Täienduskursustest

1. Täienduskursustest Viive Peiker filoloog mentor REKK-i riigieksamikomisjoni liige Ülenurme Gümnaasiumi vanemõpetaja 3.põlve õpetaja, 47 aastat staaži

2. Muutunud paradigma hariduses • paindlik jõustamissüsteem õpilasele ja õpetajale; • uue õppekava rakendamine; • paindlik ja innovaatiline täiendkoolituse süsteem; • ühiskondlike muutuste taju arendamine;

3. Analüüsimudelid (3 liiki) • hetkeolukorra üldistatud mõistmiseks ja tegelikkuse täpseks kajastamiseks; • olukorra muutmiseks; • teoreetilised mudelid, mis peegeldavad tulevasi võimalusi; • ettekande eesmärk – ülevaade koolitusmaastikul toimuvast tegevõpetaja pilgu läbi.

4. Probleem – kas süsteem jõustab õpetajat piisavalt • ainus mõõdupuu on nii kooli kui koolitusasutuse arengusuutlikkus; • arvamuse usaldusväärsuse tunnused: • tuumikgrupp + ankeet; • arvamusküsitlus + analüüs (väljastati 80 ankeeti ja vastas 77 respondenti).

5. Respondentide kvalifikatsioon

6. Ankeedi sisu (1/2) • Kui palju teid aitab täiendkoolitussüsteem praegusel kujul? • Milliseid kursusi peate seoses uue õppekavaga olulisteks? • Mis kursuste juures kõige enam häirib? Palun märkige rist sobiva vastusevariandi ette. • Adressaadi ähmasus (sobib koristajast koolijuhini) • Kursuste kallidus • Mitte arvestamine õpetajate kvalifikatsiooniga • Liiga lai vanuseline diapasoon (kõigi kooliastmete õpetajatele) • Kursuse sisututvustus ei ava kursuse sisu piisaval määral • Miski muu • Milliseid kursusi te tegelikult vajate?

7. Ankeedi sisu (2/2) • Kuivõrd koolitaja peaks olema kursis kasvatustegelikkuses toimuvaga? • Kas pakutavad kursused annavad eelnevalt piisavalt teavet koolitusfirma ja koolitajate kompetentsuse kohta? • Kas täiendkoolituse turul on tegevõpetaja lektorina oodatud? • Kui otstarbekaks te peate praegust omakogemuse edastamise suhet vahendatud, välisriigist saadud kogemusega (Eesti versus Norra, USA, Soome vm.)? • Kas kursustelt saadud materjalid on praktilised ja kasutatavad? • Teil on pedagoogilist staaži ___ aastat.

8. Hinnang süsteemile tervikuna

9. Mis häirib enim? • ebaotstarbekas ajakasutus (62): • kursuse struktuur raiskab aega; • toimub ebasobival ajal; • asub elukohast kaugel. • kursuste kallidus (58); • liiga laiale sihtgrupile orienteeritud; • mittearvestamine kooliastmete ja õpetajate kvalifikatsiooniga; • puuduvad asjakohased praktilised näited.

10. Milliseid kursusi õpetaja tahaks? • ideekursusi, milles teooria ja praktika on tasakaalus; • õpilasuurimus, praktiline töö ja loovtöö; • läbivad teemad; • riigieksamiteks ettevalmistus; • erivajadustega laste õpetamisega seonduv; • lõiming horistonaal- ja vertikaalsuunal; • olulised rõhuasetused väärtuskasvatuses; • kultuuriline indentiteet kui ainekavaülene teema.

11. Veel tähelepanekuid • soovitakse arukat teavet kursuse sisu ja lektori kohta; • oluliseks peetakse kursuse praktilist osa ja seal kasutatavaid materjale; • hea oleks võimalikult konkreetne sihtgrupp; • tegevõpetaja kaasamine külalislektorina igal kursusel; • moderaatori kvalifikatsioon oluline; • ei osatud hinnata omakogemuse suhet vahendatud kogemusega.

12. Kursuse sisulisest kvaliteedist kultuurilise identiteedi näitel • kultuur kui rahvaste omavaheliste suhete mudel; • kultuur kui ühe rahvuse teadmiste ja suhete mudel; • kultuur kui eri rahvuste teadmiste ja suhete mudel, • kultuur kui ühe subjekti teadmised kultuurist. Erinevad seisukohad põrkuvad (rahvuskool ja multikultuurne kool) (M.Jürimäe)

13. Kultuuriline identiteet kui nähtamatu maailma mõiste • kui teadmine süsteemi olemusest võrrelduna teiste süsteemidega; • kui samastumisvõime; • kui iseorganiseeruv ja aktiivne protsess; • kui süsteemide tasakaalustatud areng; • kultuurimälu kui KI toetuspind (L. Meri).

