Isiksus

1. Isiksus Eva Palk

2. Isiksus (personality) – indiviidi vaimsete, füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete omaduste kogum. • • Isiksus – personality – persōna (Tegelane näidendis, mask) Teste: http://www.pekonsult.ee/testid.htm

3. Kes on isiksus? • Sõna “isiksus” kasutatakse silmatorkavuse, unikaalsuse ja erakordsuse tähenduses. • • Isiksus – kuulus, väljapaistev inimene. Mõnel inimesel on isiksust rohkem kui teisel, see on silmapaistvam, erilisem, eredam … • • Isiksuse kõige sagedasemad epiteedid on tugev,täiuslik, võimas, silmapaistev, legendaarne, kangelaslik, karismaatiline jne.

4. Kes on isiksus? • Isiksus tavakeeles • – ...lahkunud on suur inimene, silmapaistev isiksus, ....Räägib tõeline daam ja ere isiksus... ... on tõeline isiksus, ühiskonnategelane..

5. Kes on isiksus? • Tavakeeles … • Isiksuseks olemine on midagi head • Seda eksisteerib teatud kindlas astmes

6. Teaduslikus psühholoogias … • Isiksuseks olemine ei ole hea ega halb • Kõik on võrdsel määral isiksused

7. Sinu isikuomadused ei ole võrdselt avatud teistele inimestele Sinu ümber ega ka Sulle endale: • Johari aken Avatud ala • MINA TEAN + TEISED TEAVAD Pime ala • MINA EI TEA + TEISED TEAVAD Varjatud ala • MINA TEAN + TEISED EI TEA Tundmatu ala • MINA EI TEA + TEISED EI TEA

8. Johari aken Johari aken on kognitiivse psühholoogia vahend, mille lõid käitumisteadlased Joseph Lufth ja Harry Ingman1955. aastal. See vahend näitab, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta

9. Psühhoanalüütiline lähenemine • S.Freud TEADVUS EELTEADVUS ALATEADVUS

10. Anna Freud • “Mina” kaitsed

11. „Mina“ kaitse- mahasurumine • Mahasurumine ehk väljatõrjumine – pinget või rahutust tekitav impulss, emotsioon jms lülitatakse teadvusest välja, summutatakse, unustatakse Näiteks: • Inimesel on vaja teha otsus talle raskes küsimuses. • Tekib ärevus, murelikkus. Äkki unustab ta kogu probleemi. Raskelt täidetav lubadus unustatakse. Ebasobiv info tõrjutakse teadvusest välja

12. „Mina“ kaitse- projektsioon • Projektsioon -omaenda tunnete ja tungide alateadlik ülekanne kellelegi teisele Näide (S. Freud): • Allasurutud, kuid mitte hävinud seksuaalsete tungidega vanatüdrukule tundub, et kõik ümberkaudsed inimesed käituvad amoraalselt • Iseloomustus iseloomustab iseloomustajat • Projektsiooni spetsiifiline vorm on viha väljavalamine kättesaadavale objektile, patuoina leidmine

13. „Mina“ kaitse- ratsionaliseerimine • Ratsionaliseerimine -enesepettus, püüd ratsionaalselt põhjendada absurdset või meeldivat/ ebameeldivat ideed Näiteks: • Homme hakkan õppima • Eksamil läks halvasti, sest olin nii väsinud ja õpetaja oli ka halb • Kui mina poleks seda teinud, siis oleks keegi teine niikuinii... • Küllap nad olidki oma saatust väärt • Ma ei saanud midagi teha, mind kästi • Tegelikult on ta hea inimene, küllap kõik muutub..ma olin ise süüdi

14. „Mina“ kaitse- sublimatsioon, huumor • Sublimatsioon - sotsiaalselt vastuvõetamatu impulsi asendamine kättesaadava ja lubatavaga,aga ka kättesaamatu soovi asendamine millegi kättesaadavaga Näiteks: • Kokaraamatu piltide vaatamine ja hõrgutistest kõnelemine kui kõht on tühija toit ei ole kättesaadav • Poodides kolamine, tootekataloogide pidev sirvimine • Seebikate vaatamine • Agressiivsuse mandamine sportmängudesse • Huumor – ängi põhjuseid naeruvääristatakse, võetakse huumoriga, elatakse välja naljades ja eneseiroonias.

