MAJANDUSTEOORIAD MAAILMAMAJANDUSEST

1. MAJANDUSTEOORIAD MAAILMAMAJANDUSEST

2. Iga teooria on oma ajastu peegel (Hegel, "Õigusfilosoofia", 1821). • Teooriad luuakse kättesaadava informatsiooni põhjal.

3. Majandusteaduse mõjust • Majanduseteadlaste üks olulisim praktiline ülesanne on prognoosida asjade käiku tulevikus. • Kui kasutusel olev majandusteooria suudab seda teha enam vähem korrektselt, siis enamus teadlasi ning ka poliitikuid tegutseb vastava paradigma raames. • Erinevad metoodikad annavad paraku erinevaid tulemusi, mistõttu majandusteadlaste seas tegutseb erineval moel asjadest aru saavaid gruppe, kes pakuvad poliitikutele ka erinevaid lahendeid poliitikate teostamiseks. • Piltlikult öeldes käib pidev võitlus paradigmade vahel: kes suudab oma lahendusvariandi poliitikutele argumenteeri-tumalt selgeks teha, on võidumees.

4. Kuidas toimub teaduslike paradigmade vahetus? • On loomulik, et muutuste korral ei pruugi seni kasutatud kompleksne metodoloogia enam töötada ning tekib selge surve uu(t)e uurimisparadigma(de) rakendamiseks ja testimiseks. • Karl Popperi järgi senine paradigma falsifitseeritakse (senine teooria kummutatakse) ja võetakse "ühiskondlikust kasutusest” maha. • Uus peab aga võtma vastu väljakutse ja olema teadlaste ning poliitikute tööriistaks seni kuni ta analoogselt eelkäijaga "maha kantud" saab.

5. Arvamuste mitmekesisus • Loomulikult on aga neid teadlasi ja ühiskonnategelasi, keda eelmine mõttelaad edasi köidab, nii et täielikku vahetust-puhastust ei toimu kunagi. • Seetõttu on üsna sage, et kaevatakse üles aastakümnete ja ka -sadade tagused mõttekäigud, mis leiavad rakenduse uues kontekstis. • Ja tegelikult ongi hea et see nii on, sest erinevalt üheselt defineeritavast ja rakendatavast majanduspoliitikast on ühiskonna arengu huvides vajalik teadusringkondade seisukohtade paljusus.

6. Teaduslik teadmine on objektiivne • Teaduslike paradigmade (Thomas Kuhni tähenduses) võitluse juures tuleb meil arvestada ühe olulise alustõega, mis eristab teda tavapoliitikast. • (Majandus)teaduses ei ole meil tegemist võitlusega kellegi kasu, vaid eeskätt ideede vahel. Võitja on see, kes suudab (majandus)protsesse paremini seletada ja prognoosida. • Niisiis ei ole objektiivne mingi majandusseadus (teooria), vaid teadusliku teadmise loomise protsess kui selline.

7. Teadlased Konsultandid Poliitikud Ajakirjanikud Kodanikud Teadus kui ühiskonna valvekoer • Kombinatsioonis poliitilise protsessiga tagab teadus ühiskonna pideva uuenemise ja seega enam-vähem optimaalse tee väljumiseks nii ehk nii tekkivatest kriisidest. Reeglina vahetub teaduslik paradigma varem, kui ühiskonnas rakendatav alusteooria. Selle tulemusel hakkavad muutuma ka ühiskonna arvamusekujundajate seisukohad viies ajapikku poliitika väljavahetamisele.

8. Omamaiste teadlaste olulisus • Ei saa rõhutamata jätta just omamaiste teadlaste ja konsultantide olemasolu ja poliitikate teostamisse kaasamist. • Headeks näideteks on siin Eestis hoolimata IMF-i keeldudest oma ja kohalikke olusid tundvate ekspertide ja teadlaste ideede põhjal teostatud edukas rahareform ning nii Venemaal kui ka Bangladeshis - hoopis erinevates kultuuriruumides - Lääne malle aluseks võetud reformipoliitikate läbikukkumine.

9. Riikide ja teooriate teke

10. Esimesed riigid tekkisid soodsate põlluharimistingimustega piirkondades Kirde-Aafrikas, Väike-, Ida- ja Lõuna-Aasias juba ligi 4000 aastat ema. • Edukaks maaviljeluseks tuli soid kuivendada, jõgede veetaset reguleerida, millisteks otstarveteks loodi tohutuid irrigatsioonisüsteeme. • Selliste süsteemide ehitamine ja korrashoid soodustasid kollektiivse omandi teket ja ergutasid tööjaotuse ning seisuste väljakujunemist.  