14. Kultuuriline identiteet • tsükliline areng kui elujõu ja lojaalsuse allikas; • positiivne ja negatiivne identiteet; • kollektiivne ja individuaalne; • tuum (rahva ajas muutumise ja samaks jäämise määr) Rahvuslik identiteet ei ole geneetiliselt määratletud, vaid tegemist on ühiskondliku kokkuleppega (prof. R.Kattel). Rahvuslik identiteet on suur müüt (prof. T.Kirss)

15. Identiteedi erinevad tasandid • isiksuse identiteet (minapilt); • grupiidentiteet (klass, kool, sõpruskond); • rahvuslik identiteet (rahvuslus); • ideoloogiline identiteet; • religioosne identiteet; • tsivilisatsioon kui identiteedi kõrgeim tasand, mida inimene on võimeline tajuma (kollektiivse mälu erinevused).

16. Teooriad (esimene) • mis käsitlevad kultuurilise identiteedi kujunemist: • ökoloogiline süsteemiteooria (Payne) • areneva isiksuse elukvaliteet ja identiteet sõltuvad lähima sotsiaalse keskkonna süsteemidest; • lapse ja tema keskkonna vaheline suhe on astmeliselt laienev süsteem, kus iga aste on järgmisega seotud; • meem (süsteemide poolt edastatud kultuurilise info hulgaühik).

17. Kolme liiki süsteemid: • loomulikud (pere, sõbrad)- mikrosüsteem • formaalsed (kogukond) - makrosüsteem • ühiskonna poolt loodud (lasteaiad, koolid) • lapse arengu käsitlemine muutunud paradigma seisukohalt; • lapse areng kui süsteemide vaheline sobitumine, mille kaudu kujuneb identiteet.

18. Sotsiaalsed süsteemid: • sotsiaalsed süsteemid on iseorganiseeruvad ja aktiivsed; • kohanevad sise- ja välismõjutustega; • püüdlevad raskesti saavutatava tasakaalu poole; • võrgustikud kui seosed süsteemide vahel (võrgustiku töö kvaliteet).

19. Ökoloogiline viga • tekib eeldusest, et sama keskkond mõjutab kõiki sellesse kuulujaid ühel viisil (Klefbeck, Ogden 2001); • vajadus uute kontaktide ja mõjude järgi (huvi kui elujõu näitaja); • Isiksuse ja teda mõjutavate süsteemide tasakaalustatud areng on positiivse kultuurilise identiteedi kujunemisel olulise tähtsusega.

20. Teine teooria (T.Metzinger) • mina-pilt ehk iseenda taju kui üksikisiku identiteet on pelgalt illusioon; • mina-pilt kui evolutsiooniprodukt suurendab eneseusaldust, tõstab motivatsiooni; raamat “Ego tunnel” NB! Tõelisuse mõõtme uus käsitlus, iga vahendaja loob teksti (illusiooni teadmisest).

21. RI probleemid tänases Eestis: • piiratud inimvalim (rahvuskeha); • kultuurilise spektri säilitamisvõime; • teise kogukonna mõjud KI-le ja nende spetsiifilised probleemid; • suutlikkus muutuda (enesekaitseline tõrjuv identiteet); • mitmese identiteedi olemasolu (eestlase kiire soomestumine); • muutumise ja samaks jäämise määr (kui võtmeküsimus); • suur turvatunde vähenemisrisk.

22. Teise kogukonna RI probleemid: • aeglaselt kahanev keelebarjäär; • omakultuuri säilitamise vajadus (tsivilisatsioonide vahelise vastuolu vähendamine); • oht subkultuuristuda; • turvatunde vähenemine; • põlvkondliku järjepidevuse kadu; • mitmese identiteedi olemasolu; • ajaloolise mälu kahanev roll; • irredenta.

23. Läbivate teemade käsitlemise etapid: • mõistete selitamine; • olukorra kaardistamine; • visiooni loomine; • eesmärkide püstitamine; • probleemide muutmine eesmärkideks; • tegevuse planeerimine. NB! Eesmärk ei ole tegevus.

24. Läbivate teemade lõimimine: • lõiming kui vertikaalne liikumine; • lõiming kui horisontaalne liikumine; • lõiming kui süsteemi loomine; • strateegia loov kujundamine organisatsiooni (kooli) ühisväärtuste kaudu; • ainetevaheline ja läbivaid teemasid sisaldav lõimitud õpetamissüsteem.

25. KI kui aineteülene mõiste ja teema (kui mõisteline konteiner) • ei ole koolis rakendatav pelgalt paari täienduskursuse kaudu, kui ei saavutata kokkuleppeid mõistete selitamise kaudu; • KI kui konverentsi teema, sest vajab laiemal tasandil ühist visiooni ja strateegiat; • VVT (vähima vägivalla tee) uue õppekava rakendamisel.

26. Tänan tähelepanu eest!