Arvutite riistvara Korpused

1. Arvutite riistvaraKorpused Marko Kaju

2. Korpus • Arvutikorpus (inglise computer case) ühendab endas peamiseid arvuti tööks vaja minevaid riistvarakomponente, nagu protsessor, emaplaat, kõvaketas, mälud jne. • Veel on korpusel tähtis ülesanne elektroonikakomponentide kaitsmisel ja arvuti sisetemperatuuri hoidmisel.

3. Valik • Peamised kriteeriumid arvutikorpuse valimisel on selle suurus, toiteploki võimsus, jahutussüsteem ja välimus. Poest ostetud arvutitel on need parameetrid üldjuhul optimeeritud. • Kui paigaldada võimsam graafikakaart või lisada mälusid peab jälgima, et uus konfiguratsioon ei viiks tööjaama tasakaalust välja. • Nii võib juhtuda, kui toiteploki pakutav võimsus osutub uute elektroonikakomponentide jaoks ebapiisavaks. • Lisades laienduskaarte või sättides ümber kaablite paiknemist korpuses on võimalik takistada jahedate õhuvoolude jõudmist suurt kuumust eraldava garaafikakaardi ja protsessorini. • Seetõttu ei saa osta eraldi tehasekorpuseid, millel oleks töökorras jahutussüsteem, aga teisi riistvarakomponente paigaldatud veel ei ole.

4. Ajalugu • 1970-ndate teisel poolel tootmisesse tulnud koduarvutite korpused olid väga erinevad. • Enamikel oli korpuse küljes kas klaviatuur, monitor või mõlemad korraga. Ei olnud ühtset standardit arvuti koostamisel. Esimene arvuti, mis hakkas koduarvutite maailma standardiseerima oli IBM PC. See tulenes põhiliselt PC suurest müügiedust, mis sundis teisi ettevõtteid tootma IBM PC-ga ühilduvaid seadmeid ja tarkvara. • 1990-ndatel olid arvutite kestad suhteliseltsarnase vormiga. Üldjuhul mõeldi arvuti all valget värvi kasti, millele sai sisend-ja väljundseadmeid lisada. • Sajandivahetuse paiku hakkasid laiemas üldsuses levima kasutaja poolt modifitseeritud kastid. Siis mõistsid ka tootjad, et tihti müüb kasti välimus rohkem kui selle sisu.

5. Suurused • Personaalarvutite korpused on üldjuhul kastikujulised. • Valitava korpuse suuruse määrab lisatavate elekroonikaseadmete hulk ning korpuse poolt toetatavate emaplaatide suurused. • Aina rohkem on hakanud korpuse suurust mõjutama ka graafikakaardi pikkus (pikemad graafikakaardid on üle 30-ne sentimeetri). • Seega ei ole korpustel kindlaid standardeid. • Enam levinud on tornkorpustesse ehitatavad arvutid, aga alternatiiviks oleksid niinimetatud pitsakarp-tüüpi arvutikorpused, mis on madalad ja laiad.

6. Suurused • Tavalisemad tornkorpuste kõrgused • Suur torn (55 cm kuni 70 cm kõrge)(inglise keelse Full Tower) • Keskmine torn (40 cm kuni 50 cm kõrge)(inglise keeles Medium Tower) • Väike torn(35 cm kuni 40 cm kõrge)(inglise keeles Mini-Tower)

8. Esipaneel • Klassikalise korpuse esipaneelilt leiab lüliti, optilise ketta lugeja, mitmeid indikaatortulesid, erinevate kaartide lugejaid (ID-kaart, mälukaart), heli väljundpesa ning heli ja USB sisendpesasid, .... • Esipaneeli seadmete paigaldamiseks on arvuti kestas standardiseeritud sahtlilaiuste ja-kõrgustega riiulid (CD, DVD ja Blu-ray lugeljate ning kirjutajate sahtli mõõtmed on 41.3 mm × 146 mm). Suurtel tornidel on taolisi sahtleid üljuhul üle viie. • Esipaneeli taha jääb ka riiul, kuhu saab paigaldada arvuti kõvakettad. Sisemise riiuli sahtlite arv oleneb nende sahtlite hulgast, mis on eraldatud välimisele riiulile. Mida rohkem saab arvutisse lisada optilisi seadmeid, sedavähem on arvutikorpuses sahtleid kõvaketastele ja vastupidi.

9. Tagapaneel • Tervikliku arvuti tagapaneelil on näha emaplaadi ja laienduskaartide pesasid. Tagapaneeli ühenduvad ka arvuti perifeeriaseadmed (kuvarid, printerid jne). • Toiteploki paigaldamiseks on arvutikesta tagakülje ülemises nurgas eraldi sahtel. Leidub ka arvutikorpuseid, kus toiteplokk on juba tehase poolt kaasas. • Tornkorpuses on emaplaat kinnitatud kruvidega korpuse ühe külje külge vertikaalselt. Laienduskaardid on omakorda risti emaplaadiga ning paigaldatud üksteise alla. Lisakaartide arvu määrab emaplaadis olevate pesade arv.

10. Keskelt

11. Jahutus • Kõige rohkem kasutatakse personaalarvutites õhkjahutust. Õhkjahutuse korral jahutatakse arvutit ventilaatoritega, mis on kinnitatud korpuse sisekülgedele (võivad paikneda korpuse ees, taga, laes, küljepaneelidel) ja ka osadele elektroonilistele komponentidele nii, et õhuringlus tekiks kogu arvutis ning juhiks kuuma õhu korpusest välja. • Ventilaatorite suurused varieeruvad 40-ne ja 240-ne millimeetri vahel ning ventilaatorite hulk on määratud korpuses olevate avade arvuga. • Muud jahutussüsteemid nagu vesijahutus ja soojustoru on tavaarvutites vähem levinud, aga siiski kasutatakse, kui õhkjahutus jääb tihedalt pakitud arvutis liiga nõrgaks või on antud töötingimustes liiga vali (näiteks muusikastuudios). • Taolise süsteemi paigaldamine korpusesse on tunduvalt keerulisem (vesijahutus võib lekkima hakata ning kahjustada korpuses olevat elektroonikat).

12. Materjal • Arvutikorpuste raami ehitamisel kasutatakse alumiiniumit või terast. Teras on hea, kuna terasest tehtud korpused on odavad ning vastupidavad. Seevastu alumiinium juhib hästi soojust ning aitab alandada arvuti sisetemperatuuri. Alumiiniumi vastu räägib kõrgem hind. • Väiksemad detailid on tihti plastmassist. Osadel kestadel on disainielemendina küljed valmistatud läbipaistvatest materjalidest või on tehtud metallist külgedesse aknad, mille kaudu on võimalik näha korpuses olevaid elektroonikakomponente. Tihti on seesugustel arvutitel ka sisevalgustus (näiteks LED ja CCLs tulukesed).

13. Sülearvuti korpus • Sülearvutite korpuseid ostetakse muudest riistvarakomponentidest eraldiseisvana (st tühja kestana) suhteliselt harva. Lauaarvuti ehitamine on lihtsam, kuna eksimisvõimalusi on vähem. Sülearvutites varieeruvad elektroonikakomponentide suurused piisavalt palju, et mitte sobituda universaalselt kõikidesse kestadesse. Samas ei ole ratsionaalne toota universaalset korpust, sest kaasaskantava arvuti puhul on tähtis selle suurus ja töökindlus.