BIOGEENSED STIMULAATORID. F TONTSIIDID.

1. BIOGEENSED STIMULAATORID.F�TONTSIIDID. Galeeniline farmaatsia, IV kursus Peep Veski Piret Kreutzwald Allikad: www.google.com Farmakognoosia �pikud H. Kiik "Maailma viljad" T-E.Partsi loeng "Litosf��r (�ldk�simused)" EP VI Martindale

2. BIOGEENSED STIMULAATORID Meetodi rajaja � Odessa silmakirurg Filatov, 1933 Sarvkesta siirdamise j�rgselt (katarakti ehk hallkae raviks) siirdatud kude elustus, tekkisid muutused transplantatsiooni �mbruses, mille tulemuseks oli silmal��tse selginemine. T�heldas, et protsess oli kiirem, kui siirdatud kudet oli eelnevalt l�hikest aega hoitud madalal temperatuuril (2 ?C). Filatovi j�reldus: ebasoodsates tingimustes on koed (nii loomsed kui ka taimsed) v�imelised produtseerima aineid, mis �ritavad s�ilitada kudede normaalseid f�sioloogilisi funktsioone. Filatov nimetas neid tekkivaid aineid "biogeenseteks stimulaatoriteks". Tegi katseid ka taimedega - nt Aloe arborescens.

3. Mida me teame biogeensetest stimulaatoritest Termostabiilsed � taluvad 120 �C autoklaavis 1 tunni jooksul. Keemiliselt: dikarboonhapped, oks�karboonhapped, aromaatsed k�llastunud happed. Seni ei ole suudetud isoleerida. Toimivad kogu organismile, ei oma histoloogilist spetsiifilisust. Ei oma liigispetsiifilisust. Katal�saatorid, mis v�ga v�ikestes kogustes kiirendavad keemilisi reaktsioone ja parandavad f�sioloogilisi funktsioone. Biogeneesi esilekutsuvad faktorid: temperatuuri muutus (nii k�lmutamine kui kuumutamine), kiirgus (ka valguskiirgus), keemilised ained.

4. Kasutatavad taimed Aaloe Aloe vera (Linne) = Aloe barbadensis (Miller) = Aloe vulgaris (Lamarck)!!! Tuntakse umbes 300 liiki aaloesid, neist meditsiinis enim kasutatav on harilik aaloe ehk A. vera koos mitmete teisenditega (A. succotrina, A. africana, A. saponaria, A. sinensis, A. arborescens, A. Natal, A. ferox). Esimesena avastati aaloe-geeli kudesid taastav toime p�letuste korral. Kasut. ka lahtistina (aloiin). Aaloe-geel kiirendab 6-8 korda fibroblastide (vastutavad kollageeni tekke eest) teket, omab tugevat niisutavat efekti, soodustab naha v�liskihil kaitsekihi teket, vaigistab kiiresti valu ja soodustab p�letiku taandumist (t�nu brad�kinaasi ja salits��lhappe sisaldusele). A. vera sisaldab pol�sahhariidi (karrisiin), millel on tugev viirusevastane toime (ka HIV).

5. Aaloe preparaadid EP: Aloe barbadensis Miller � lehtede kontsentreeritud ja kuivatatud mahl, h�droks�antratseeni (v�ljendatuna barbaloiini sisalduses) mitte v�hem kui 28% Aloe capensis, peamiselt A. ferox Miller v�i selle h�briidide lehtede kontsentreeritud ja kuivatatud mahl, h�droks�-antratseeni sisaldus mitte v�hem kui 18% Aloes extractum siccum normatum � �laltoodud aaloedest v�i nende segust kuuma veega valmistatud kuivekstrakt, h�droks�antratseeni sisaldus 19-21% Aaloe biogeensete stimulaatorite preparaat � v�hemalt kaheaastaste (eelnevalt 48 tundi k�lmutis hoitud) lehtede matseratsioonil saadud vesiekstrakt

6. Aaloe preparaatide kasutamine Ekstrakt vahekorras 1:3 � bronhiaalastma!?, mao- ja 12 s�rmiku haigused (ka haavandid) Ekstrakt vahekorras 1:20 � silmatilgad, silmaveed, ninatilgad Silmasalv � sisaldab 1% aaloe pulbrit Venemaal lisaks: 1) Extr. Alo�s fluidum pro inj., 2) Tab. Alo�s obductae, 3) Linimentum Alo�s. Aaloe-preparaadid on kasulikud k�igi haigusseisundite korral, mis on p�hjustatud immuunpuudulikkusest v�i immuuns�steemi h�iretest (ka AIDS ja Sclerosis multiplex). Kasutatakse k�ikv�imalike p�letuste korral (ka p�ikesep�letus, kiiritus) kudede paranemise kiirendamiseks. Aaloe mahla (nt koos meega) on rahvameditsiinis tarvitatud k�ha puhul. V�rske mahl ravib edukalt herpest.

