Maailma- majanduse geograafia MMG

1. Maailma-majanduse geograafiaMMG

2. MMG teemade üldjaotus I Maailmamajanduse geograafia aine. II Maailma kultuurid, suurregioonid: majanduslik üldiseloomustus III Majandusteooriad maailmamajandusest IV Majandusarengu ajalugu ja geograafia kujunemine V Riigid ja RV organisatsioonid VI Lähteeeldus majanduse arenguks - rahvastik ja asulastik VII Tootmise korraldus, kaubavahetus ja regulatsioon VIII Rahvusvahelised (hiid)ettevõtted (RVE) IX RVE-d ja riikide suhted X Algtoodanguharud XI Energeetika XII Teed ja transport XIII Tööstustootmine XIV Teenused

4. Majandus + geograafia = MG

5. MMG objekt • Maailmamajandus ongi kõige ulatuslikumate, terveid rahvamajandusi siduvate tootmis-, jaotus-, vahetus- ja tarbimissuhete süsteem. • Maailmamajanduse geograafia uurib, milline on maailmamajanduslike suhete korraldus ruumis, kuidas, mille mõjul ja millistes protsessides on see just niisuguseks kujunenud, kuidas võiks see muutuda või muudetud saada tulevikus.

6. M & MM subjektid • Inimesed • Ettevõtted • Riigid ja regioonid • Riikidevahelised organisatsioonid • ********************************** * regioonid ja riigid või maailmajaod kui riikiderühmad * rahvusvahelised ettevõtted; * riikidevahelised organisatsioonid.

7. Arengutegurid Looduskeskkonna, eriti agrokliima iseärasused. Agrokliimast sõltuv põllumajandus oli väga kaua inimeste peamine tegevusvaldkond, mistõttu kliima on nii otseselt kui kaudselt mõjutanud inimtegevust. Asend maailma tuumalade suhtes. Majandusgeograafilisest asendist keskus-perifeeria joonel Rahvastikuprotsessid määravad oluliselt regiooni sisearengu: kas on probleem rahvastiku vähenemises või hoopis selle kontrollimatus kasvus. Kultuuriline omapära ja väärtussüsteem (religioon ja uskumused), mis on ajaloolise arengu käigus välja kujunenud ja mis ehk isegi kõige olulisemalt mõjutab inimeste majanduslikku käitumist ning määrab sisearengu võime läbi piirkonna edukuse.

10. Tsivilisatsioon • Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. • Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik.

11. 9 tsivilisatsiooni • Tsivilisatsioonid ei ole igavesed, nad sünnivad, arenevad, kujunevad ümber ning hääbuvad. Inimkonna ajaloo jooksul on eksisteerinud mitukümmend tsivilisatsiooni. • Praegusajal eritab Huntington neid üheksa (tähestiku järjekorras): aafrika, buda, hiina, hindu, islami, jaapani, ladina-ameerika, lääne,(vene) õigeusu (ortodoksi) tsivilisatsioon, mis siiski on küllalt lähedane lääne tsivilisatsioonile.

20. Islami pühakiri koraan lähtub paljuski kristlaste pühast raamatust piiblist. Mohammed väitis siiski, et Allah dikteeris talle puhtas araabia keeles surad, mille too siis kirja pani. Ühised juured ja pühad kohad ongi paljuski põhjuseks islami, juutide ja kristlaste arvukates konfliktides Lähis-Idas ja mujal. Islam on noor, väga agressiivne ja kiiresti laienenud usk enam kui miljardi järgijaga, kellest ca 70% kuulub sunniitide ja 10% šiiitide usulahku.

30. Inglehart-Welzeli kultuurikaart

31. Maailmasuurregioonid