MODERNISTLIK DRAAMA I

1. MODERNISTLIK DRAAMA I Naturalistlik teater: Théâtre-Libre (“Vaba teater”) 1887, André Antoine( Berliinis Freie Bühne, 1889) ‘neljanda seina eemaldamine’ Henrik Ibsen (1828-1906) Kummitused (1881) Mõju Vorm (proosa) Temaatika (kaasaeg)

2. MODERNISTLIK DRAAMA II Richard Wagner (1813 – 1883) Gesamtkunstwerk • ooperitaoline etendus, hõlmab muusikat, teatrit ja kujutavat kunsti Antiikteatri mõjud • Bayreuth Festspielhaus (Saksamaal), 1876

3. SUUNAD I I) Kaasaja probleemid Gorki, Hauptman, Shaw, Wedekind, Kaiser + teised saksa ekspressionistid, O’Neill • objektiivse &inimliku tõe väljaütlemine • selge perspektiiv • probleemi määratlemine • konventsioonidest vabanemine • Iseloom: demonstratiivsus, deklaratiivsus, ekspressiivsus, iroonia

4. SUUNAD II • II) Keel ja struktuur, müüt, sümbolism Maeterlinck, Hofmanstahl, Tšehhov, Yeats, Lorca • isiklikkus • hajuvus • vihjelisus • raskestihaaratavus, pealispinna all paiknev I) + II) Luigi Pirandello

5. METATEATER • All the world’s a stage. (Shakespeare) (Theatrum mundi) • La vida es sueño (Calderon) Modernismis eemald. eetilisest plaanist, toodi esteetilisse Reaalne >< illusoorne, Mask >< nägu Lava><publik (teadlikkus vaatajast) Naeratus >< pisar (tragikomöödia)

6. SÜMBOLISTLIK TEATER • Subjektiivsus, spirituaalsus, müstilised sisemised jõud peegeldavad tõe kõrgemat vormi kui välise objektiivne vaatlus; • Maurice Maeterlinck: laua ääres istuv vaikusest ümbritsetud vana mees dramaatilisem ja elutruum kui armastaja, kes armukadeduse hoos oma armukese ära kägistab. • Alfred JarryUbu roi(1896) > konflikti dialektika (oluline futuristlikus, dadaistlikus, sürrealistlikus teatris), peetakse absurdidraama sünniks

7. JULMUSE TEATER Antonin ArtaudJulmuse teater (1935) TeosLe Théâtre et son Double (1938) • Teater kui müüt, eesmärk ravida “ühiskonna mädapaiseid” • Publik sai rea šokkide osaliseks (põrkuvad helid, kujundid, metsik ja vägivaldne tegevus, mitteverbaalne keel) : • “Kord kaob, autoriteet haihtub, anarhia pääseb võidule ja inimene annab voli kõikidele korrastamata impulssidele, mis on varjus tema hinges” • Publiku vastandamine iseenese ja rangeimate tabudega: “Me ei räägi julmusest, mis tuleneb näiteks üksteise kehade haavamisest ... Pigem on tegu moraalivälise samastamisega, mis võtab meie üle füüsiliselt võimust.”

8. Eepiline teater I (võõrandumisteater v. poliitiline teater) Oluline poliit. mõõde, mitte esteetiline või emotsionaalne elamus Rajaja Erwin Piscator (1893 - 1966) Erinevus Bertold Brechtist: • Näidenditel otsesem poliit eesmärk kui Brechtil (näit. mõjutada valimisi) • Publik pidi tegelaste käekäiku ja olemust tunnetama • Tahtis näidendi tegevust publiku kogemusele lähendada

9. Eepiline teater II • Bertold Brecht (1898 – 1956) • Trad. Publik ei suuda lava näidendi sündm. siduda tegeliku eluga; • Draamateatri idee toetab passiivset vaatajat • Eepiline teater sunnib vaataja võõristus-efekti kaudu kriitilisele ja objektiivsele positsioonile • Võõristus-efekt (Verfremdungs-Effekt) sündmuste, tegude ja tegelaste võõraks tegemise protsess, piisava kriitilise distantsi loomine publiku jaoks”

10. Bertold Brecht I “Selleks, et saavutada V-efekti, peab näitleja kõrvale heitma kõik meetodid, mida talle on õpetatud eesmärgiga veenda publikut oma samastumisvõimes tegelasega. Kuivõrd tema eesmärki ei ole publikut transsi panna, peab ta ise transis olema. Tema lihased peavad jääma lõdvaks, kuivõrd pingul kaelalihastega pööratud pea sunnib vaatajaid ‘maagilisel’ viisil oma silmi ja pead kaasa pöörama. See viib ainult vaatajate tähelepanu eemale reaktsioonilt, mida see liigutus muidu endaga kaasa tuua võib.”

