1 / 33

24.september 2009.a. Tallinn

LAEVAEHITUSE JA –REMONDI ARENGUSUUNAD NING PERSPEKTIIVID Dmitri Kubõškin BLRT Grupp AS administratsiooni juht. 24.september 2009.a. Tallinn. Laevaehitus.

jacie
Download Presentation

24.september 2009.a. Tallinn

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. LAEVAEHITUSE JA –REMONDI ARENGUSUUNAD NING PERSPEKTIIVID Dmitri KubõškinBLRT Grupp ASadministratsiooni juht 24.september 2009.a. Tallinn

  2. Laevaehitus • Euroopa Liidu riigid seisavad vastamisi seniolematu uute laevade nõudluse drastilise vähenemisega. Mais ei sõlmitud maailmas ühegi uue laeva ehituse lepingut, mis on pretsedenditu. Globaalne kollaps. • Nõudluse langus ulatub tänapäeval üheksakümne protsendini • Euroopa Liidu laevaehituses on tohutud kaod ja kahjumid • Tööst on ilma jäänud juba üle 15 000 kõrge kvalifikatsiooniga spetsialisti ning olukord jätkab halvenemist

  3. Laevaehitus • 5 laevaehitustehase suhtes on alustatud pankrotimenetlus • Lähiajal lõpetab tegevust Taani suurim laevatehas Odense Steel Shipyard, 5800 inimest kaotab töö (see tähendab, et ka Loksa Laevatehas ja “Baltija” tehas Klaipedas).

  4. Laevaremont • Konkurents laevaremondi turul on jõudnud seninägematule tasemele • Laevaremondi hinnad ja mahud langesid 25-30% • Paljud laevad hetkel seisavad, ekspluatatsioonist väljaviidud • Laevaomanike tegevus on suunatud laevaremondi kulude maksimaalsele minimiseerimisele

  5. Milline on olukord BLRT Gruppi kuuluvates laevatehastes Tallinnas, Klaipedas, Turus?

  6. Laevaremont • Kus oleme? Põhjused ja tendentsid? Mis edasi?

  7. VakarųLaivųRemontas

  8. Turku Repairyard

  9. Mis toimub laevaremondi turul Läänemere regioonis? Laevaomanikud: • mereveo mahtude järsk langus • - eriti kannatavad kuivlasti- ja konteinerlaevade omanikud • mereveo prahitariifi määrade järsk langemine • laevade massiline seisma jätmine • vedudest saadava tulu ja kasumi vähenemine

  10. Laevaomanike soovid reglementremonditööde ning klassi saamiseks nõutavate remonditööde valdkonnas: • jõupingutused reglementremonditööde mahtude vähendamiseks • läbirääkimised klassiühingutega vaheremontide (2,5 aasta möödudes) asendamiseks reglementremonditöödega või nende vältimiseks • klassi saamiseks nõutavate remonditööde puhul (5 aasta möödudes) lepitakse kokku klassiühingule esitatavate mahtude vähendamises • vaheremonditööde mahtude vähendamine kuni laeva dokkimisest keeldumiseni välja

  11. Laevaremondi tendentsid kriisi tingimustes • karm konkurentsivõitlus tellijate pärast • kõikide laevaremonditööde liikide hinnalangus 25-30% • kvalifitseeritud tööjõu ülejääk, palkade vähenemine, tööjõu tagasitulek Lääne-Euroopa maadest ja Ameerikast • miinus TLT ja VLR jaoks: Norra ja Rootsi krooni, Poola zloti ja Vene rubla devalveerimine 30-40% ulatuses

  12. Tulevikuprognoos: • Olukord laevaremondis võib paraneda vaid maailmamajanduse elavnemise tingimusel, mereveo mahtude suurenemisel. Erinevate ekspertide prognoosid on väga erinevad ja ennustatav taastusperiood algab ühest ja lõpeb kolme kuni viie aastaga.