11. Võim allutas vaimu … • Juhtimine koondus kitsa ringi kätesse. Võimu tagas esialgu monopol töövahenditele, hiljem sõjaline jõud. Moodustati sõjavägi, rajati esimesed linnad, toimus juhtimise edasine tsentraliseerimine. • Ülikute maapealne elujärg ümbritseti religioosse säraga. Riigijuhti loeti jumala(te) maapealseks asemikuks. • Ainuvalitsejad ümbritsesid end haritud ametnikkonnaga. • XVIII saj. ema. on säilinud Vana-Babülooniast pärit Hammu­rabi koodeks, mis määratleb seisuste vahelised suhted, seadustades omaniku piiramatu võimu tööjõu üle.

12. … jagas inimesed kastidesse… • Vana-Indiasse II aastatuhande teisel poolel ek. tunginud aarjalased tõid oma kultuuriga kaasa ka nn. kastisüsteemil (varnadel) põhineva ühiskonna, millest arenes välja religioossetele tõekspidamistele tuginev tööjaotussüsteem. • Selle järgi määras sünnijärgne päritolu inimese koha ühiskonnas ja reglementeeris tema tegevuse. • Kastisüsteemil, mille järgi maapealne inimühiskond hinduismi järgi toimib, on Indias tugev mõju veel tänapäevalgi.

13. … ja lõi religiooni • Pideva võimuvõitluse taustal väljendas Kong Fuzi (551-479 ek.) oma õpetuses kõrge moraali vajadust. Tema põhiprintsiipideks olid inimsus, perekonna- ja hõimuühtsus. • Samas ledis ta, et harimata rahvas peab alluma aristokraatidele ja tarkadele, et ära hoida korralagedust, mis vastasel juhul ühiskonda paratamatult tabab. • Kong Fuzi pidas iseäranis vajalikuks moraalse täiustumise vajadust, tähtsustades kasvatuse rolli ja monarhia austamist. • Konfutsianismist kujunes Hiina ja selle mõjupiirkonna ametlik ideoloogia, religioon

14. Kaubanduse algus • Laevanduse areng ja kaubaringluse intensiivistumine viisid kaupmeeskonna tekkimiseni. • Kauplemise lihtsustamiseks võetakse käibele raha, väärismetallist mündid. Sellest ajast -VII saj. ek., pärineb poeet Alkaiose ütelus: "Raha teeb inimese". • Intensiivseim kauplemine hõlmas Vahemereäärseid riike, tuues kaasa selles piirkonnas tihedama riikidevahelise konkurentsi ja soovi domineerida turgudel ja kontrollida kaubateid. • See asjaolu sai Vahemeremaades rohkete konfliktide allikaks ja soodustas impeeriumite teket.

15. Aristoteles • Kreeka filosoofidest kujunes majandusküsimustes autoriteetseimaks Aristoteles (384-322 ek.), kes kuulus Ateena demokraatide kilda, pidades samas sellist valitsemisvormi rumalaks ja kulukaks. • Aristoteles jaotab majandustegevuse kaheks ja neid käsitlevad teadused nimetab oikonoomiaks ja kremantistikaks. Neist esimene tegeleb rikkuse kui kasulike asjade hankimise uurimisega (põllumajandus, käsitöö), teine raha ringlusega.

16. Raha ei pea tegema raha • Aristotelese filosoofias on oluline koht nähtuste jagamisel loomulikeks ja ebaloomulikeks. Tootmist kui sellist pidas ta loomulikuks, nagu ka raha kasutamist väärtuste mõõdupuuna. • Kuid raha kasutamise uue raha loomisel luges ta ebaloomulikuks, milline asjaolu viitab ühtaegu kapitalimahutuste kasutamisele majandustege-vuses, kui ka ühiskonna ebaküpsusele sellise tootmissüsteemi aktsepteerimiseks.

17. Rooma aeg • Rooma impeeriumi tekkimisega II saj. ek. paiknesid kaubateed taas ümber. • Riigi paremaks haldamiseks loodi Euroopa esimene arvestatav teedevõrk, mis hoogustas kauplemist. • Kuna kauplemine ei olnud aristokraatialesobilik nagu väitis Rooma riigimees ning naturaalmajanduse kaitsja Cato (234-149 ek.), tekkis uusrikaste plebeide seisus. • Paraku lahendati uusrikaste probleem laostunud talupoegade arvelt, mis kokkuvõttes viis väheproduktiivsete latifundiumite arvu suurenemiseni ja majanduse krahhi äärele.

