210 likes | 865 Views
Tehniline joonestamine. Siim Leiten. Programm. Õppeplaan, joonestusvahendid (TKK foorum). Jooniste vormistamine (formaadid, mõõtkava, jooned, normkiri). Kujutised. Kujutiste projekteerimine, vaated, lõiked. Lihtsustused ja tinglikkused joonisel. Jooniste mõõtmestamine.
E N D
Tehniline joonestamine Siim Leiten
Programm • Õppeplaan, joonestusvahendid (TKK foorum). • Jooniste vormistamine (formaadid, mõõtkava, jooned, normkiri). • Kujutised. Kujutiste projekteerimine, vaated, lõiked. • Lihtsustused ja tinglikkused joonisel. • Jooniste mõõtmestamine. • Tolerantsid ja istud. Keevisõmblused. Pinnakaredused. • Eskiis. • Koostejoonis.
Keevisõmblused • Keevitamisel luuakse kuumutamise abil detailide aatomitevahelised sidemed, mille tulemusel tekib kinnisliide.
Keevisõmblused • Põkkliide, otsliide (tähis s), nurkliide (tähis a).
Keevisõmblused • Keevisõmbluse mõõtmed kirjutatakse joonise mõõtmetega sama suurusega. • Euroopa süsteemis kasutatakse kolmnurkse keevise rõstlõike juures mõõdet “a” (USA-s “z”). • Keevisõmbuse märkimisel kasutatakse laudiga viitenoolt (koosneb kahest paral. joonest: pidev- ja kriipsjoon, erandina sümmeetrilised õmblused), mille peale/alla kantakse õmblust tähistavad märgid ja mõõtmed.
Keevisõmblused • Põkkliide • Katteliide • Vastakliide (T-liide) • Nurkliide • Otsliide
Joonisetüübid • Eskiis • Detaili tööjoonis • Koostejoonis (+tükitabel)
Eskiis • Valmistatakse ilma joonlaua ja sirklita, kuid mõõtkavas ja õigete proportsioonidega, ja kõikide joonestamisnormide kohaselt.
Detaili tööjoonis • Valmistatakse joonlaua ja sirkliga, õiges mõõtkavas ja kõikide joonestamisnormide kohaselt. • Mõõtkava (ISO 5455 kohaselt) mõõtesuhete rida: (vähendavad)1:2; 1:5; 1:10; 1:20; 1:50; 1:100; 1:500; 1:1000; 1:2000; 1:5000; (suurendavad) 2:1; 5:1; 10:1; 20:1; 50:1 (joonisele tegelikud mõõtmed). • Peab määrama üheselt detaili kuju ja suuruse (kõik vajalikud vaated, lõiked ja mõõtmed). • Andmed detaili materjali kohta. • Tööjooniseid ei tehta standardsete ja ostutoodetest.
Koostejoonis • Koostejoonis on tehniline dokument, mis annab üksikdetailidest (või alamkoostudest) koostatava toote kokkupanemiseks, kontrollimiseks ja katsetamiseks vajalikud kujutised ja tehnilised andmed. • Koostu kujutised valitakse nii, et joonise järgi selguks toote kõigi üksikute detailide vastastikune asend, koostu tööpõhimõte, gabariidid, ühenduse viis (lahtivõetav / kinnisliide). • Kõige iseloomustavam on peakujutis.
Koostejoonis • Viirutus kõigil vaadetel sama. • Kokkupuutuvad detailid viirutatakse erinevalt. • Igal detailil oma osanumber (joonis vs tükitabel). • Tavapärane järjestus: alamkoostud, detailid, standardsed tooted, materjalid, komplektid. • Osanumbrid paigutatakse joonise kontuuridest väljapoole.
Koostejoonis • Koostejoonisele kantavad mõõtmed: • Gabariitmõõtmed • Koostu kokkupanemiseks tarvilikud mõõtmed • Ühendusmõõtmed • Gabariidist väljapoole liikuvatel detailidel märgitakse ka liikumise ulatus.
Koostejoonis. Tükitabel • Tükitabel on koostu juurde kuuluv dokument, sisaldab koostisosade loetelu ning nende koguseid. • Kui tükitabel on lühike, siis sisaldub koostejoonises. • Asukoht kirjanurga kohal. • Joonisel tükitabeli täitmine alt üles.