7. Paksulehelised (Crassulaceae) Sedum telephium ssp. maximum � suur kukehari. Sukulentne taim. Kasutusel vesiekstrakt v�rskest taimest, mis on steriliseeritav ja parenteraalselt manustatav. Preparaat - Biosed. Kasutatakse kudede regenereerimiseks oftalmoloogias, stomatoloogias (parodontoos), luumurdude kokkukasvamise kiirendamiseks, mao- ja 12-s�rmiku haavandite korral. Omab ka p�letiku- ja valuvastast toimet. Kalancho� pinnata - sulgjas kalanhoe (ehk "toa-�en�en"). Kloroformiga konserveeritud mahl on antiseptilise ja p�letikuvastase toimega (sis. pol�sahhariide, parkaineid, org.happeid, ens��me ja mikroelemente). Kasut. halvasti-paranevate haavade, p�letuste, lamatiste, nahal�hede ravis, aga ka tonsilliidi ja igemep�letike ravis.

8. Mudadest valmistatud preparaadid Turbamudast � saadud matseratsioonil veega toatemperatuuril 3-6 ��p�eva jooksul. P�rast selgitamist filtritakse ja steriliseeritakse filtreerimise teel (eelsteriliseerimine!). Seej�rel kuumutatakse 1,5 tundi 60-70 �C juures. Kasutamine: m�danevad haavad, g�nekoloogia (p�letikud), mao- ja 12 s�rmiku haavandid, gastriit. Preparaat: Peloidinum D�� ehk turbamuda on orgaanikarikas pruunikasmust sete (j�rvemuda), mis enamikus koosneb detriidist (valdavalt taimeosistest) ja nendega seostunud rauasooladest. D�� sisaldab rohkesti humiinaineid, eriti -happeid. D�� on d�stroofsetele j�rvedele iseloomulik sete. Humiinained on komplekssed, amorfsed orgaanilised �hendid (pol�meerid), mis on tekkinud enamikus taime-, v�hemikus loomaj��nuste humifitseerumisel mullas ja setetes. Humiinained on m.h. huumuse peamised koostisosad.

9. Limaanide (suudmej�rvede, suudmelahtede) mudast � biogeensed stimulaatorid p�rinevad organismidelt, mis produtseerisid neid enda alalhoiuks, tekitades muda (muutudes mudaks). Oluline: mudas v�ga palju erinevaid sooli, ka jodiide, bromiide, fosfaate jne., iseloomulik on aga raudsulfiidi suur hulk. Preparaate valmistatakse: destillatsioonil, ekstraktsioonil, pressimise teel. Destillatsioon veeauruga � destillaadis v��vliosakesed ja H2S Eemaldatamiseks: Pika-ajaline kuumutamine � v��vliosakeste suurenemine, H2S lagunemine Sedimentatsioon Filtrimine * Preparaat steriliseeritav ja parenteraalselt manustatav. * Preparaat - FiBS (v�ljat��tajate Filatov-Biver-Skorodinskaja nimedest). Kasutatakse: kroonilised artriidid, radikuliit, silmahaigused.

10. Meremudast destillatsioonil Humisool � valm. Eesti (algselt Haapsalu) meremudast destillatsioonil. Sisaldab ca 0,01% humiinhapete fraktsiooni. Humisool kui ravimpreparaat � humiinhapete fraktsioon NaCl isoosmootses lahuses, manustatakse IM. Ca 1/3 humiinhapetest on p�letikuvastase toimega. Kasutatakse: nina, kurgu, neelu, k�rva jne. p�letike, liigeste krooniliste haiguste, parodontoosi korral. Omab �ldtugevdavat toimet. Sobib ka elektroforeesiks. ***************** Biogeensete stimulaatorite preparaadid v�ivad sisaldada ka kumariini(e) ja kaneelhapet, mis omavad ise stimuleerivat toimet ning tugevdavad biol. stim. toimet. Kasutamise vastun�idustused: (�gedad) s�dame-veresoonkonna haigused, h�pertoonia.