15. „Mina“ kaitse- eitamine, negativism • Eitamine- probleemi, olukorra mahasalgamine • Näiteks: midagi sellist pole olnud, mina pole teinud • Ma ei ole alkohoolik • Ei ole olnud. Mina küll nii pahasti ei öelnud • Meie peres küll neid probleeme pole, minu laps ei käitu sedasi • negativism- tegevused, mis on vastupidised teiste inimeste ootustele või nõudmistele • Näiteks: Armastust ei ole olemas! • Truudus on juhuse puudus! • Ma vihkan sind

16. „Mina“ kaitse: regressioon, identifikatsioon • Regressiivne käitumine on arengutasemest madalamal tasemel käitumine • Keerulise, ülejõu käiva tegevuse asendamine ülilihtsaga, millega kindlasti toime tuleb • Lunimine, vingumine, palumine – lapselik käitumine millegi saamiseks • Alkoholi jt uimastite tarbimise õigustamine • Enese alavääristamine • Identifikatsioon on peamiselt seotud mehe-naise käitumisrollidega, aga ka tähtsa teise inimese käitumise, välimuse jms matkimine

17. K.G.Jung • Arhetüübid • ema arhetüüp • Taassünni arhetüüp • Mees-naine • Rahvuse arhetüüp

18. Eysencki isiksusemudel • H.J. Eysencki isiksusemudel • Kaks isikuse dimensiooni: E ekstravertsus ja N neurootilisus (Dimensions of Personality, 1947). • Ekstravertsus (E) ja neurootilisus (N) kirjeldavad käitumise individuaalseid erinevusi ning on asetatud 2-dimensioonilisele skaalale. • Eysenck tõi esile, et need kaks dimensiooni sarnanevad nelja isiksusetüübiga, mille tõi välja juba Hippokrates. • Kõrge N ja kõrge E = koleeriline tüüp • Kõrge N ja madal E = melanhoolne tüüp • Madal N ja kõrge E = sangviiniline tüüp • Madal N ja madal E = flegmaatiline tüüp

19. H. J. Eysencki isiksusemudel Isiksus Distaalsed eeldused Proksimaalsed eeldused Proksimaalsed tulemused Distaalsed tulemused TingimineSensitiivsusMäluTaju ... Sotsiaalsus Kriminaalsus Loovus Psühhopatoloogia Seksuaalkäitumine P E N Aju-protsessid DNA Geneetilised determinandid Psühhomeetrilised omaduste konstellatsioonid Eksperimentaalsed uurimused Sotsiaalne käitumine Bioloogilised “vahemehed”

20. H.Eysenck, R. Catell

21. Emotsionaalne stabiilsus melanhoolik Koleerik EKSTRAVERT INTROVERT Sangviinik Flegmaatik NEUROOTILISUS Emotsionaalne ebastabiilsus

22. “Suur viisik” (Big Five) • Mis on isiksuse seadumus? • inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda. • Vaatamata isiksust kirjeldavate sõnade suurele arvule, kasutab inimene neid selliselt, nagu oleks tal vaid viis täiesti sõltumatut teemat või kategooriat. P.Costa, R.McCrae,

23. “Suur viisik”, P.Costa, R.McCrae • Meelekindlus • Sotsiaalsus • Avatus kogemusele • Ekstravertsus • Neurootilisus NEASM

24. “Suur viisik” (Big Five) • Meelekindlus Meelekindel inimene planeerib hoolikalt oma tegevust ette, on tahtekindel ja sihipärane • Sotsiaalsus seadumus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu, abivalmis, sõbralik ja leplik • Avatus kogemusele seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. • Ekstravertsus seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas. • Neurootilisus seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, süü, viha jne.) kogemiseks

25. “Viie faktori” teooria McCrae & Costa

26. Miks inimesed on erinevad? • Mõni inimene on jutukas, mõni on sõnakehv. • Mõni inimene on silmatorkavalt närviline, samal ajal on neid, kes on väljapaistvalt rahulikud. • Osad inimesed on väga kohusetundlikud, samas on inimesi, kelle puhul ei saa kunagi kuigi kindel olla, kas nad jõuvad kohale kokkulepitud ajaks. • Millest sellised erinevused tulenevad?

27. Vastasmõju • isiksuseomadused vormuvad kahe suure jõu • – LOODUS ja KESKKOND – vastastikusel toimel

28. Isiksusepsühholoogia viimane sõna: • Välismõjud (kultuur, kasvatus, sotsiaalsed praktikad, elusündmused jne.) ....ei muuda isiksuse põhilisi seadumusi.

