast veest

10. Madalsoo võib olla tingitud • Vesi voolab lohku kokku • Allikast - allikasoo • üleujutusala - lammisoo

11. Raba e. kõrgsoo • 31% • Ümbruskonnast kõrgem ala • Toitub mineraalidevaesest veest (sademed) • Kujuneb turba kuhjumisel

12. Siirdesoo • 12% • Üleminekukooslus madalsoolt rabale • Vesi suhteliselt min. ainete vaene • Mätaste vahel, mätaste vahel madalsoolik

13. Soo ja soostik • Madalsoo puhul • Üks nõgu • eraldatud soometsadega – soostik • Suuremad soostikud: Epu-Kakerdi, Puhatu, Lihula-Lavassaare Rabade puhul Rabalaamid Laugas Älves Servamäre

14. Soode taimekooslused

15. Madal- ja siirdesoode liigitus MADALSOOD • Õõtsiksood • Esineb: Kinnikasvanud või kinnikasvavate veekogude ümbruses • Toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge • Taimkate: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. Eutroofsed turbasamblad, sirbikud

16. Soopihl Ubaleht

17. Luhasood • Esineb: jõgede ja järvede luhtades • Iseloomulik: perioodilised üleujutused • Toitainete sisaldus: keskmine • Taimkate: pilliroog, konnaosi, luht-, sale, põis- ja mätastarn. Põõsastest pajud.

18. Allikasood • Esineb: allikate ümbruses • Iseloomulik: survelised põhjaveed • Totiainete sisaldus: keskmine kuni kõrge • Taimkate: pruun sepsikas, raud-, ääris- ja mätastarn, tömbiõieline luga. Samblarinne (sirbkud jt.) tihe. Harva mänd.

19. Mätastarn

20. Lubjarikkad pärismadalsood • Esineb: karbonaatsel aluskivimil, nõgudess • Iseloomulik: põhjavesi enam-vähem püsivalt kõrge; tarna-, lehtsamblaturvas • Toitainete sisaldus: suhteliselt kõrge • Taimkate: ääris-, rull-, mätas-, ja raudtarn, pruun sepsikas. Samblarindes sirbikud, säbarik. Põõsastest pajud, porss.

21. Porss

22. Lubjavaesed pärismadalsood • Esineb: tasastes halva äravooluga nõgudes • Iseloomulik: põhjavesi enam-vähem püsivalt kõrge; tarna-, pillirooturvas • Toitainete sisaldus: keskmine • Taimkate: hallikas, harilik, hirss-, pudel- ja niitjas tarn; sookastik, ahtlalehine villpea. Samblarindes sirbikud, säbarik. Põõsastest madal kask, pajud. Puudest sookask.

23. Rohu-siirdesoo • Esineb: tasastes halva äravooluga nõgudes • Iseloomulik: tarna-, pilliroo-, sfagnumiturvas; nõrgalt mätlik • Toitainete sisaldus: madal kuni keskmine • Taimkate: Rohurinne hõredam. Pudel-, niitjas ja mudatarn, alpi jänesvill, soopihl, jõhvikas. Samblarindes turbasamblad, soovildik. Põõsastest pajud. Puudest sookask.

24. Päris-siirdesood • Esineb: madalsoomassiivide keskosas ja rabamassiivide serval • Iseloomulik: tarna-, sfagnumi-, pillirooturvas • Toitainete sisaldus: madal kuni keskmine • Taimkate: Mättavahedes madalsootaimed, mätastel rabataimed. Turbasamblaid. Põõsastest paakspuu, vaevakask. Puudest mänd, sookask, kohati kidur kuusk.

26. Rabad • Raba tekkeviisi ja arenguastme järgi jaotatakse Eesti rabad kolme peamisse kasvukohatüüpi: • Nõmmraba • Siirderaba • Kõrgraba

27. Puude arvu ja kasvu järgi kaotatakse rabad: • Rabamännikud • Puisrabad • Lagerabad

28. Rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära järgi võib rühmitada taimed järgmiselt: • Turbasamblad • Igihaljad puhmad • Suvehaljad puhmad • Kitsalehised rohttaimed • Puud • Laialehised rohttaimed • Putuktoidulised taimed • Pärislehtsamblad • Maksasamblad • Samblikud • Vetikad

29. Rabataimestik • Liigivaene • Üheaastaseid taimi ei kasva Liigid: • Puurinne: mänd, sookask • Põõsarinne: vaevakask, pajud • Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, hanevits, pohl, mustikas, rabamurakas, harilik jõhvikas, väike jõhvikas • Rohurinne: Tupp-villpea, alpi jänesvill, raba jänesvill, valge nokkhein, rabakas, mudatarn, pudeltarn, ümaralehine huulhein, ahtalehine huulhein • Sambla- samlikurinne: punane, pruun, lillakas, harilik turbasammal jt, raba-karusammal, soovildik, harilik palusammal; põdrasamblikud, porosamblikud

30. Vaevakask Sookail Küüvits Hanevits

31. Harilik jõhvikas Kukemari Mustikas Sinikas

32. Alpi-jänesvill Tupp-villpea Ümaralehine huulhein Ahtalehine huulhein

33. Valge nokkhein Rabakas

34. Raba-karusammal Punane turbasammal Soovildik

35. Soode loomastik

36. MADAL- JA SIIRDESOOD • Putukad • Üle 1500 liigi, kõige liigirikkam rühm mardikalised • Põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised. • Mardikalistest on arvukamad avamaalised liigid

37. Suvel hulgaliselt kärbselisi: viljakärblane, päriskärblane, rohekärblane ja 11 liiki parme. • Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. • Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid.

38. Parm Sääriksääsk

39. Ämblikud • Tegutsevad põhiliselt sambla pinnal ja pinnakihtides, enamus väikesed • Hiidämblik – samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik – koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke.

40. Ristämblik Hiidämblik

41. Huntämbliklane Hüpikämbliklane

42. Kahepaiksed • Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku.

43. Roomajad • Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Rästik

44. Arusisalik Vaskuss

45. Linnud • Haudelindudest: soorkurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kõige tihedam asustus juunis. Madalsoode keskosad jäävad linnutühjaks augusti lõpuks ja nii järgmise kevadeni. Oktoobris, novembris toimub hanede ja luikede läbiränne. Talvel liiguvad sooservade põõsastikes tedred ja leevikesi, tihaseid.

46. Sookurg

47. Tikutaja

48. Imetajad • Suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult • Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes jt. • Pisinärilistest: uruhiir

49. RABAD • Putukad • U. 1200 liiki, rohkem mardikalisi, liblikalisi, kahetiivalisi. • Ämblikud • Üle 180 liigi ämblikke. Puisrabades ja rabamännikutes ristämblik.

50. Kalad • Kalu on rabajärvedes vähe. Peamiselt ahven, haug • Kahepaiksed • Rohukonn, veekonn. Nõmmrabades harilik kärnkonn, vahest ka tähnikvesilikku. • Roomajad • Puhmarikaste peenramätastega rabaosades kohtab sageli arusisalikku. Raba servaaldel nõmmrabas ja rabamännikutes võib kohata rästikut ja vaskussi.