1 / 29

Lasteombudsmani institutsioon

Laste vaesus ja lasterikaste perede toimetulek Eestis Konverents “Lasterikkus – kas tõeline rikkus?” Andra Reinomägi Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakond 20. juuli 2012 Tartu. Lasteombudsmani institutsioon.

huy
Download Presentation

Lasteombudsmani institutsioon

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Laste vaesus ja lasterikaste perede toimetulek Eestis Konverents “Lasterikkus – kas tõeline rikkus?”Andra ReinomägiÕiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakond20. juuli 2012Tartu

  2. Lasteombudsmani institutsioon 19.03.2011 jõustus õiguskantsleri seaduse muudatus, millega täiendati õiguskantsleri seaduse §-i 1 lõikega 8, mis sätestab: “Õiguskantsler täidabtulenevalt lapse õigustekonventsiooniartiklist 4 lapse õigustekaitsejaedendamiseülesandeid.” Lasteombudsmani ülesanded: • seista selle eest, et kõik, kes langetavad lastesse ja noortesse puutuvaid otsuseid, austaksid lapse õigusi ning lähtuksid laste ja noortega seotud otsustes ainult nende parimatest huvidest;  • tutvustada lapse õigusi ühiskonnale; • olla laste eestkõneleja ja kaasaja; • juhtida erapooletult tähelepanu lastekaitse probleemidele ühiskonnas.

  3. Ettekande alusmaterjal: • Vaesus ja sellega seotud probleemid lastega peredes. Ülevaade Statistikaameti andmete ja kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate süvaintervjuude põhjal (Lasteombudsman, 2011) • Lasterikaste perede toimetulek ja vajadused (Sotsiaalministeerium, 2006) • Lapse õiguste ja vanemluse monitooring (Praxis, 2012)

  4. Vaesuse mõiste määratlemine Suhteline vaesus – sissetulekute tase võrreldes ühiskonna keskmise elatustasemega. Mõõdab ühiskonnas valitsevat sissetulekutepõhist ebavõrdsust. Suhtelise vaesuse piir — 60% leibkonnaliikmete ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Absoluutne vaesus - konkreetses ühiskonnas minimaalselt vajalikuks peetav ressursside tase. Absoluutse vaesuse piir – samastatud elatusmiinimumi piiriga, mille puhul on aluseks peamiselt kolm kulukomponenti: • toidukulutused; • eluasemekulutused; • individuaalsed mittetoidukulutused.

  5. Laste suhtelise vaesuse määr Alla 18-aastaste laste suhtelise vaesuse määr protsentides aastatel 2004-2010. Allikas: Statistikaamet.

  6. Laste absoluutse vaesuse määr Alla 18-aastaste laste absoluutse vaesuse määr protsentides aastatel 2004-2007 ja 2010. Allikas: Statistikaamet.

  7. Absoluutse vaesuse määr leibkondades 2010

  8. Enim ohustatud riskirühmad: • ühe vanemaga pered; • lasterikkad pered; • hoolduskoormusega, töötu pereliikmega pered.

  9. Vaesusega kaasnevad mitmed probleemid korraga: • sissetulekute vähesus; • terviseprobleemid; • sõltuvus- ja riskikäitumine; • vägivald; • vanema suutmatus lapsele toeks olla; • laenu- ja liisingukoormus.

  10. Vaesus mõjutab nii üksikisikut kui ühiskonda • Indiviidi tasandil: Lapsepõlves kogetud vaesus mõjutab inimese arengut ja elukäiku ning ühiskonda tervikuna, avaldades mõju inimese teadmistele, oskustele, tervisele, suhetele ja võimalustele nii lapsepõlves kui ka tulevikus täiskasvanuna. • Ühiskonna tasandil: pikaajalised mõjud, kaod inim-, sotsiaal- ja majanduslikus kapitalis. Oht ühiskonnaliikmete omavahelisele solidaarsusele ja sidususele.

  11. Oluline on varane abi ja märkamine • Lapsed sõltuvad oma pere – vanemate ja teiste täiskasvanute – otsustest ja võimalustest. Lastel endil ei ole üldjuhul võimalik enda majanduslikku olukorda parandada. • Lapseni jõudmine enne, kui probleemid tema heaolu mõjutavad.

  12. Lasterikaste perede uuring 2006 • Lasterikkad pered on oluline sotsiaalpoliitika sihtrühm. • Uuringu aluseks Sotsiaalkindlustusameti peretoetusi saavate perede andmed. • Uuringu valimis 961 peret. • Silmast-silma struktureeritud intervjuud. • Ankeedi koostamisega olid seotud Sotsiaalministeeriumi spetsialistid, Tartu Ülikooli pere- ja heaoluuuringute eksperdid ning liikumise Eesti Lapse Eest (ELE) esindajad. Küsitluse viis läbi turu-uuringufirma Faktum-Ariko.

  13. Perede hinnangul tulid nad enamasti toime (Lasterikaste perede uuring, 2006)

  14. Perede eluasemed vajavad remonti (Lasterikaste perede uuring, 2006) • 51% perede hinnangul vajab nende eluruum põhjalikku kapitaalremonti. • 36% arvates vajab eluruum väiksemaid remonditöid. • Vaid 13% leiab, et eluruum ei vaja remonti.

