Perekond kui sotsiaalne institutsioon

1. Perekond kui sotsiaalne institutsioon Liina Käär

2. Eesmärk: • Mis on perekond? • Miks on perekonda vaja? • Millised on perekonnatüübid? • Perekonna funktsionalistlik ja konfliktiteoreetiline käsitlus • Perekonna areng muutuvas ühiskonnas

3. Perekond Perekond on üheaegselt nii institutsioon kui väike grupp. Vajadus perekonna järele on tingitud mitmetest faktoritest: • vajadus lapsi peale sündi pikka aega hooldada • sugudel baseeruv tööjaotus • aastaringne sugutung ja sellest tulenev tihe läbikäimine meeste ja naiste vahel • koostööaltimate meeste eelistamine naiste poolt.

4. Perekond Perekond on grupp inimesi, kes on omavahel seotud sugulussidemetega: veresugulus, abielu või adopteerimine Perekonnal kui väikesel grupil on järgmised tunnused: • väikesearvuline grupp, mille liikmed peavad end perekonda kuuluvaks • perekonna moodustamise aluseks on: • abielu • veresugulus või sugulussuhted • lapsendamine • mingi kokkulepe ühiseluks või tegelik kooseluks • perekonna elu ja tegevuse ühine eesmärk, ühised põhihuvid • perekonnaliikmete seotus ühise majapidamisega, üks leibkond • perekond täidab ühiskonnas kindlaid sotsiaalseid funktsioone

6. Perekonna funktsionalistlik käsitlus Perekond kui ühiskonna üks olulisemaid alustalasid Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Ühiskonna stabiilsus ja harmoonia. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis omakorda taastoodab ühiskonnas levinud kultuurilisi väärtuseid.

7. Perekonna konfliktiteoreetiline lähenemine • Kas perekond taastoodab ebavõrdsust? • Kas perekonnas koheldakse kõiki liikmeid võrdselt? • Perekond, mis peaks olema ühiskonna aluseks, ei pruugi oma liikmete eest hoolt kanda nii nagu ühiskond neilt ootab

8. Perekonnatüübid ja erinevused Sugulussuhted eri kultuurides on olnud läbi aegade ja kultuuride väga erinevad. Üldiselt kirjeldab sugulussuhteid 5 muutjat: • korraga lubatud kaasade arv • milliste sugulaste vahel on lubatud abielusuhted • põlvnemise ja varanduse ülemineku mehhanismid • abikaasade elukoht ja seotus kaasade vanematega (kumma kaasa vanemate juurde abiellunud kuuluvad) • valitsevad võimusuhted perekonnas

9. Perekonna loomisega kaasnevad rituaalid

10. Monogaamia, polügaamia, bigaamia

12. Nukleaar- ja laiendatud perekond

13. Alternatiivsed peretüübid

14. Perekonna funktsioonid: • soo jätkamine –seksuaalsuhted ja perekondlikud püüdlused legaalselt. Paljudes ühiskondades on abieluvälised suhted kuritegevus või ühiskondades, kus perekond rahuldab oma liikmete bioloogilisi ja turvalisusvajadusi, võrdub perest väljaheitmine surmanuhtlusega. Paljudes kaasaegsetes ühiskondades on aga olukord, kus emad kasvatavad üksi lapsi ja suhted perekonnaga on tunduvalt nõrgenenud; • ühiskonna kultuurilise järjepidevuse kandmine – kultuuripärandi edastamine, uute liikmete sotsialiseerimine; • perekond annab oma lastele sotsiaalse seisundi – perekond on määratletud oma sotsiaalse kuuluvuse, staatusega ühiskonnas, sellest tulenevad selle liikmete haridus jm seotus teiste sotsiaalsete institutsioonidega; sotsiaalse päritolu kaudu määratleb inimene end terve elu ja ka teised märgistavad teda vastavalt; • perekond kindlustab emotsionaalsete vajaduste rahuldamise; • perekond on sotsiaalse kontrolli süsteem – normidest kinnipidamine, seksuaalsus jm.

15. Perekonnatsükkel: • kohtumine • abiellumine suhteliselt lühikese perioodi jooksul, ohtrad seksuaalkogemused • perekonnas keskmiselt 2 last • peale laste kooli minekut või varemgi naaseb ema tööle • vanemate eluiga suhteliselt pikk • laste lahkumine kodust, oma perekonna loomine • vanematel rol lastelaste kasvatamisel, või hoidmisel • kaasaegset perekonda iseloomustab „tühja pesa faas”, mida varasemad põlvkonnad ei tundnud • tõusnud on lastesünnitamise ja abiellumise iga – paremad võimalused tööl käia, rasedust vältida • tõusnud on lahutuste arv ja taasabiellumine. Erinevate teadlaste hinnangul jääb kauemaks kui 30 aastat püsima alla poole sõlmitud abieludest. Minevikus jäid paljud lapsed pooliksse peresse kasvama peamiselt ühe abikaasa varajase surmaga.

16. Kohtingul käimine:

17. Abielu ja seksuaalsuhted:

18. Vanemad:

19. Lahutused

20. Perekonna funktsioo- nide muutumine Abielude arvu vähenemine, vabaabielu Uuesti abiellumine ja perede kasv, kus on lapsed eelmistest abieludest Muudatused kaasaegses perekonnas Üksikvanematega perede arvu kasv Nukleaarperekonna suurem privaatsus ning kaugemate sugulassuhete nõrgenemine Lahutuste arvu kasv Pere on rohkem lapse keskne Rohkem sünde väljaspool abielu Pere suuruse vähenemine