11. Humiinhape � leelistes lahustuv, tugevates hapetes mitte-lahustuv makromolekulide kompleks, fenoolse struktuuriga pol�meerid, mis on v�imelised moodustama metallidega (eelk�ige rauaga) kelaate. Vees halvasti lahustuv pruun aine, leidub lisaks mudale ka pinnases, turbas, kivis�es. Humiinhapete allikaks on eelk�ige hukkunud taimed. Humiinhape on taimede kasvuhormooniks, pinnases mineraalide transporteriks!

12. Huumus Humiinained

13. F�TONTSIIDID F�tontsiidid - ainevahetuse produktid, mida taimed on v�imelised produtseerima ontogeneesi teatud staa-diumites; nn �taimsed antibiootikumid�. Lenduvad �hendid, enamasti toimivad taimedele kaitsena putukate jm kahjulike faktorite eest. Nimetuse andis Leningradi �likooli biokeemik Boris Tokin 1933. (1937.) aastal. K��slauk, sibul, paljud v�rtsitaimed, tamm, m�nd jne. �le 5000 lenduva substantsi kaitseb taimi bakterite, seente ja putukate eest - takistavad nende paljunemist ja arengut. Laialt kasutusel Idamaades, Venemaal, Ukrainas jm. Kasut. m.h. ka aroomiteraapias ja veterinaarteraapias.

14. K��slauk Allium sativum L. Sisaldab alliini, diall��lsulfiidi, ajoeeni, ditiini, S-all��lts�steiini, ens��me, vit. B, proteiine, mineraale, saponiine, flavonoide, f�toaleksiini, alliksiini. Allitsiin - Cavallito et al., 1944, struktuur 1952. CH2=CHCH2S-(O)-SCH2CH=CH2 Tekib k��slaugu purustamisel alliinist (ens��m alliinaasi toimel) v�i diall��ldisulfiidi oks�datsioonil. Alliin - Seebeck 1948, struktuur 1951. CH2=CHCH2S(O)CH2C(NH2)HCOOH K��slaugu tinktuur � matseratsioonil 90% alkoholiga (1:5). M��ratakse all��lsulfiidide sisaldus (mitte alla 0,15%). Kasutatakse: ateroskleroosi, h�pertoonia ja seedetrakti atoonia korral. Eelk�ige antiseptiline vahendina.

15. K��slaugu kasutamine Allitsiin - antibakteriaalne (esimene aine, millel t�estati f�tontsiidne aktiivsus). F�toaleksiin ja alliksiin - antioks�dantne, antibakteriaalne, neurotroopne ja kasvajatevastane toime. Kasutamine: Ateroskleroos H�pertoonia Kasvajad K�lmetushaigused H�perlipideemia Suhkurdiabeet Soolenugilised Seedeh�ired Seenhaigused AIDS

16. Sibul Allium cepa Sisaldab alliini (? allitsiin = f�tontsiid), kvertsetiini (antioks�dant), C-vit., suhkruid, mineraalaineid. Pisaratevoolu tekitab sibula purustamisel tekkiv S-propen��lsulfeenhape, mis on ebap�siv ja muutub �rritavaks gaasiks (ingl.k. - syn-propanethial-S-oxide). Kasutamine: K�lmetushaigused ja p�letikud, immuunsuse tugevdamine Diureetik Ekspektorant Suhkurdiabeet Osteoporoos Kasvajad Kolesterooli-taseme alandamiseks S�damehaigused (V�idetavalt afrodisiaakumi omadused?)

17. Tuvastatud f�tontsiidne aktiivsus Arukask � Betula pendula Sabiinakadakas � Juniperus sabina Musts�star � Ribes nigrum P�ldharakaladva liigid � Erysimum sp. Must kapsasrohi e. must sinep � Brassica nigra Valgesinep � Sinapis alba �maralehine huulhein � Drosera rotundifolia S�stlehine teeleht � Plantago lanceolata Suur mungalill (kress) � Tropaeolum majus Saialill - Calendula officinalis?

18. Arukask Betula pendula Pungad sisaldavad eeterlikku �li, mille peam.komp-d on ?-kop(a)een, germakreen D ja d-kadineen. Koore (kasetohu) v�line kiht sisaldab 20% betuliini (triterpeen). Betuliin muutub betuliinhappeks, mis on biol.aktiivsem kui betuliin. Malaaria-, p�letiku- ja HIV- vastane toime. Kasvajatevastane toime(?). Preparaat - Befungin

20. Sabiinakadakas Juniperus sabina M�rgine! Oksad ja okkad iseloomuliku ebameeldiva l�hnaga. Okkad ja seemned sisaldavad sabinooli (terpeenalkohol) ja gallushapet, millest tekib p�rogallool - �rritavad limaskesti, sabinoolil toime n�rvis�steemile (krambid), p�rogallool blokeerib sooletegevuse. Sisaldab eeterlikku �li, milles leidub pineeni, kadineeni ja sabinooli. �rritav toime - eriti emakale (kasut. amenorr�a ja menorraagia korral), kasut. soolenugiliste vastu, kroonilise reuma korral. Saadaval pulbri, infusioonilahuse ja veega lahjendatud mahlana. USP VIII sisaldas ka vedelekstrakti.

