1 / 49

Arvutite lisaseadmed

Arvutite lisaseadmed. 2008. Sisendseadmed. Klaviatuur, hiired, mängupuldid, puutetundlikud seadmed, skännerid, mikrofonid, magnetkaardilugeja, veebikaamera. Väljundseadmed. Printerid, kuvarid, videoprojektorid, kõlarid, kõrvaklapid. Muud lisaseadmed, multifunktsionaalsed lisaseadmed.

jemima
Download Presentation

Arvutite lisaseadmed

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Arvutite lisaseadmed 2008

  2. Sisendseadmed • Klaviatuur, hiired, mängupuldid, puutetundlikud seadmed, skännerid, mikrofonid, magnetkaardilugeja, veebikaamera.

  3. Väljundseadmed • Printerid, kuvarid, videoprojektorid, kõlarid, kõrvaklapid.

  4. Muud lisaseadmed, multifunktsionaalsed lisaseadmed. • Mälukaardid, kontorikombainid.

  5. Sisendseadmed Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus operaator kasutab sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks või informatsiooni edastamiseks arvutisüsteemi.

  6. Klaviatuur • Üks arvuti olulisemaid komponente. • On arvude või teksti otseseks sisestamiseks. • Klaviatuuri valimisel tuleb lähtuda töö mugavusest, seega on soovitav klaviatuuri ennem proovida.

  7. Klaviatuur • Tüüpiline klaviatuur ja tähtsamad klahvid.

  8. Mõningate erimärkide nimesid • Mõningate erimärkide nimesid • ~ tilde` rõhumärk (graavis)´ rõhumärk (akuut)# numbriosund' ülakoma (apostroof)* tärn& "ja"-märk¤ rahamärk% protsendimärk^ katusemärk (tsirkumfleks)_ alajoon

  9. Tähelepanu!!! • Suitsetamine, söömine ja joomine klaviatuuri kohal tuleb unustada, sest kõik see peenike pudi, võib klaviatuuri sisse pudeneda.

  10. Hiir • Hiir on sisestusseade, mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda. • Hiirt tuleb libistada hiirematil. Hiire sees olevad andurid edastavad juhtprogrammi (driver) abil hiire liikumise matil arvutile. Selle tulemusena sooritab hiirekursor ehk hiireviit monitori ekraanil täpselt samasugust liikumist, nagu liigutatav hiir matil.

  11. Hiire tüübid • Rullikuga hiir • Optiline hiir • Laser hiir

  12. Rullikuga hiir • juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike.

  13. Optiline hiir • Optilistel hiirtel. Optiline hiir on nagu miniatuurne fotoaparaat, mis teeb oma aluspinnast pidevalt pilte. Punane valgusdiood, mis pimedastoas hästi paistab, on tegelikult vaid abi-valgustus, et kaamera näeks aluspinnastpilti teha.

  14. Optiline hiir • Optilise hiire tööpõhimõte: • andmevahetus arvuti ja hiire vahel käib jadakoodis. • Hiire iseloomustamisel on olulisim tema tundlikkus. Hiire tundlikkust mõõdetakse tavaliselt punktides tolli kohta (dpi - dots per inch).

  15. Laser hiir • Siinkohal kasutatakse väikest infrapunast laserit mitte punast valgusdioodi. See suurendab hiire poolt tehtud pildi resolutsiooni. See suurendab u 20x tundlikkust. Laserhiired on disainitud enam-jaolt juhtmevabalt. Säästmaks energiat vilgub laser ooterežiimis.

  16. Hiire põhitegevused • Osutamine e pointing • Klõps • Topeltklõps e kaksikklõps • Lohistamine e vedamine • Hoidmine

  17. Hiire kasutamisel tuleb meeles pidada • hiirt tuleb libistada hiirematil, mitte laual; • tõstes hiire matilt üles, ei liigu hiirekursor ja nii saab mugavamat tööasendit otsida. • sageli saab hiirt kasutada koostöös klaviatuuriga. Näiteks Windows töökeskkonnas saab kataloogi sisu nimekirjas märgistada mitu faili hoides pärast esimese faili märgistamist all Control klahvi ja klõpsates seejärel ülejäänud failide nimedel.

