1 / 14

Eesti kirjakeele koondkorpus

Eesti kirjakeele koondkorpus. Kadri Muischnek, TÜ. Milleks?. Programmi eesmärgid: Suur kirjaliku keele korpus on vajalik kui: formaalsete keelekirjelduste alusmaterjal elektrooniliste sõnastike ja andmebaaside koostamise abivahend keeleteadusliku uurimistöö materjal. Eesmärgid.

jaimin
Download Presentation

Eesti kirjakeele koondkorpus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eesti kirjakeele koondkorpus Kadri Muischnek, TÜ

  2. Milleks? Programmi eesmärgid: Suur kirjaliku keele korpus on vajalik kui: • formaalsete keelekirjelduste alusmaterjal • elektrooniliste sõnastike ja andmebaaside koostamise abivahend • keeleteadusliku uurimistöö materjal

  3. Eesmärgid • koondkorpuse arendamine 200 miljoni sõnani • ajakirjandustekstide kõrval tuleb tähelepanu pöörata ka kirjaliku keele teistele allkeeltele (ilukirjanduskeel, teaduskeel) ning uut tüüpi kirjalikule keelekasutusele (jututoad, uudisgrupid) • koondkorpus morfoloogiliselt märgendada

  4. Veidi teooriat: suletud vs avatud korpus Suletud korpus on representatiivne korpus ja sinna ei saa tekste lisada, ilma et tema representatiivsus kaoks. Avatud korpus e monitorkorpus on selline, millesse pidevalt tekste juurde lisatakse. Representatiivsust ei taotleta. Kasutaja saab/peab ise koostama representatiivse valiku allkorpustest vastavalt oma vajadustele.

  5. Mis tüüpi korpus on koondkorpus? Seega: suletud vs avatud korpus = koostaja vastutus vs kasutaja vastutus Koondkorpus on avatud korpus, st kui kasutaja soovib mingi perioodi/allkeele suhtes representatiivset korpust, peab ta selle pakutavatest allkorpustest ise kokku panema.

  6. AGA: Koondkorpuse alamhulk: Tasakaalus korpus 5 milj sõna ajalehekeelt 5 milj sõna ilukirjanduskeelt 5 milj sõna teaduskeelt Võimaldab võrrelda kirjaliku keelekasutuse 3 tähtsamat tekstiklassi Iga tekstiklass omaette on representatiivne teatud perioodi suhtes Kuid tervik ei ole representatiivne (sest pole proportsioonis)

  7. Koondkorpus: mis seal on 1 Eesti Ekspress 7 500 000 sõna Postimees 33 000 000 Maaleht 4 300 000 Päevaleht töötluses (hinnanguliselt 50 miljonit) Akadeemia (piiratud ligipääs) 7 200 000 Eesti Arst 700 000 Arvutustehnika ja andmetöötlus 625 000 Agraarteadus 300 000

  8. Koondkorpus: mis seal on 2 Eesti Loodus 1 200 000 Horisont 260 000 Kroonika 600 000 Ilukirjandus 1995-… 6 000 000 (osa sellest töötluses)

  9. Koondkorpus: mis seal on? Teadustekstid (sh dr-tööd) 3 900 000 Riigikogu stenogrammid 13 000 000 Jututoad 7 000 000 (töötluses) Eesti seadused 1 800 000 Euroopa õigusaktide tõlked 9 600 000

  10. Kuidas seda kasutada saab? Kasutajaliides: päringule vastuseks saab terviklause ja soovi korral kuni 5-lauselise konteksti ette ja taha Tekstid: Allalaaditavad www.cl.ut.ee/korpused

  11. 2006 ja 2007 plaanid ja tulemused • Maaleht lausestada ja kasutajaliidese kaudu kättesaadavaks teha (korras) • Kroonika kasutajaliidese kaudu kättesaadavaks (korras) • Teadustekstide mahu suurendamine 5 miljoni sõnani (6,94 miljonit) • Ilukirjandustekstide mahu suurendamine 5 miljoni sõnani (6 miljonit)

  12. 2006 ja 2007 plaanid ja tulemused 2 • Tasakaalus korpus (tekstid koos; kasutajaliidese alla panna) • Jutukakorpus kasutajaliidese alla (töö käib) • Päevalehe arhiiv korpuse kujule (töö käib)

  13. Projekti eesmärgid • koondkorpuse arendamine 200 miljoni sõnani • ajakirjandustekstide kõrval tuleb tähelepanu pöörata ka kirjaliku keele teistele allkeeltele (ilukirjanduskeel, teaduskeel) ning uut tüüpi kirjalikule keelekasutusele (jututoad, uudisgrupid) • koondkorpus morfoloogiliselt märgendada

  14. Kes teevad? Põhitäitjad Kadri Muischnek Heiki-Jaan Kaalep Kaarel Veskis + TÜ üliõpilased ja magistrandid: Liisi Pool Siiri Pärkson Kristel Uiboaed Katrin Tsepelina

More Related