21. Musts�star Ribes nigrum Sisaldab v�ga palju vitamiine (eriti C-vit.), aga ka K, P, Fe, Ca, Mg, pektiinaineid, fosforhapet, parkaineid ja karotiini. Seemnetes palju ?-linoleenhapet (essentsiaalne RH). P�letikuvastastest ainetest on leitud pol�fenoole/antots�aane (15 erinevat - nt delfinidiinid ja ts�anidiinid). Kasutusel peam. s�damehaiguste, kasvajate, bakternakkuste ja k�lmetushaiguste korral - t�stab organismi vastupanuv�imet. Musts�star korrastab verer�hku ja alandab kolesteroolitaset, aitab organismist v�lja viia kusihappe ja oblikhappe �lej��ke. Diureetilise toimega ning t�stab uriini pH-taset. Kaitseb n�rvirakke - v�ib aidata ennetada Alzheimeri t�be. V�lispidiselt saab nii lehtede kui marjade vesit�mmiseid kasutada halvastiparanevate haavade ning suulimaskesta haavandite raviks.

22. P�ldharakalatv - Erysimum sp.

23. Must sinep ehk must kapsasrohi Brassica nigra Peam. kasutatav v�rtsina (kuulub nt curry koostisse). K�ha vastu - sinepiplaaster v�i pulber. Sisaldab u. 1% sinigriini (all��lgl�kosinolaat), millest m�rosiini abil vee toimel vabaneb all��lisotiots�anaat ehk eeterlik sinepi�li (lenduv, l�hnav, silmi �rritav). Sinepi�li toimib loomadele "keemiarelvana". Ohtlik ka taimele endale, mist�ttu varusid s�ilitatakse gl�kosiidi-vormis. Seemned sisaldavad ka 30% rasv�li (nim. samuti sinepi�liks), milles leidub linoleen-, linool- ja eruukhapet sisaldavaid trigl�tseriide. Rasv�li on Indias kasutatud toidu�lina, kuid seda peetakse inimesele v�rdlemisi ohtlikuks.

24. Valge sinep Sinapis alba s. Brassica alba Seemned sisaldavad sinalbiini - tiogl�kosiidi - mis annab l�hna ning teisi lenduvaid �hendeid, kuid l�hn on mahedam kui mustal sinepil. Seemned sisaldavad ka proteiine (28%) ja rasv�li (35%). Seemnetest toodetakse sinepit.

25. �maralehine huulhein Drosera rotundifolia Liha(s.t. putuk)toiduline taim, kasvab peam. soodes ja rabades. D.H. Hall et al. j�rgi avaldavad �maralehise huulheina ekstraktid tugevat p�letikuvastast ja krambivastast toimet. P�hjuseks flavonoidid (h�perosiid, kvertsetiin, isokvertsetiin. Nimetatud flavonoidid toimivad M3 muskariini-retseptoritele silelihastes, mis leevendab spasme. Ellaaghape avaldab teatud kasvajatevastast toimet.

26. S�stlehine teeleht Plantago lanceolata Rahvameditsiinis kasut. teda antibakteriaalse vahendina, adstringendina, ekspektorandina, verdsulgeva vahendina, lahtistina ja silmahaiguste ravis. Lehed sisaldavad lima, tanniini ja r�nihapet. Lehtede ekstrakt on antibakteriaalsete omadustega. Seespidiselt kasutatakse diarr�a, gastriidi, peptiliste haavandite, �rritatud soole s�ndroomi, verejooksude, hemorroidide, ts�stiidi, bronhiidi, katarri, sinusiidi ja astma ravis. Seemneid kasut. ussnugiliste vastu, kuumutatud lehti (hautisena) haavanditele ja tursetele.

27. Suur mungalill (kress) Tropaeolum majus Nii ilu-, toidu- kui ravimtaim. Seemnekestas leidub pol�sahhariid ks�logl�kaani, proteiine ja lipiide. Lehtedes on suurel hulgal gl�kosinolaati - gl�kotropeoliini - millest tekib h�drol��sil bens��lsinepi�li. Kasut. rahva-meditsiinis kuseteede p�letike ravis (sinepi�li antibakteriaalse toime t�ttu). Bens��lsinepi�li toimib ka viirustesse ja seentesse.

