60 likes | 336 Views
Lepp. Koostas: Elerin Mumm 2006. Lepa välimus. Lepp on heitleheline puu või põõsas, mis kuulub kaseliste sugukonda. Pungad on tavaliselt rootsulised ning kahe kuni kolme soomusega.
E N D
Lepp Koostas: Elerin Mumm 2006
Lepa välimus Lepp on heitleheline puu või põõsas, mis kuulub kaseliste sugukonda. Pungad on tavaliselt rootsulised ning kahe kuni kolme soomusega. Lehed on saagja servaga jagumatud lihtlehed. Eestis kasvab lepp väga vastupidavana. Lepp võib taluda -35 kuni -50 kraadi. Lepaurvad on pikad ja peenikesed. Lepad võivad kasvada kuni 35 m pikkuseks.
Liigid Lepal on paju erinevaid liike. Kokku on neid umbes 35. Nõukogude Liidu ajal kasvas Nõukogude Liidu alal 11 erinevat liiki looduslikult. Eestis kasvab 2 liiki looduslikult, nendeks on harilik lepp ja hall lepp.
Lisa Lepp Ellen Niit Leppa nimetatakse alnuseks (ladina päraselt) Ma tundsin leppa. Lepp on harilik puu – suvel päikesevari, soe raiesmaa maasikamari ning sügiseigavas lepakäbidest kari ja talvel hakul pliidi all hagu ja kevadeurb keset lumelangu. Ma tundsin leppa.Lepp oli lihtne puu, hall karjamaa-asukas, koore all ruske veri. Marjakorvile põhja lepaleht. Haigele varbale lepaleht - häda ja rohi, mõlemad eht. Lepavõsa mu kodumäe all nagu hallikas meri. Lepamähast punane lapse suu.
Kokkuvõte Lepp on vastupidav puu, mis võib kasvada nii metsas kui linnas. Lepa erinevaid liike on umbes 35. Nõukogude Liidu ajal kasvas Nõukogude Liidu alal 11 erinevat looduliku liiki. Eestis kasvab 2 liiki looduslikult. Lepp võib taluda kuni -50 kraadi.
Allikad Dendroloogia (teine, ümbertöötatud trükk), Endel Laas, lk.29, lk.614-615, Tallinn, Valgus, 1987 Eneke 2, lk. 244, Tallinn, Valgus, 1983 Ene 5, lk 513, Tallinn, Valgus, 1990 Puud ja inimesed (puude osast rahvakultuuris), Ants Viires, lk. 99, Tallinn, Valgus, 1975