260 likes | 700 Views
Ülevaade astronoomia ajaloost. Mario Mars Tallinna Tähetorn mars@staff.ttu.ee. Ürgaeg. Teati : Tähed Rändtähed Aastaajad Päike & Kuu Varjutused Atmosfäärinähtused. Ürgaeg (vastamata küsimused). MIS ON TÄHED? KUS NAD ASUVAD? MIS PÕHJUSTAB PÄIKESE LIIKUMIST?
E N D
Ülevaade astronoomia ajaloost Mario Mars Tallinna Tähetorn mars@staff.ttu.ee
Ürgaeg Teati : • Tähed • Rändtähed • Aastaajad • Päike & Kuu • Varjutused • Atmosfäärinähtused
Ürgaeg (vastamata küsimused) • MIS ON TÄHED? • KUS NAD ASUVAD? • MIS PÕHJUSTAB PÄIKESE LIIKUMIST? • KUS ON PÄIKE ÖÖSEL? • MILLINE ROLL ON INIMESEL KÕIGES SELLES? • KUIDAS SAI KÕIK ALGUSE?
Kronoloogia (valikuline) • 6500 e.m.a. Kesk-Aafrikas ennustati Kuu järgi ilma • 5000 e.m.a. Egiptuse Stonehenge Nabta Playa • 3000 e.m.a. Stonehenge Suurbritannias(Tähtede tempel) • 2000 e.m.a.Babüloonia Veenusekujud • 1450 e.m.a. “Enuma Elish”babüloonlaste müüt
Kronoloogia • 900 e.m.a.Homerose“Iliasja Odüsseia” (tähtkujud) • 700 e.m.a. Babüloonlaste süsteemne kataloog. Sodiaak. • 600 e.m.a. Kreeka kosmoloogia • Platonja Aristoteles – Maa sfäärilisus • Aristarhos Samoselt – Heliotsentriline süsteem
200 e.m.a.Eratostenes – Maa ümbermõõt Apollonios – epitsüklite teooria Hipparhos – tähekataloog, pretsessioon, tähesuurus • 100 m.a.j.Ptolemaios Aleksandriast – “Almagest” • 1543 m.a.j. N. Kopernik – De Revolutionibus • 1576 m.a.j. T. Brahe Hveni Observatoorium • 1609 m.a.j. J. Kepleri seadused • 1610 m.a.j. G. Galilei – teleskoop
1680 m.a.j. I. NewtoniPrincipia • 1810 m.a.j. Fraunhofer – Päikese spektrijooned • 1835m.a.j.esimene mõõdetud parallaks • 1916 m.a.j. A. Einsteiniüldrelatiivsus • 1929 m.a.j.kosmoloogiline konstant • 1932 m.a.j. K. Jansky – raadioastronoomia • 1964 m.a.j.Suure Paugu kinnitus – reliktkiirgus
Aristarhos Samoselt (310-230) • Heliotsentriline maailmapilt • Kuu peegeldab valgust Päikeselt • Kuu ja Päikese kauguste hindamine
Eratostenes (276-195) • Teaduslik Maa ümbermõõdu hindamine • Eeldas, et Aleksandria ja Aswan asuvad samal meridiaanil. • Kõige pikem päev aastas on suvine pööripäev, kui Päike on kõige kõrgemal. Aswanis varjusid polnud. • Samal ajal Aleksandrias olid varjud 7 kraadi. • Eratostenes teadis Aleksandria jaAswanivahemaad, 5000 staadioni. Ta järeldas Maa ümbermõõduks 250000staadioni (~7 kraadi 5000, järelikult 360 kraadi ~250000staadioni).
Aleksandria seniit Päike 22. juunil 7° Aswani seniit Aleksandria Aswan 7° Maa ümbermõõdu hindamine
Esimene teleskoop • Jan Lippershey 1608. aastal Middelburgis, Hollandis • 1609 aastal sai Galileo Galilei Paduas, Põhja-Itaalias teada, et Hollandis on leiutatud pikksilm. Ta valmistas ka endale nn “hollandi torni”. Astronoomilisi vaatlusi alustas 7. jaanuaril 1610 aastal.
Galileo Galilei (1564-1642) • Kasutas esimesena teleskoopi astronoomias. • Esimesed märkmed Kuu kraatrite kohta. • Avastas Jupiteri Kuud. • Jälgis esimesena päikeseplekke.
Johanne Kepler (1571-1630) • Brahe õpilane ja matemaatik. • Kepleri kolm seadust planeetide liikumise kohta elliptilistel orbiitidel ümber Päikese.
Kepleri I seadus • Planeedid liiguvad ümber päikese mööda elliptilisi orbiite, mille ühes fookuses on Päike.
Kepleri II seadus • Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad.
Isaac Newton (1643-1727) • Gravitatsiooniseadus • Leiutas peegelteleskoobi • Newtoni reflektor umbes aastast 1671 • 39x
Albert Einstein 1879-1955
Kosmoseajastu algus • Venelaste esimene sputnik 1957. ja Juri Gagarini kosmoselend 1961. • Apollo programmi alguseks loetakse 22. novembrit 1963 aastal, kui USA tolleaegne president J. Kennedy lubas veel enne 1970. aastat inimese Kuule saata.