28. Saialill Calendula officinalis Saialille �isikutest saadud t�mmistel on p�letikuvastane toime - kasut. nahap�letike, p�letuste ja p�ikesep�letuse, mesilase n�elamise, soolat��gaste ja kasvajate ravis. Soodustab v�iksemate haavade paranemist. T�mmised toimivad ka viirustele. Kasut. paikselt akne ravis - v�hendab p�letikun�hte ja veritsemist, rahustab �rritunud nahka. Saialille salv/kreem ravib kiirituse tagaj�rjel tekkinud dermatiiti. Seespidiselt on t�mmiseid kasutatud spasmide ja k�hukinnisuse korral - s�ltuvalt kasutamisest v�ib omada nii spasmol��tilist kui spasmogeenset toimet. Spets. tehnoloogia abil toodetud vesiekstraktil on tuvastatud ts�totoksiline (kasvajatevastane) toime ja immuunmoduleerivad omadused (l�mfots��tide aktiveerimine).

30. Tomat Solanum lycopersicum s. Lycopersicum esculentum s. Lycopersicon lycopersicum. Sarnaselt teistele maavitsalistele (nt kartul) sisaldab m�rgiseid alkaloide - nt solaniini ja tomatiini. Tomatiin - tomatidiini tetrasahhariidne vorm. Steroidne alkaloid. Tomatidiin on tomatiini agl�koon. Sisaldub tomati lehtedes, rohelistes viljades. V�ga m�rgine! Repellent. Solanum-t��pi gl�koalkaloidid: �rritavad GIT; Tekitavad seedetraktihaavandeid, s��vitavad limaskesta, p�hjustavad verejokse, maovalu, k�hukinnisust v�i -lahtisust; On koliinesteraasi inhibiitorid ja seega toimivad n�rvis�steemile; P�hjustavad apaatiat, uimasust, s�ljevoolu, hingamise kiirenemist, v�risemist; P�hjustavad ataksiat, lihasn�rkust, krampe, soovimatut urineerimist; Tekitavad halvatuse, kooma ja hingamisseiskuse.

32. Tomat Lisaks alkaloididele sisaldab: Suhkruid (gl�koos, fruktoos) Org.happeid (sidrunhape, �unhape) Pigmente (l�kopeen, �-karoteen) Vitamiine (B-r�hm, C!, A, E, K) Mikroelemente (Cu, Fe, I, F, Zn, P) Palju kaaliumi, v�he naatriumi L�kopeen on antioks�dant - seob vabu radikaale, soodustades norm.rakkude kasvu ja paljunemist (seega kasutatav v�itluses kasvajate, s�damehaiguste ja enneaegse vananemisega). NB! V�ga v��rtuslik k��givili, mis annab v�he kaloreid!

33. Soja Glycine max Sojaubades leidub palju essentsiaalseid O-3-rasvhappeid (nt ?-linoleenhape), aga ka O-6-rasvhappeid. Sojaubades leidub ka f�to�strogeeni-t��pi isoflavoone (genisteiin, daidzeiin), millel arvatakse olevat kasvajatevastane toime (s.t. prof�laktiline toime nt rinnav�hi ennetamiseks). Teiste allikate p�hjal aga arvatakse neid kartsinogeenseteks ja endokriins�steemi rikkuvateks aineteks(!!!). Sojajahu valmistatakse sojaubadest (on rasvavaba, suure ja madala rasvasisaldusega jahu ning suurendatud letsitiini-sisaldusega jahu). Jahu valmistamisel j�lgitakse, et ekstraktist solvendi eemaldamise k�igus oleks proteiinide denaturatsioon viidud miinimumini.

34. Redis Raphanus sativus var. sativus Redise seemnetest valmistatud ekstraktidel on avastatud bakteritsiidne toime nt Staphylococcus'e t�vedele ja koli-bakteritele, kusjuures toime ei v�hene ka ekstrakti keetmisel. Toime eest vastutab rafaniin - olemuselt neutraalne proteaas. M�ningatel andmetel leidub rafaniini ka redise lehtedes.

35. Samblikud Evernia, Usnea, Cetraria jt samblikuliigid Alamad liigid - arvati, et neis ei teki bioaktiivseid aineid (sisaldavad vaid lihtsamaid keemilisi �hendeid). Tegelikult sisaldavad ka p�ris keerulisi �hendeid - nt steroide. Usniinhape (flavonoid) - tuvastatud f�tontsiidne aktiivsus.