1 / 10

Hiid-soomusloom Manis gigantea

Hiid-soomusloom Manis gigantea. Kaur Aare Saar. Välimus. Soomusloomad on imeliku välimusega imetajad Kui teisi imetajaid katab karvkate, siis teda katavad soomused Nad on serviti üksteise vastas ja sarvainest Käppade alumine külg ja keha on kaetud karvkattega, nagu teistel imetajatel

irving
Download Presentation

Hiid-soomusloom Manis gigantea

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Hiid-soomusloomManis gigantea Kaur Aare Saar

  2. Välimus • Soomusloomad on imeliku välimusega imetajad • Kui teisi imetajaid katab karvkate, siis teda katavad soomused • Nad on serviti üksteise vastas ja sarvainest • Käppade alumine külg ja keha on kaetud karvkattega, nagu teistel imetajatel • Tal on ligikaudu 40 cm-i pikkune keel, mida kasutab ta toidu püüdmisel

  3. Välimus • Harva tõstavad nad ennast tagajalgadele või sabale ja niimoodi jooksevad nad kuni 5 km/h • Nad tõmbuvad kaitseks kerra ja väga tugevad loomad (nt. tiiger ja leopard) suudavad ta lahti tõmmata • Hiid-soomusloom on suurim selle seltsi esindaja. Tema tüvepikkus on kuni 80 cm-t ja sabapikkus on kuni 65 cm

  4. Elukoht • Hiid-Soomusloom elab peamiselt sisemaadel, harva ka mere ääres • Peamised elupaigad on tal metsad ja savannid • Nad on öise eluviisiga, nagu kõik teised soomusloomad. • Harva on pikksaba-soomuslooma kohatud ka päeval • Päeval on nad tavaliselt puuõõnsustes ja okste hargnemiskohas kerratõmbunult

  5. Toit • Nende toit on väga ühesugune • Nad söövad ainult putukaid ja termiite • Mõnikord leitakse looma maost 1,5-2 kg 2 või 3 erinevat liiki sipelgaid • Mõne teise soomuslooma maost võib leida näiteks sama palju termiite, 2-3 erinevast liigist

  6. Pojad • Pojad sünnivad tavaliselt novembris või detsembris, kuid ka ülejäänud aastal pole see välistatud • Tiinus kestab natuke üles viie kuu • Poegi on 1, harva 2-3 • Nad on hästi arenenud ja ronivad ema kõhule ja ema katab nad sabaga tõmbudes kerra

  7. Levik • Ta esineb vaid Lõuna- ja Kesk-Aafrikas • Fossiilide jäänuseid on leitud ka Euroopast ja Aasiast, kuid praeguseks on ta sealt väljasurnud

  8. Fakte • Keha katavad soomused • Põlvnemine pole teada • Tüvepikkus kuni 70 cm, sabapikkus kuni 65 cm • Tõmbub kaitseks kerra, ainult lõvi ja leopard suudavad ta lahti tõmmata • Kuulub seltsi soomusloomalised

  9. Teisi soomusloomalisi • Valgekõht-soomusloom-Manis tricuspis • Pikksaba-soomusloom-Manis longicaudata • Rohtla-soomusloom-Manis temmincki • India soomusloom-Manis crossicaudata • Jaava soomusloom-Manis javanica • Pangoliin- Manis pentadactyla Pangoliin

  10. Kasutatud kirjandus • “Loomade elu” 7. osa “Imetajad”

More Related