  18. Mängupuldid- juhthoob • Juhthoob on igas suunas liigutatav hoob (kang), mis oma liikumisega juhib ekraanil oleva kursori liikumist. • Selle sisendseadme peamiseks kasutus-valdkonnaks on arvuti-mängud aga uuematelmobiiltelefonidel,elevaatorid, kraanad, ratastoolid.

  19. Puutetundlikud seadmed • Ekraan, mis on tundlik sõrmega või pliiatsiga puutumisel.

  20. Puutetundlikud ekraanid • Väga vastupidavad. Populaarsed taskuarvutitel ja infokioskites, pangaautomaatides. • Tegemist on puhas klaasipaneel asetatud koneskoop või vedelkristall kuvarile. • Tehnoloogiad on 2, mida kasutatakse puutetundlike ekraanide puhul.

  21. Valguspliiats kasutatakse jooniste ja graafikute loomiseks.Tema põhiosadeks on pliiatsitaoline ja valgustundlik pulk ning ekraan.

  22. Digitaator • Digitaatorid (digitizers) on sisendseadmed, mille abil graafiliselt kujutatud analoogandmeid saab viia arvuti jaoks mõistetavale digitaalkujule. Nende peamiseks teostuskujuks on graafikatahvlid.

  23. Digitaator • Enamus digitaatorid on 2D ehk x ja y koordinaadid. Kuid eksisteerib ka 3D digitaatoreid, mis dekteerib x,y ja Z koordinaadidpliiatsiga objekti puudutamisel.

  24. Magnetkaardilugeja • Magnetkaardilugeja: seade, mis loeb jadana krüpteeritud informatsiooni magnetiliselt ribalt. Salvestab väikest andmehulka. Tüüpilise magnetkaardi formaat on 54x86mm. Aluseks on õhuke plastmaterjal. Kasutuvaldkond pangakaardi lugejad, id kaardilugejad, hotellitoa ukselukud on varutstatud, tanklakaardid, paljundusmasinate koopiakaardid, kliendikaardi. Kaardid on odavad teha ning ühtlasi uuesti valmistatavad, vaatamata sellele, et originaal on kadunud.

  25. Skännerid • Skanner on arvuti väline lisaseade, mis on mõeldud valmisteksti ja -piltide sisestamiseks arvutisse.

  26. Skännerid • neid saab kasutada kopeerimismasinatena, kui skaneerimistulemus otse printerisse saata • juba kord trükitud teksti arvutisse võtmiseks, et mitte teksti uuesti sisse tippida, vaid kasutada tekstituvastusprogrammi, et selle kaudu kirjatükid jälle redigeeritavaks muuta.

  27. Veebikaamera • Videokaamera, mida kasutatakse perioodiliste või järjetikuliste piltide edastamiseks veebi. Veebikaamera tüüpiliselt hõivab pilti JPEG või MPEG failid ning laeb ülesse veebi serverisse

  28. Väljundseadmed Võimaldavad esitada väljastatavaid andmeid inimestele arusaadaval kujul või edastada neid sidekanalite kaudu teistele süsteemidele.

  29. Kuvar e monitor • Arvuti visuaalne väljund. • CRT (Cathode Ray Tube) – elektronkiirekuvar • LCD (Liquid Crystal Display)- vedelkristallkuvar • PDP (Plasma Display Panel)- Plasmakuvar • OLED (Organic Light-Emitted Diode)- Orgaanilised valgusdioodid.

  30. CRT- katoodkiiretoruga kuvar • Tehnoloogia, mida kasutavad enamus televiisoreid ja kineskoopkuvarid.

  31. LCD- vedelkristallkuvar • Lame ja õhuke kuvar, mida kasutatakse elektronkäekellade, kalkulaatorite, mobiiltelefonide, süle- ja pihuarvutitel. • Personaalarvutid, telerid. • Kaks tehnoloogiat värvide esitamiseks- • Passive matrix • Active matrix- sagedam ekraanivärskendus.

