230 likes | 567 Views
Tehniline füüsika I. 5 EAP. Auditoorne töö. Loengud 4tk : Moodle keskkond+auditoorne töö . Praktikum ( 4 tk ) . 2 kontrolltööd Laboratoorsed tööd ( 7 tööd ) . Kaitsmine. Laboratoorsed tööd. Üldmõõtmised Liitliikumine Pöördliikumine Erinevate kehade inertsimomendi määramine
E N D
Tehniline füüsika I 5 EAP
Auditoorne töö • Loengud 4tk:Moodle keskkond+auditoorne töö. • Praktikum (4 tk). 2 kontrolltööd • Laboratoorsed tööd (7tööd). Kaitsmine
Laboratoorsed tööd Üldmõõtmised Liitliikumine Pöördliikumine Erinevate kehade inertsimomendi määramine Güroskoop Ümberpööratud pendel Joonpaisumistegur
Hindamine • 2 kontrolltööd (auditoorsed). 10 р mõlemad • Laboratoorsete tööde kaitsmine. 10 р • 2 kodutööd:10 р mõlemad • Kokku:50 р • Eksam:50 р (teooria-test, ülesanded)
Eksamile lubamine • Laboratoorsete tööde kaitsmine • 70% loengutest osavõtt
Kirjandus • I. Saveljev, Füüsika üldkursus I osa. Tallinn, Valgus, 1998 (vene keeles ka) • Sivuhhin D.V., Общий курс физики I часть. - Москва, 1980. • K. Schults. Füüsika praktikum I. VK, 1997-1999 • K. Schults. Mõõtühikud. 1980 • Halliday, Resnick. Füüsika põhikursus. 8 väljaanne. 2011 • P. Holmberg jt. Santorius. Eluta looduse füüsika. 2007 • Rein-Karl Loide. Füüsika näidisülesandeid. Mehaanika. Koolibri 2005. • Reese, R. L. (2000). University physics. • Giancoli, D. C. (1998). Physics.
Mõõtühikute süsteem • Mõõtmise tulemused seletavad nähtuste olemust ning kirjeldavad nende vastastikuse seoste faktorid • Mõõtmise täpsus: • Nähtus ise • Mõõtmisseade • Inimene (mõõtmise sooritaja)
Metroloogia • Teadus, mis tegeleb mõõtmiste sooritamise ja mõõtmistulemuste esitamise uurimisega. • Füüsikalise suuruse väljendamine: väärtusjamõõtühik • Erinevad mõõtühikute süsteemid (Si, CGS jt)
Päljudes süsteemides peamised suurused:pikkus, mass, aeg • Si: 1m, 1s, 1 kg, 1 А, 1 К, 1 mol, 1 cd • CGS: peamised ühikud: 1cm, 1 g, 1 s
Mõõtmine • Mõõtmine – see on sama liiki füüsikaliste suuruste võrdlemine. Üks suurus – etalon • Mõõtühik – etaloniga kindlaksmääratud suurus Mõõtmine Otsene Kaudne
Mõõtmisviga – mõõtmistulemus peab olema võimalikult lähedane tõelisele väärtusele • Absoluutne viga – mõõtmisel saadud mõõtarvu ja tõelise väärtuse vahe. Mõõtühikud on samad, kui tõelisel väärtusel • Suhteline viga – absoluutse vea ja mõõtmistulemuse suhe- Väljendatakse %-des
Mõõtmisviga • Metoodiline – katseseadme olukord, mõõtmisviis • Arvutusviga – ligikaudne arvutamine • Lähteviga – füüsikaliste konstantide ebatäpsus • Riistaviga • Häireviga • Subjektiivne viga– sõltub otseselt mõõtjast (vaadatakse skaalale viltu)
Oma iseloomult jagunevad mõõtmisvead • Süstemaatilised, juhuslikud ja eksimused • Süstematilised: mõõteriista vigane skaala,mõõteriista vale kalibreerimine, vale ühikute teisendus • Juhuslikud:mõõteriista elektriline ebastabiilsus, mõõtmisprotseduuri tundlikkus keskkonnatingimuste suhtes
Ühekordsed mõõtmised • Mõõtmise tulemuseks – mõõteriista näit Mõõtmisel arvestatakse: • Mõõteriista viga (joonlaud, mensuur – pool skaala vähima jaotuse väärtusest) • Seadme viga (kinnituskoha fikseerimine) • Inimese viga 16
Kaudne viga • Konstandid ja mõõtmistulemused, milledel viga pole antud • Absoluutseks veaks loetakse pool selle suuruse viimase kümnenkoha väärtusest
Kaudsed mõõtmised • Mõõtmistulemus arvutatakse mingi valemi järgi: • Iga suuruste jaoks oma mõõtmisviga • Liitmisel ja lahutamisel liituvad absoluutsed vead • Korrutamisel ja jagamisel liituvad suhtelised vead
Graafikud ja vea määramine graafikult Pikenemine ∆l sõltuvus traadi venitavast jõust F