29. Seletustasandid isiksuse uurimisel • Marvin Zuckerman: isiksuseomadused on komplekssed nähtused, millel on palju põhjusi (aga kõik need saavad alguse geenidest) ...

30. Seadumuste peamised omadused • Isiksuse seadumused on eluea jooksul väga püsivad; väikesed muutused, mis esinevad, on süstemaatilised ja sarnased eri maailma paigus. • Seadumused on pärilikudligikaudu 50% osas, umbes 20% tulemuste hajuvusest seletub mõõtmisveaga ja 30% on põhjustatud keskkonnast. Samas, perekonna ja koduse kasvatuse mõju on nullilähedane. • Seadumused on universaalsed, nii seadumused ise kui nende struktuur on sarnane maailma eri keeltes ja kultuurides • Seadumusi ei saa muuta: • keskkonnal ja elusündmustel on seadumustele väga väike ja piiratud mõju

31. Käitumine ja temperament lapseeas ennustab ette isiksuse seadumusi nooruki- ning varases täiskasvanueas! • http://www.youtube.com/watch?v=6EjJsPylEOY

32. Kasvatus ei mõju! • Koos ja eraldi kasvanud kaksikud ei erine oma isiksuse omaduste sarnasuse poolest. • Seega, ühiselt jagatud keskkond (kodu, kasvatus jne.) ei avalda isiksuse omadustele märkimisväärset mõju.

33. Sotsiaalsed “eksperimendid” • • Angleitner and Ostendorf (2000) võrdlesid endise Ida- ja Lääne-Saksamaa elanike isiksuse seadumusi. • Aastatel 1945 kuni 1989 elasid endised “ossid” ja “wessid” radikaalselt erinevates sotsiaalsetes ja poliitilistes süsteemides, ning tänase päevani on nende väärtustes ja hoiakutes täheldatavad olulised erinevused. • Samas, “osside” ja “wesside” isiksuseprofiilid leiti olevat peaaegu identsed!

34. Keskkonna mõju • Mitte keskkond ei kujunda inimest, vaid inimene valib vastavalt seadumustele endale keskkonna, mis nende seadumustega kõige paremini sobib. • Ja kui see keskkond inimesele ei sobi, siis ta üritab muuta seda endale sobivaks!

35. Kasvatusest ei pea loobuma! • Ainult kõige üldisemad seadumused on kasvatuse suhtes paindumatud. • See, kas laps omandab korraliku hariduse, kas tal kujunevad välja eluks tarvilikud harjumused, kuidas ta õpib lahendama kriitilisi olukordi, millised on tema huvid ja väärtused, • sõltub endiselt väga suurel määral kodusest kasvatusest ja eeskujudest. • Kuigi me ei suuda teha introverdist ekstraverti ja ekstraverdist introverti, • võime siiski õpetada seda, kuidas introverdi või ekstraverdina elada.

36. Isiksuse mõju Individuaalsed tagajärjed: • Õnnelikkus ja eluga rahulolu • Füüsiline tervis ja pikaealisus • Psühhopatoloogia • Mina-kontseptsioon ja identiteet

37. Subjektiivne heaolu- õnnelikkus • Subjektiivse heaolu iseloomulik baastase sõltub kahest peamisest isiksuseseadumusest – • neurootilisusest ja ekstravertsusest. • Kõrge neurootilisuse tasemega inimesed kalduvad kogema rohkem negatiivseid emotsioone, samas kui ekstravertsematel inimestel on ülekaalus positiivsed emotsioonid. • On leitud, et oma eluga rahulolu hinnangutes lähtuvad inimesed ennekõike sellest, mil määral nad on kogenud positiivseid ja negatiivseid emotsioone, • positiivsete ja negatiivsete emotsioonide tasakaal määrab suuresti ära selle, kuivõrd õnnelikud ja rahulolevad inimesed on.