  15. Eluruumides puuduvad mitmed mugavused: 22% soe vesi 21% dušš/vann 18% veeklosett siseruumides 11% kanalisatsioon 9% veevärk (Lasterikaste perede uuring, 2006)

  16. Lasterikkad pered sooviks rohkem teenuseid: (Lasterikaste perede uuring, 2006) • Tasuta lasteaia- või koolitoit (70%) • Tervishoiuteenused (70%) • Koolitransport (sh sõidu kompenseerimine) (41%) • Õigusalane nõustamine/konsultatsioon (37%) • Transporditeenus lasterikastele peredele (36%) • Psühholoogiline nõustamine (30%) • Sotsiaalnõustamine (30%)

  17. ÜRO Lapse õiguste konventsioon: • Igal lapsel õigus sotsiaalsele turvalisusele • Vanematel esmane vastutus tagada lapse arenguks vajalikud tingimused. • Riigi kohustus toetada vanemaid.

  18. Lapse õiguste ja vanemluse monitooring 2012 Läbiviija: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Tellija: Õiguskantsleri Kantselei ja Sotsiaalministeerium. Rahastaja:Riigikantselei Tarkade Otsuste Fond, Euroopa Sotsiaalfond. Valim: - 1000 last (4.-12. klass); - 1000 täiskasvanut. Eesmärk uurida: - lapse õigustega seotud teadlikkus, hoiakud, kogemused; - laste kasvatamise ja vanemluse toetamisega seotud hoiakud, teadlikkus ja kogemused.

  19. Abi vajavast lapsest teavitamine • 9 inimest 10st on igaühe kohustusest abi vajavast lapsest teatada teadlikud. • Teatada tuleks: lastekaitsetöötajale, politseile.

  20. Kasteräägiksitevõiteataksitekellelegisellistesolukordadesolevatestlastest? Täiskasvanud (%)

  21. Midasateeksid, kuinäedmõnda last, kes on tõsiseshädasjasulletundub, et taloleksabivaja? Lapsed(%) Lapsed räägiks abi vajava lapsega

  22. Teadlikkus lapse õiguste tagamisega seotud institutsioonidest on madal TÄISKASVANUD: LAPSED:

  23. Abi vajavaid peresid toetaks: (Lasteombudsmani laste vaesuse ülevaade, 2011) • teenuste kättesaadavuse, kvaliteedi parandamine: • sh rohkem psühholoogi, psühhiaatri, logopeedi teenust; • lastekaitsetöötajate lisandumine; • transpordiühenduse parandamine; • ühiskondlike hoiakute muutus: • julgus abivajadusest teatada ja abi küsida.

  24. Ettepanekud lasteombudsmani ülevaatest: TEENUSTE KORRALDUS • Teenuste toomine lastele lähemale • Lapsehoiu kättesaadavuse tagamine • Riiklikult korraldatud ja finantseeritud lastele ja lastega peredele suunatud kompetentsikeskuste loomine PREVENTIIVSED MEETMED • Regulaarse arstliku kontrolli kehtestamine • Kogukonna rolli tähtsustamine ja varane märkamine TÄIENDAVAD TEENUSED • Lasteaia- ja koolitoidu kompenseerimine • Psühholoogi, psühhiaatri ja logopeediteenuse mahtude suurendamine • Tugiisikuteenuse pakkumise suurendamine

  25. rohkem peredele suunatud teenuseid (õigusalane-, sotsiaal-, psühholoogiline nõustamine, transporditeenused, päevahoid); tervishoiuteenused, ravimid, abivahendid; rohkem tasuta lasteaia- ja koolitoitu; tervislik toit (puu- ja juurvili); elamistingimuste parandamine; uued riided ja jalanõud. Perede vajadused: (Lasterikaste perede uuring, 2006)

  26. Võrdsed võimalused hariduses osaleda (koolitarbed jm). Huvihariduse ja enesearendamisega tegelemise võimalused (spordi- jm vabaaja vahendid, ringides osalemine jm). Teatri-, kino-, kontserdikülastused, lastelaagrid, reisimine. Transport (lasterikastele peredele; koolitransport, tööhõive soodustamine). Sotsiaalsete suhete säilitamine (kooliüritustel osalemine, sünnipäevade tähistamine ja sünnipäevadel käimine, sugulastel-tuttavatel külas käimine). Oluline on toetada lasterikaste perede ühiskonda kaasatust (Lasterikaste perede uuring, 2006)

  27. Lasteombudsmani eesmärgid: laste heaolu tagamine • Abivajava lapse märkamine ja teavitamine. • Laste olukorra jälgimine - vaesuse kõrval oluline laiem heaolu kontseptsioon. • Vanemluse toetamine. • Laste füüsilise karistamise keelustamine – teavitamine alternatiivsetest käitumismudelitest, füüsilise karistamise negatiivsetest mõjudest.

  28. Lasteombudsmani eesmärgid: lapsesõbraliku ühiskonna ja hoiakute kujundamine • Lapse märkamine ühiskonnas, hoolimine. • Lapsele võimaluse andmine kogeda otsustamist ja vastutust. • Laste enda huvi olla kaasatud ja rääkida kaasa. • Laste enda rolli tähtsustamine teiste laste toetamisel.

  29. Aitäh! www.lasteombudsman.ee

More Related