290 likes | 609 Views
Astronoomia instrumendid. Mario Mars Tallinna Tähetorn mars@staff.ttu.ee. Teleskoopide liigid. Optilised Õhupalli astronoomia Raketiastronoomia Lennukobservatooriumid Orbitaalobservatooriumid Komosesondid. Atmosfääriväline astronoomia. Eelised: Saab kasutada kõiki lainepikkuseid
E N D
Astronoomia instrumendid Mario Mars Tallinna Tähetorn mars@staff.ttu.ee
Teleskoopide liigid • Optilised • Õhupalli astronoomia • Raketiastronoomia • Lennukobservatooriumid • Orbitaalobservatooriumid • Komosesondid
Atmosfääriväline astronoomia Eelised: • Saab kasutada kõiki lainepikkuseid • Suurem lahutusvõime • Suurem tundlikkus (fooni puudumine) • Saab vaadelda pidevalt
Infrapunane kiirgus • Neeldub atmosfääris (veeaur) • Vajab jahutamist • Teleskoobid sarnased optilistele • Kasutatakse nägemiseks läbi tolmu • Taustamüra 300K~10e-5m
SIRTF Space InfraRed Telescope Facility Lennutatud: July 2002 Lainepikkuste vahemik: 3 - 180 mikroni Teleskoop: 85 cm, f/12 kergeberüllium, jahutatud 5.5 K Difraktsiooni piir : 6.5 mikroni Võimalused: fotomeetria, 3-180 mikroni spektroskoopia, 5-40 mikroni spektrofotomeetria, 50-100 mikroni Vedelheelium / 360 liitrit
Delta programmi kolmesajanda lennuga viidi orbiidile $1,2B maksma läinud kosmoseteleskoop SIRTF. 85 cm läbimõõduga peapeegliga teleskoop, mille peamisteks instrumentideks on infrapunakaamera, kauge infrapunakaamera ja IR spektrograaf. SIRTF teeb enam-vähem sama infrapunases spektris, mida Hubble nähtavas ja Chandra rõntgenkiirguse lainealas. Teleskoobi suur peapeegel võimaldab heita pilku varajasele universumile, objektidele, mis vaevalt soojust kiirgavad ning läbi tähtedevahelise tolmu. Tegemist on esimese NASA teadusliku sondiga, mis saadetud Maad järgivale orbiidile, SIRTF lendab Maa "taga" mitme miljoni kilomeetri kaugusel ümber Päikese
UV astronoomia • Nähtavast valgusest lühilainelisem. • Peaaegu täielikul neeldub Maa atmosfääris. • Vaadeldakse kosmoseteleskoopide,õhupallide ja rakettidega • International Ultraviolet Explorer1978-1996 • Extreme UV Explorer lennutatud 1992
Röntgenkiirgus • Kuigi suure energiaga X-kiired (E > 30 keV) võiksid läbida atmosfääris meetreid on atmosfäär piisavalt paks, et neelata täielikult. • Seega tuleb vaadelda väljapool atmosfääri või vähemalt väga kõrgel
Raketivaatlused Selleks tuleb x-kiirguse vastuvõtja lennutada raketiga väljapoole atmosfääri. Esmakordselt tehti seda White Sands raketikeskuses New Mexico`s raketiga V2 1949 aastal ja registreeriti Päikese x-kiirgus. Aerobee 150 rakett 1962 juunis registreeris esimese kaugema x-kiiguse allika. Suurimaks puuduseks on vaatluste (mõni minut) lühiajalisus.
Õhupallid • Õhupalli vaatluste suurimaks kõrguseks umbes 35 kilomeetrit üle merepinna, kõrgemal enamusest Maa atmosfäärist. Kuigi vaadelda saab kauem, kui rakettidega on puuduseks, et kiirgus energiaga alla 35 keV ei jõua sinnani.
Kosmilised kiired • Kosmiliste kiirte uurimine algas 1912 kui Victor Hess, Viini Ülikoolist, koos kahe assistendiga teostasid mõõtmisi kuumaõhu lennuaparaadiga. Nad leidsid, et kosmilised kiired pärinevad väljaspoolt Maa atmosfääri. 1936 sai Hess selle eest Nobeli preemia. • 1018 - 1021 eV
Tehiskaaslased • Navigeerimine (GPS) • Maa vaatlused (ilmateenistus, geoloogia) • Atmosfääriväline astronoomia (kõik EM piirkonnad) • Kommunikatsioon (televisioon, internet, telefon) • Sõjaotstarbeline
XMM-NEWTON • Viidi orbiidile 10. dets. 1999 Ariane-V kanderaketiga. Lisaks x-kiirguse vastuvõtjatele on optiline ja UV teleskoop, mis võimaldab samaaegselt vaadelda.
SOFIA lennukobservatoorium • Boeing 747SP • 1977 Pan American World Airways • 1986-1995, United Airlines • 1997 NASA • 2007 testlennud • 2,7-meetrine teleskoop
Päike Visible (BBSO) X-Ray (Yohkoh) Ultraviolet (SOHO) Infrared (NSO) Radio (Nobeyama)
x-ray far UV near UV infrared radio visible Krabi udu