  32. CRT ja LCD

  33. Plasmakuvar- gaaslahenduskuvar • Kasutusvaldkond- arvutikuvarid ja televiisorid.

  34. Plasmakuvar link

  35. Orgaanilised valgusdioodid • Kasutavad orgaanilist kelmet, mis on kaetud fluorestseeruvate molekulidega ja elektrilaengu saades hõõguvad.Uus tehnoloogia, mis võimaldab veelgi õhemaid ja teravamapildiga kuvareid.

  36. Orgaanilised valgusdioodid

  37. Orgaanilised valgusdioodid

  38. Monitore iseloomustavad: • Ekraani mõõt • Kaadrisagedus • Reasagedus • Lahutusvõime • Värvide arv • Punktisamm • Energiasääste • Ühilduvus erinevate graafikastandarditega

  39. Ekraani mõõt • Mõõdetakse ekraani diagonaali. Esitatakse tollides. Nt 17’’ või 63’’. • Nimimõõtmed ja maksimaalne kuvaala diagonaal.

  40. Kaadrisagedus • Sagedus millega toimub kaadri uuendamine. Tavaliselt 50-90 Hz.Soovituslik oleks vähemalt 70 Hz. • Mida kõrgem on lahutusvõime väärtus, seda väiksem on maksimaalselt lubatav kaadrisageduse suurus (1280x1024 puhul 85-90 Hz, 1600x1200 puhul 75-80 Hz).

  41. Reasagedus e horisontaallaotus • Sagedus millega toimub ridade laotamine • Tavalises televiisoris on see ca 15,6 Hz, siis arvutimonitoris 24-115 Hz.

  42. Eraldus e Lahutusvõime • Resolutsioon- (resolution) nimetatakse ekraanikuva eristatuse astet, mida mõõdetakse pikslite vertikaal- ja horisontaalsuunas. Tänapäeva monitori eraldusvõime miinimum peaks olema 600x800 punkti. Suurem eraldusvõime lubab ekraanil näidata rohkem ja detailsemat informatsiooni.

  43. Värvitoonide arv • Monokroomsed (Monochrome) • Halltoonesitlus (Gray-scale) • Värviline( Color) • Värvisügavus (Color depth) mõõdetakse bittides.

  44. Kiirguskaitse • Monitori elektromagnetilise kiirguse piiramiseks ja hindamiseks on kehtestatud terve rida riiklike standardeid,(DIN, SSI, MPR I, MPR II, SWEDAC, TCO) • Levinuim Rootsist MRP II standard. • Karmimad standardid TCO- 92 ja TCO-95

  45. Ekraani parandavad tehnilised lahendused • Ekraan kaetud peegeldumisvastase kihiga • Dünaamiline fokuseerimine • Invarist valmistatud varimask • Lame ekraan

  46. Demagneetimine • Kuvarite komponendid magneetuvad aja jooksul. • Demagneetimise protsess käivitatakse kuvari sisselülitamisel, kuvaril on nupp.

  47. Punktisamm • Kahe samavärvilise punkti vaheline kaugus. • Tüüpiline vahemik 0,21-0,28mm. • Väiksemad väärtused paremad. • Usaldage oma silmi.

  48. Energiasääste • Kuvari osaks langeb arvestuslik osa arvutisüsteemi energiatarbest. • Monitori tarbitav võimsus ei ületa 30 vatti (Energy Star markeering). • DPMS(Display Power Managernent System), mis lubab pikka aega kasutamata seisval arvutil lülituda säästurežiimi või päris välja. • Lükkab vananemist edasi.

  49. Subjektiivsed väärtused • Lisaks numbriliselt mõõdetavatele suurustele tuleb kuvari ostmisel kindlasti arvestada ka subjektiivse muljega, mida ei anna edasi ükski arvväärtus ega kirjeldus. Eri inimesed võivad sama kuvari kvaliteedi osas olla väga vastandlikel arvamustel.

More Related