18. Kristlik moraal • Kristluse varajasema perioodi esindajaks oli Püha Augustinus (353-430), kelle arvates lõi jumal inimese ja käskis tal tööd teha. • Töö ei ole aga inimesele mitte ristiks, vaid õnnistuseks. Õilsaim töödest on tema järgi põlluharimine. • Kuid osta odavalt, müüa kallilt – kaubelda – see ei olevat õige ristiinimese tegu. Ka astus Augustinus välja eraomanduse vastu, mis olevat kõige pahede põhjus. • Selline suhtumine soosis küll efektiivsemat naturaalmajandust, kuid mitte majanduse arengut.

19. Juudid asuvad kaupmeesteks • 756.a. loodi Kirikuriik ja pandi alus paavsti ilmalikule võimule. Sellega koos ka kiriku mõju suurenemisele Euroopas. • Kaubandust siiski välja ei suretatud, selle "patuse" töö võtsid enda kanda enamasti "paganlikud" juudid, kelledest said Euroopas majanduse arendajad kiriku mõjuvõimu vähenemiseni. Kaubanduskapitali osatähtsus ajapikku suurenes, kiriku kiuste. • Tähtsale kohale poliitikas tõusis krediit ja majandusteoorias hakati vahet tegema lubatud ja lubamatu protsendi vahel. Kesksele kohale majandusteaduses tõusis õiglase hinna otsing.

20. Rikkus pole patt • Aquino Thomas (1225-1274) võrdleb ühiskonda mesilasperega ja leiab, et seisuslik hierarhia on tööjaotuse loomulik väljendus. • Ka muutis ta üldist suhtumist rikkusesse, nimelt leidis Aquino, et rikkus teatud mõõdukuses ei sisalda endas midagi vääritut. • Kuigi mõõdukuse mõõt jäi defineerimata, anti edaspidi rikkusele kiriku õnnistus. • Patu staatusest vabanes ka laenuprotsent, mida Aquino vaatles kindlustusena krediitorile, kes endale laenutamisega riski võtab.

21. Merkantilism ja tööstuskapitali teke • Esimese kapitalistliku tootmisviisi teooriana kerkis XV saj. esile merkantilism, mille põhi­mõtted valitsesid XVIII sajandini. • Selleks ajaks oli toimunud suur kaubanduskapitali akumuleerumine suurkaupmeeste kitsas ringis. • Kuna kaubanduskapital ei loo mingit uut tootmisviisi, tekkisid eeldused tööstuskapitali tekkeks. • Ja et väiketootmine ei suutnud enam rahuldada nõudlust turgudel, pandi manufaktuuride näol alus suurtootmisele

22. Raha peab liikuma! • Merkantilistid eraldasid majanduse uurimise religioonist, majandusprotsesse vaadeldi kui omaette fenomene. Nende peamisteks seisukohtadeks olid: • 1) läbi realiseerimisväärtuse rikkuse samastamine rahaga, • 2) tootmise seadmine rikkuse eelduseks, • 3) kasumi allika nägemine riikidevahelises raharingluses. • Merkantilismi algperioodil oldi seisukohal, et kaupu tuleb rohkem välja kui sisse vedada ja jõukuse tagavad riigi rahavarud. • Hiljem rõhutatakse raha väljaveo olulisust, seda eriti transiitkaubanduse arendamise eesmärgil – raha peab ringlema, et rohkem raha sisse tuua.

23. Liberalism • Feodaalsuhete lagunemise käigus esildus XVII ja eriti XVIII saj. majanduslik liberalism. • Selle põhiideeks oli arusaam, et rikkuse allikaks on inimese töö, sõltumata selle rakendamise kohast. • Põhjenduseks toodi asjaolu, et on vähe ainelisi hüvesid, mis oleksid looduses saadaval ehedal kujul. Enamus neist vajab inimese tööd tarbimisväärseks kujunemiseks.

24. John Locke (1632-1704) seostas majanduskasvu eraomandusega. • Et inimesel säiliks motivatsioon töötamiseks, peavad ta töö tulemused olema õiguslikult kaitstud. Eraomandus saigi liberalismi teooria nurgakiviks. • Vastupidiselt merkantilistidele oldi seisukohal, et valitsus peaks võimalikult vähe sekkuma majandusellu. • Valitsuse funktsioonidena nähti: 1) eraomandi kaitset, 2) seaduslikkuse jagamist ja 3) riigi kaitsmist.