  13. PERSPEKTIIVNE SUUND: LAEVADE MODERNISEERIMINE JA REKONSTRUEERIMINE • Vastavalt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) määrusele laevaliikluse ohutuse tagamise kohta on keelatud raskete naftasaaduste vedamine ühepõhjaliste tankeritega • selliste laevade moderniseerimine ja ümberseadmestus • väga kulukad protseduurid, nõuavad suurt raha • isegi väikeste laevade puhul: • - täiendavalt 100 tonni metalli • - uute ballastitankide puhastus ja värvimine • - lasti- ja ballastisüsteemide ümberehitamine

  14. Viimasel ajal on Tallinna Laevatehas teostanud 3 analoogilist moderniseerimisprojekti: “Viimsi” (NT Marine) “Skorpion” ja “Keila” (Bominflot)

  15. Mõned VLR-s teostatud laevade konversiooni näited: DP FALCON

  16. “DP FALCON” • Naftaplatvormide teenindamiseks ettenähtud laeva “DP FALCON” ümberehitus oli üks suurimaid ja tehniliselt keerukamaid meie Leedu tehases seni teostatud projektidest. Tellimuse üldmaksumus ületas 140 mln krooni. • USA-s ehitatud laevakere ümberehitustööd – kere pikendamine, pealisehitise ja ülemise platvormi valmistamine. Laeva moderniseerimiseks kulus kokku ligi 650 tonni terast. Valminud laeva pikkus on 75 meetrit, laius – 15 meetrit. Laeva maksimaalne kiirus on 12 sõlme. • Laev liigub teenindusobjektideni elektrienergia abil, mida toodavad diiselgeneraatorid. Laev on varustatud erakordselt võimsa 6 megavatise jõuseadmega.

  17. THORSHOVDI • Vakarų Laivų Remontas moderniseeris laeva “THORSHOVDI”. Endine konteinerlaev muutus ümberehituse käigus kalapüügilaevaks, millel on ühtlasi pardal ka koorikloomade töötlemise vabrik. Tellimuse erakordsus seisnes asjaolus, et sellist tüüpi laevad maailmas peaaegu puuduvad. Tööde lõppemisel sai “THORSHOVDI” suurimaks seda tüüpi laevaks ning ühtlasi ka Norra suurimaks kalapüügilaevaks.

  18. Laevade moderniseerimise perspektiivid Eestis • Teema: uus väävlieeskiri. Kõrge SO2 ja SO3 sisaldusega heidete emissioonide piiramine. Emissioonikvoodid laevafirmade jaoks ümberjaotusega laevadele. • 2 alternatiivi laevaomanike jaoks: • Üleminek väikese väävlisisaldusega kütusele (low sulfur fuel). Kallis! • Heitegaaside puhastussüsteemide paigaldus Sedalaadi moderniseerimise kogemus – WÄRTSILÄ NESTE–FORTUM(Finlens)

  19. Teema: Laeva üleviimine kergelt kütuselt raskele. Diisel → masuut. Oluline vahe kütuse hinnas • TLT kogemus: • 3 Norra firmale WILSON kuuluva laeva ümberseadistus • 4 Saksa firmale INTERSEE kuuluva laeva ümberseadistus

  20. Laevaehitus • Kontserni laevaehituse keskuseks on tänapäeval Klaipeda - Vakarų Laivų Statykla • Mõnede laevaehitusprojektide näited:

  21. 3 uut reisiparvlaeva Saaremaa Laevakompaniile • Juuli lõpus lasti Klaipeda laevatehases pidulikult vette Saaremaa Laevakompanii uus reisiparvlaev.

  22. Reisijaid teenindama jõuab uus alus novembris. Uus parvlaev mahutab 160 sõiduautot ja kuni 600 reisijat. Alus on 97 meetrit pikk ja 18 meetrit lai ning suudab arendada kiirust 16 sõlme. • Seega on uus reisilaev praegu liinidel kurseerivatest parvlaevadest kuni poole võrra kiirem ning läbiks ühe suuna Saaremaa ja mandri vahel 23 minutiga ning Hiiumaa ja mandri vahel 75 minutiga.