11. Bertold Brecht II Tuntumad näidendid: • Trommeln in der Nacht (1922)(sai tuntuks) • Die Dreigroschenoper (1928) • Mann ist Mann (1927) • Die Massnahme (1930) • Leben des Galilei (1938 – 39) • Der Gute Mench von Sezuan (1938-39) • Mutter Courage und Ihre Kinder (1939)

12. NATURALISTLIKU TEATRI VASTU 1) vabast. Nat. draama normidest • ‘Puuduv 4-s sein’ • ‘lõik elu’ • Uued lavastusvõimlaused • Teatri mõiste laienemine • Yeatsi teater 2) irooniline hoiak nat. Reaalsuse suhtes • Lõpp reaalsuse illusoorsele matkimisele • Olulisem illusiooni reaalsus • Pirandello teater

13. W.B. Yeats (1865-1939) I • Draamal pole midagi ühist ratsionaalse mõtlemisega, • draama peab vaataja oma võimusse võtma >transs • Muutis a) lavastuspõhimõtteid, B) draama mõistet • Alus: No-näidend, rahvakultuur, muinasjutud • Draama > pühalik rituaal, (rütmi, värvi ja viipekeele kooskõla) • > tants, pantomiim,muusika • Teater, lava > lahtirullitud vaip, liivale tõmmatud joon

14. W.B. Yeats (1865-1939) II • Kammerteater • a) puudub publikut/lava eristav füüsiline distants • b) distants ootamatu, võõrastava kaudu (rituaal, sümbol, stiliseering) • Four Plays for Dancers (1921) • "The Tragic Theatre" (1910) "Certain Noble Plays of Japan" (1916) "A People's Theatre" (1923) • Mõjut. Becketti loomingut

15. Pirandello I • Töötab realismile vastu selle seest • Reaalsuse imitatsioon ei ole eristatav imitatsiooni imitatsioonist • Teesklusel on oma reaalsus • Näivus >< reaalsus (objekt/peegeldus, nägu/mask) • Alasti maskid – mask = reaalsus, siirus

16. Pirandello II • Sei personaggi in cerca d'autore(Kuus tegelast autori otsinguil) (1921) • Cosi è, se vi pare(Nii see just ongi) (1922) • Enrico IV(Heinrich IV) (1922)

17. Pirandello III • “Vihkan sümboolset kunsti kus asja esitamine kaotab kogu oma spontaanse jõu ja muutub masinaks ja allegooriaks: mõttetuks ja väändunud ettevõtmiseks, kuivõrd ükskõik mis asja esitamine allegooria kaudu näitab selgelt, et tegu on valmiga, mis ei sisalda ei muinasjutulist ega otsest tõde, vaid on loodud mingi moraalse tõe demonstreerimiseks”.

18. Pirandellost on mõjutusi saanud: • Brecht, T. Wilder, P. Weiss • Sartre, Camus, • Beckett • Ionesco • O’Neill • Anuilh, Girardoux, Genet

19. ABSURDITEATER I • Tekkis pärast II MS; Martin Esslin Theatre of the Absurd (1968) • Kandev idee: elu parimal juhul meie tegude summa, halvimal juhul mõttetu • Maailm on irratsionaalne ja tõde kättesaamatu • Juured: Jarry, Apollinaire, Pirandello, futuristid, dadaistid, sürrealistid, Artaud

20. ABSURDITEATER II • “Absurd on selle irratsionaalse ja metsiku selguse igatsus, mis kaigub inimsüdames. Absurd on sündinud inimliku vajaduse ja maailma põhjendamatu/mõttetu vaikuse kokkupõrkest! Albert Camus

21. ABSURDITEATER III • “Olles ära lõigatud oma religioossetest, metafüüsilistest ja transtsendentsetest juurtest, tunneb inimene end eksinuna ja kõik tema teod muutuvad mõttetuks, absurdseks ja kasutuks.” • Abstraktne teater. Puhas draama. Anti-temaatiline, anti-ideoloogiline, anti-realistlik, anti-filosoofiline, anti-bulvaripsühholoogiline, anti-kodanlik. Uue vaba teatri taasavastamine. • Eugène Ionesco • Eugène Ionesco päevik, 10. Aprill 1951.

22. Ajalooline taust • II MS enneolematud koledused • Nürnbergi protsess • Kommunistlik nõiajaht USA-s • Külma Sõja paranoia ja usaldamatuse õhkkond

23. Iseloomulikud jooned: • Puudub kausaalsus • Ringjas tegevus • Tegelane: (arhe)tüüp, mitte indiviid • Tähenduse kadu keeles • Teater kui vaatemäng • Kontseptuaalsus

24. Esindajad • Samuel Beckett(tegelaste isoleeritud, katastroofi üle elanud maailm, tegelased ei suuda suhelda/suhestuda (e.k. Godot oodates, Õnnelikud päevad) • Eugene Ionesco: ühiskondlik-poliitilised suhted, üksikisiku isoleeritus, ühiskonna tuimestav mõju, vastuhaku meeleolud (e.k. Ninasarvik, Kiilaspäine lauljatar) • Jean Genet: rollimängud elus, võimu ja seksuaalsuse suhe, rituaalne lavamäng (e.k. Toatüdrukud, Palkon) • Veel absurdikirjanikke: Harold Pinter(e.k. Sünnipäevapidu),Artur Adamov(Le Professeur Taranne, 1953)

25. Beckett Godot’d oodates • Kuidas näidendi algus erineb tüüpilisest draamast? • Millised on näidendi olulised struktuurielemendid? • Milles seisneb näidendi tsüklilisus? • Millisel viisil on Godot näidendilik? • Kuidas ootamine tähendusega täitub? • Mis või kes on Godot?(Lucky = Kristus?) • Absurdsus Godot’s?