25. Nähtamatu käsi (taluühiskonnas) • Adam Smith (1723-1790) "Inquiry into the Nature and Causes of the Wealth of Nations" "Rahvaste rikkus" (1776) leiab, et tööjaotuse laienemine tingib turu laienemise. • Adam Smithi arvates määras majandusprotsesside kulgemise inimese loomus. Inimest luges ta olemuselt egoistlikuks, kes suutmata oma vajadusi iseseisvalt rahuldada, asub tegutsema majanduses. • Ühiskonna vajadused tervikuna rahuldatakse tänu "nähtamatu käe" suunavale tegevusele. "Nähtamatu käe efekt" on tingitud turujõududest, mis läbi nõudluse tekitavad pakkumise. • Selle mõjul hakkavad inimesed oma vajaduste rahuldamiseks tegelema ühiskondlikult kasulike tegevustega.

26. Spetsialiseerumine turu survel • Turu laienemine täiustab omakorda spetsialiseerumist. • See tagab tööviljakuse kasvu ja tingib rikkuse suurenemise ning kapitali akumulatsiooni, mis soodustab tööjaotuse laienemist. • Nii saab majanduskasv võimalikuks vaid vabade turusuhete tasakaalustavates tingimustes. Vabade turusuhete all mõistab Smith olukorda, kus puuduvad riigi poolsed kaubanduspiirangud, kui ka monopolide kunstlik kasumi suurendamine.

28. Standortteooriate algus • Johann H. von Thünen (1783-1850) – Maakasutuse teooria (1826) võttis vaatluse alla põllumajanduse, mida ta ka ise oma mõisas Rostocki lähedal viljeles. • Oma majapidamise juhtimise kõrvalt kogutud tohutule empiirilisele materjalile toetudes leidis ta, et peale looduslike tegurite määravad transpordikulud põllumajandusliku tootmise tüübi ja intensiivsuse.

29. Kaubandusteooria • Eli Heckscher (1919) & Bertil Ohlin (1933) (H-0) rahvusvahelise kaubanduse teooria "Interregional and International Trade" põhines kapitali ja tööjõu ristanalüüsil. Neli olulist eeldust olid: • 1) Tootmistegurite mobiilsust arvestatakse minimaalsena • 2) Veokulud võrdsustatakse nulliga • 3) Tehnoloogiat võetakse geograafiliselt konstantsena • 4) Mastaabiefekti ei saa arvestada, kuna eeldatakse täiuslikku konkurentsi

30. Eri regioonide/riikide eelised • Võrdleva eelise tekitab erinev varustatus tootmisteguritega (factor endowment). • Mitte ükski piirkond pole nende tootmisteguritega võrdselt varustatud. • Teist võib asustada arvukas ja usin rahvastik, nii et tal on võrdlev eelis palju tööd nõudvate hüvede valmistamisel. • Kolmandas on inimesed võibolla haritumad ja uuendusmeelsemad, nii et seal mõeldakse välja rohkem uusi ja paremaid tehnoloogiaid ja need levivad kiiremini; see piirkond saab võrdleva eelise uute või keeruliselt valmistavate hüvede tootmisel.

31. Marksism • Paralleelselt liberalistliku suuna arengu ja levimisega XIX saj. tekkis ka teine oluline liikumine – sotsialism, mõjukamaks esindajaks oli Karl Marx (1818-1883). • Marx püstitas küsimuse, et kui turumajanduses vahetatakse kõiki kaupu vastavalt nende väärtusele, siis kuidas üldse on võimalik kasumi tekkimine. • Lahenduse leidis ta erilises kaubas – tööjõus. Tööjõu väärtust mõõdab ta nende kulutustega, mis on vajalikud töölisel teha tööjõu taastootmiseks. Ja väidab, et kuna tööline toodab rohkem kui seda kuluks tööjõu taastootmiseks, siis kõik ülejääk, mille kapitalist kompensatsioonita omastab, ongi kasum.

32. Kriisi põhjuste selgitamine • Kapitalisti kui ekspluataatori võimu nägi Marx töövahendite monopoolses omamises. Töövahendites näeb ta asjastunud inimtööd ja mehhaniseerimises elavtööjõu kahandamist, millega kaasneb tööpuudus ja tarbijate vähenemine. • Selle protsessi tulemuseks on ületootmine ja majanduskriisid. Lahendusena pakkus ta üleminekut tootmissuhetele, kus lähtutaks töölisklassihuvidest.   • Lähtudes põhimõttest, et mitte midagi (ja kõige vähem majandusteooria!) ei saa tekkida tühjale kohale, viitab sotsialismi ideede teke ja levik tõsistele vastuoludele tollases ühiskonnas.