  23. Laevale tulevad avar reisijateala, sealhulgas toidukohad, päikesedekid ning kauplus, samuti saavad reisijad kasutada tasuta wifi-ühendust. • 31. juulil pandi Klaipeda Vakaru Laivu Statykla tehases kiil ka järjekorras teisele parvlaevale. Kokku on SLK tellinud BLRT Grupilt kolm reisiparvlaeva, mille jaoks tehtav investeering küündib 1,4 miljardi kroonini.

  24. Parvlaev “Skarven” Ahvenamaa valitsusele • 13 augustil toimus nime andmise tseremoonia meie Leedu tehases valmisehitatud jääklassi parvlaevale “SKARVEN” • Tellija – Ahvenamaa valitsus

  25. “Skarven”

  26. See on esimene EL direktiivide nõuete kohaselt seadistatud parvlaev Läänemeres, kus on ettenähtud võimalused puuetega inimeste teenindamiseks. Laevale on antud “roheline pass”, mis kinnitab laevaehitusprotsessi ning hilisema utiliseerimise vastavust keskkonna nõuetele.

  27. Parvlaeva “SKRAVEN” kiirus avameres on 13,5 sõlme, süvis – 4,1 meetrit, pikkus – 64,5 meetrit ja laius – 13 meetrit. Uue parvlaeva dekk on täiendavalt tugevdatud, kandevõimeks 225 tonni. Parvlaevale mahub kuni 250 reisijat ja 60 sõidukit. • Laev on varustatud kahe peamootoriga “Wartsila” võimsusega 1800 kWt igaüks, asimuutkäituritega diameetriga 2,4 meetrit, samuti elektroonika-, navigatsiooni ja dünaamilise positsioneerimise ja teiste süsteemidega sellistelt maailmakuulsatelt tootjatelt nagu SAM elektronics, Rolls-Royce OY, Liferaft system, Novenco. Projekti teostamisse olid kaasatud enam kui 30 alltöövõtjat ning 150 inimest.

  28. Trafoplatvorm Trafoplatvorm • Tellija – BARD Engineering GmbH (Saksamaa) • 3000-tonnine trafoplatvorm, mis muudab avamere tuulepargi toodetava vahelduvvoolu pidevvooluks ning edastab selle energiavõrku. Platvormi alumine osa on 60 m pikk ja 60 m lai ning platvormi kõrgus ulatub 76 meetrini. Kogu konstruktsioon kaalub kokku umbes 7500 tonni.

  29. Trafoplatvorm koos majutuskorpusega toetatakse merepõhja paigaldatud tugikonstruktsioonile. Hiljem tõstetakse platvormi pealisehitis spetsiaalse hüdraulilise süsteemi abil vee kohale nelja vaia peale. Viimaks langetatakse platvorm vaialööjate abil 45 m sügavusele merepõhja. • Põhjamere tuulepargi toodetav 400-megavatine vool edastatakse merekaablite kaudu trafoplatvormile, kus vahelduvvool muudetakse pidevvooluks ja suunatakse edasi E. ON Netz GmbH energiavõrku.

  30. WindLift I WindLift I • Ainulaadne laev, mis on ettenähtud raskete ja suuremõõduliste lastide vedamiseks 80 võimsast tuulegeneraatorist koosneva tuulepargi ehitamiseks. Esimene sedalaadi kogemus Euroopas. • Tellija – BARD Engineering GmbH (saksamaa)

  31. Kulus 7000 tonni terast, ligi 100 tonni värvi ja 13 km torusid • Laeva pikkus on 101, 8 meetrit, laius – 36 meetrit. Meeskond 50 inimest. • Laeva ehituses said rakendust 600 inimest erinevatest EL riikidest, kaasa lõi üle 30 töövõtja. • 4 WÄRTSILÄ diiselgeneraatorit võimsusega 1665 kWT igaüks. • 4 võimsat roolimehhanismi võimsusega 1100 kWt igaüks. • Põhiline kraana tõstejõuga 500 tonni.

  32. Kokkuvõtte laevaehituse perspektiividest: • Meie nišš on: • - reisiparvlaevad (kuni 100 meetrit) • - erilaevade ehitus offshore projektidele • - generalcargo – kui meie produkt

  33. Täname tähelepanu eest.

More Related