1 / 57

Tsütoskelett

Tsütoskelett. Tsütoskelett määrab raku kuju. Aktiin. Mikrotuubulid. Vahelmised (intermediaarsed) filamendid. Tsütoskeletikomponentide mehhaaniline tugevus. Mikrotuubulid. mikrotuubulid kasvavad eelistatult ühes suunas. Mikrotuubulite dünaamiline ebastabiilsus.

jake
Download Presentation

Tsütoskelett

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Tsütoskelett

  2. Tsütoskelett määrab raku kuju

  3. Aktiin

  4. Mikrotuubulid

  5. Vahelmised (intermediaarsed) filamendid

  6. Tsütoskeletikomponentide mehhaaniline tugevus

  7. Mikrotuubulid

  8. mikrotuubulid kasvavad eelistatult ühes suunas

  9. Mikrotuubulite dünaamiline ebastabiilsus

  10. Tubuliini polümerisatsioon algab γ-tubuliini komplekside juurest

  11. Tsentrosoomkujutab endast amorfset valku, mis sisaldab γ-tubuliin-ringe. Kompleksi hoiab koos tsentrioolide paar

  12. Kala pigmendirakk

  13. Mikrotuubulite seonduvad mitmed valgud

  14. Plektiin seob eri tüüpi tsütoskeleti filamente omavahel

  15. Intermediaarsed filamendid (vahelmised filamendid)

  16. Intermediaarsed filamendid närvisüsteemi rakkudes

  17. Peamised intermediaarsete filamentide tüübid selgroogsete rakkudes • Tuumsed lamiinid A, B, ja C tuumalamiin (tuuma sisemine ümbris) • Aksonaal- neurofilamentvalgud neuronid (NF-L, NF-M, and NF-H) • Epiteeli- tüüp I keratiinid (happelised) epiteelirakud ja nende tüüp II keratiinid (aluselised) derivaadid (juuksed, küüned) • Vimentiini- vimentiin mesenhümaalsed rakud desmin lihasrakk gliaalvalk gliaalrakud (astrotsüüdid ja moned Schwanni rakud) periferiin moned neuronid

  18. Mesenhüüm • Mesenchyme (also known as embryonic connective tissue) is the mass of tissue that develops mainly from the mesoderm (the middle layer of the trilaminar germ disc) of an embryo. Viscous in consistency, mesenchyme contains collagen bundles and fibroblasts. Mesenchyme later differentiates into blood vessels, blood-related organs, and connective tissues. • Embryonic connective tissue (mesenchyme): • Derives from the embryonicmesoderm • Consists of loosely-packed, unspecialized cells set in a gelatinous extracellular matrix • Develops into other types of tissues: connective, bone, cartilage • Develops into other types of structures and systems: blood cells, endothelial cells, smooth muscle cells, circulatory system, lymphatic system. • All organs in the body contain mesenchyme

  19. Aktiin

  20. Aktiini polümeriseerimise initsieerimine

  21. Aktiini polümeriseerimine. Tümosiiniga seotud aktiin ei saa polümeriseeruda, profiliini sidumine soodustab polümerisatsiooni

  22. Treadmilling

  23. Neli aktiini-niite seostavat valku

  24. Kaks tüüpi aktiinikimpe

  25. Mikrokarvake

  26. Filamiin seob aktiininiite ristiasndisse

  27. Trombotsüütide aktiveerimineImetajate trombotsüüdid on vere hüübimises osalevad tuumata rakud. • Ca2+ ioonide (signaal) toimel aktiveerub valk gelsoliin, mis lõikab aktiini- filamendid juppideks ja seostub tekkinud lühikeste aktiinifilamentide +-otsa. • PIP2 (fosfatidüülinositool-4,5 difosfaat, signaaliraja molekul)) kontsentratsiooni tõustes eemaldatakse gelsoliin ja kõik väikesed aktiinifragmendid hakkavad kiiresti kasvama • Aktiinifilamendid seotakse kimpudeks müosiini abil • aktiveeritud trombotsüüt sirutub välja, seondub vereklombi külge ja tõmbub kokku

  28. Fokaalsed kontaktid (pildil fibroplastid) – aktiinifilamentide ja ekstratsellulaarse maatriksi vahelised seosed, mis võimaldavad rakul nihkuda substraadi pinnal

  29. Rac, Rho ja Cdc42 valgud Need Rho perekonna valgud toimivad rakuväliste signaalide vastuvõtmisel erineval moel niidistikule

  30. Molekulaarsed mootorid Müosiinid - aktiinimootorid Müosiine palju, erinevaid müosiine tähistatakse rooma numbrite abil (müosiin I kuni vähemalt müosiin XVIII)Funktsioneerivad dimeeride või monomeeridena. Kõik (v.a. müosiin VI) liiguvad piki aktiinifilamenti +-suunasMüosiin II. Dimeer, kaks a-heeliksit teineteise ümber keerdunud

  31. Müosiin II jäme bipolaarne filament

  32. Kinesiin ja kinesiinisarnased valgud–mikrotuubulitel liikuvate mootorvalkude perekonnad, palju erinevaid, mootordomään sarnane; enamik liigub piki mikrotuubulit +-suunas;osalevad kääviniidistiku moodustamises ja kromosoomide lahknemises

  33. Düneiinid mikrotuubulitel liikuvad mootorvalgud, liiguvad – otsa suunas.1. Tsütoplasma düneiinid - transpordivad vesiikuleid, hoiavad õiges asendis Golgi aparaati2. Aksonemaalsed düneiinid – liigutevad ripsmeid ja vibureid

  34. rigor –müosiini pea on tugevalt kinnitunud aktiinifilamendile ATP seondub müosiinipea külge, see vabastab aktiini vabanemisel muutub ATP-ga seotud müosinipea asend müosiinipeal tekib nõrk side järgmise aktiinimolekuliga aktiinifilamendis – selle tulemusel ATP hüdrolüüsub ADP-ks müosiinipea kinnitub tugevalt aktiinimolekulile Müosiini struktuursete muutuste tsükkel liikumisel piki aktiini filamenti

  35. Düneiini seostumine transporditava organelliga (mudel)

  36. Skeletilihase rakk – suur mitmetuumaline rakk, tekib paljude eellste (müoblastide) liitumiselInimesel diameeter ca 50 μm, pikkus kuni mõni sentimeetritKoosneb müofibrillidest (diameeter 1-2 μm), pikkus sama, mis rakul

  37. Skeletilihase müofibrillIga müofibrill koosneb kokkutõmbumisvõimelistest sarkomeeridest (pikkus ca 2,2 μm)

  38. Putuka tiivalihase ristlõige (elektronmikroskoopia)

  39. Libiseva filamendi mudelpunane – aktiinroheline - müosiin

  40. Lisavalgud sarkomeeris + - - +

  41. T tuubulid ja sarkoplasmaatiline retiikulum

  42. Skeletilihase kokkutõmbumist kontrollib troponiin.1. Müofibrilli aktiinifilamentide külge on kinnitunud 2 valku: tropomüosiin ja troponiin, tropomüosiin segab müosiin II seondumist aktiiniga2. Sarkoplasmaatilisest retiikulumist tsütosooli vabanev Ca2+ seondubtroponiiniga, selle tulemusel ei soodusta troponiin enam tropomüosiini seondumist aktiinile. 3. Tropomüosiin eemaldub aktiinilt ja tema asemel seondub müosiin II. Lihas tõmbub kokku.

More Related