38. Tervis ja pikaealisus Isiksuse omadustel on püsiv ja kumulatiivne mõju nii tervisele kui inimeste eluea pikkusele • positiivne emotsionaalsus (ekstravertsus) ja meelekindlus ennustavad pikemat eluiga, • vaenulikkus aga viletsamat füüsilist tervist. • Seos isiksuse ja tervise vahel väljendab kolme erinevat protsessi: • Isiksuse seadumused on seotud teguritega, mis põhjustavad haigusi • Isiksus võib viia käitumisteni, mis kas kaitsevad või kahjustavad inimeste tervist; • Isiksuse seadumused on seotud tervisega seotud toimetulekustratreegiate eduka rakendamisega või parema kuuletumisega raviprogrammile. • http://eestiarst.ee/static/files/005/ea0903lk156-163.pdf

39. Isiksuse mõju Interpersonaalsed tagajärjed • Suhted sõprade ja perekonnaliikmetega • Madal sotsiaalsus ja ekstravertsus on sageli seotud sotsiaalse tõrjutusega kaaslaste seas. • Põlvkondade vahelisi suhteid mõjutavad negatiivselt kõrge neurootilisus, madal ekstravertsus ja madal meelekindlus. • Romantilised suhted • Kõrge neurootilisus ja madal sotsiaalsus ennustavad suhtega vähest rahulolu, konfliktsust ja kuritarvitust

40. Isiksuse mõju • Sotsiaalsed/institutsionaalsed tulemid • Elukutsevalik ja tööga toimetulek/edukus • Ekstravertsus on seotud sotsiaalsete ja meelelahutuslike huvidega elukutsevalikul, • sotsiaalsus sotsiaalsete huvidega, suhetega • Avatus loometöö ning teadustegevusega. • Meelekindlus ennustab tööga hakkamasaamist, • kõrge ekstravertsus ja madal neurootilisus on seotud sellega, kuivõrd inimene oma tööga rahul on

41. Isiksuse mõju • Sotsiaalsed/institutsionaalsed tulemid • Poliitilised eelistused ja väärtused • Erinevate poliitiliste parteide toetajad erinevad pigem isiksuse omaduste ja väärtuste kui politiilise platvormi/programmi poolest!

42. Välismõjud (kultuur, kasvatus, sotsiaalsed praktikad, elusündmused jne.) ei muuda isiksuse põhilisi seadumusi! • Kasvatusest ei pea loobuma – millised on lapse huvid, väärtused ja harjumused sõltub endiselt väga suurel määral kodusest kasvatusest ja eeskujudest.

43. Kokkuvõtteks • Isiksus mõjutab: • – inimeste tervist ja ka eluea pikkust • – sotsiaalseid suhteid • – eelistusi, hoiakuid ja väärtusi • – elukutsevalikut jpm. • Isiksus on tähtis!

44. Ekstravert v introvert? • aktiivne ja tegutsemishimuline, armastab vaheldust,eelistab individuaalset tegevust,saab energiat ja stiimuleid ümbritsevast asjade ja inimeste maailmast,saab tegevusenergiat oma sisemaailmast ja ideedest,ei varja oma mõtteid ja tundeid, • jätab oma mõtted ja tunded sageli enda teada,armastab suhelda ja teistega koos olla,eelistab olla omaette ja keskenduda mingile tegevusele,kaldub tegutsema impulsiivselt.armastab mõtiskleda

45. Sisemine ja välimine kontrollkese • Julian Rotter (1966) inimesed omavad üldist ettekujutust võimest kontrollida oma elusündmusi. • Sotsiaalse õppimise teooriad • Agressiivsus- oleme juba käsitlenud- videod!

46. Kontrollkese

47. Internaalsus vs eksternaalsus Internaalse isiksuse elufilosoofia: • kõrgem sotsiaal-majanduslik staatus • individualistlik maailmakäsitlus • suurem stressitaluvus • parem vaimne tervis • hea kohanemisvõime • suurem paindlikkus • vastutustunne oma elu ja tuleviku suhtes • kõrge enesehinnang • pikaajalised eesmärgid • aktiivne eluhoiak

48. Eksternaalsus Eksternaalse isiksuse elufilosoofia: • tunneb end välismõjude subjektina • madalam sotsiaal-majanduslik staatus • madal stressitaluvus • kergemini haavatav • frustreerunud • toimib juhusele vastavalt • madal enesehinnang • lühiajalised eesmärgid • passiivne eluhoiak • madal kohanemisvõime • mitteadekvaatne mina-kontseptsioon

49. Kontrollkese Eksternaalse kontrollkeskmega • on vähem rahulolevad oma tööga • nad on töö juures kergemini häiritavad • nad on vähem pühendunud tööle

50. Humanistlikud käsitlused • C.Rogers • INIMESE VABA TAHE JA VASTUTUS • Kliendikeskne teraapia Ideaalmina- reaalne mina Klient leiab ise lahenduse, terapeut aitab jõuda lahendusele