33. Teooriate vastuolu • Kui liberaalid uskusid, et majanduskasv toimub tööjaotuse, turgude kasvu ja kapitali akumuleerumise harmoonilisel koosmõjul, siis sellane olukord oli kõike muud kui reaalne. • Lahendusena nähti majanduspiirangute ja maksude vähendamist, mis soodustaks kapitali akumulatsiooni suurenemist, mille läbi suureneks investeerimine ja loodaks uusi töökohti. • Sotsialistid pakkusid lahendusena revolutsiooni abil tööliste diktatuuri kehtestamise.

34. Ja nende rakendamine • NL ja see mis sellest tegelikult välja tuli • Suur Krahh •  Alternatiiv Läänes

36. Monetarism • Milton Friedmani (1912-) põhiseisukohaks on idee turu sisemisest stabiilsusest. • Majanduskriisid on seotud ressursside mitteküllaldase pakkumisega. • Riigi ülesandeks on Friedmani järgi tagada stabiilsete hindade läbi eraettevõtluse õitseng. Selle eesmärgi saavutamiseks on tõhusaks vahendiks rahapoliitika, mille väljendus praktikas oleks valitsuse kulutuste ja maksude vähendamine ning ohtliku inflatsiooni vältimiseks liigse rahamassi turule paiskamise vältimine.

37. Evolutsiooniline majandusteooria. Loov hävitamine. Teadmiste roll ja selle kasv majandusarengus

38. Evolutsioonilise teooria alused - Schumpeter • Bioloogilise ja sotsiaalse evolutsiooni erisused. • Shumpeteri kapitalismi evolutsioon: • 1) innovatsioon, • 2) kapitalistliku ettevõtte roll, • 3) ajalooline perspektiiv. • Marxi mõju Schumpeterile: innovatsioon (dünamism) ja tehnoloogia.

40. Teised autorid • Innovatsioonide koondumine sektoritesse, Kondratjevi lained. • Dosi tehnoloogiline paradigma. • Nelson & Winter: „Majandusmuutuse evolutsiooniline teooria”. • Tegutsemisreeglid ehk rutiin – geenid, muutus – mutatsioon,

41. Regionaalse innovatsiooni mudel • Milieu innovateur‘ & learning region • (Ratti 1992,Camagni 1991). • Industrial District • Bagnasco 1977 • New Industrial Spaces • Storper and Scott 1988 • Learning region & Regional Innovation Systems • Cooke, Morgan, Asheim

42. Views of innovation in territorial innovation theory

43. Views of innovation in territorial innovation theory 2

44. Klassikaline (ülal) ja uus uuendusahel

45. Building blocks of the territorial innovation model • Economies of agglomeration. • Endogenous development theory. • Systems of innovation, evolution and learning. • An alternative view to territorial innovation: towards the social region? • Social economy and grassroots mobilisation.

46. Evolutionary economic geography • Entrepreneurship – micro • Industrial dynamics (meso) • Network analysis • Regional growth • Policy and planning

47. Regionaalse konkurentsivõime alused. Võrgustikud ja klastridGlokaliseerumine

48. Porteri riikide arenguetappide rada • Faktortingimuste põhine (loodusressursid, odav tööjõud, tagada makrostabiilsus ja edasise arengu eeldused) • Investeeringute põhine (investeeringud infrastruktuuri ja sisseostetavasse tehnoloogiasse, allhanketööd) • Innovatsioonipõhine (investeerimine tootearengusse, tootekonkurents, teadmusmahukas tootmine, investeering inimesse koolituse kaudu jne) • Rikkusepõhine (kapitalimahukas tootmine, sotsiaalne heaolu, riskide mittevõtmine)

50. Sidemed ja võrgustikud • Sidemed (economic links) kui sotsiaalne mittemateriaalne (intangible) kapital, selleerinevus tavakapitalist • Sidemed kui võrgustike algosad ja tehnoloogia difusiooni kanalid • Ahelvõrgustik, tootmis- ja teadmisvõrgustik • Usaldus ja informatsioon • Kumulatiivne võrgustumine • Eesti üleminekuaja näited - semukapitalism