Tsütoskelett

1. Tsütoskelett

4. Tsütoskelett määrab raku kuju

5. Aktiin

6. Mikrotuubulid

7. Vahelmised (intermediaarsed) filamendid

8. Tsütoskeletikomponentide mehhaaniline tugevus

9. Mikrotuubulid

11. mikrotuubulid kasvavad eelistatult ühes suunas

13. Mikrotuubulite dünaamiline ebastabiilsus

15. Tubuliini polümerisatsioon algab γ-tubuliini komplekside juurest

16. Tsentrosoomkujutab endast amorfset valku, mis sisaldab γ-tubuliin-ringe. Kompleksi hoiab koos tsentrioolide paar

17. Kala pigmendirakk

18. Mikrotuubulite seonduvad mitmed valgud

20. Plektiin seob eri tüüpi tsütoskeleti filamente omavahel

21. Intermediaarsed filamendid (vahelmised filamendid)

22. Intermediaarsed filamendid närvisüsteemi rakkudes

23. Peamised intermediaarsete filamentide tüübid selgroogsete rakkudes • Tuumsed lamiinid A, B, ja C tuumalamiin (tuuma sisemine ümbris) • Aksonaal- neurofilamentvalgud neuronid (NF-L, NF-M, and NF-H) • Epiteeli- tüüp I keratiinid (happelised) epiteelirakud ja nende tüüp II keratiinid (aluselised) derivaadid (juuksed, küüned) • Vimentiini- vimentiin mesenhümaalsed rakud desmin lihasrakk gliaalvalk gliaalrakud (astrotsüüdid ja moned Schwanni rakud) periferiin moned neuronid

24. Mesenhüüm • Mesenchyme (also known as embryonic connective tissue) is the mass of tissue that develops mainly from the mesoderm (the middle layer of the trilaminar germ disc) of an embryo. Viscous in consistency, mesenchyme contains collagen bundles and fibroblasts. Mesenchyme later differentiates into blood vessels, blood-related organs, and connective tissues. • Embryonic connective tissue (mesenchyme): • Derives from the embryonicmesoderm • Consists of loosely-packed, unspecialized cells set in a gelatinous extracellular matrix • Develops into other types of tissues: connective, bone, cartilage • Develops into other types of structures and systems: blood cells, endothelial cells, smooth muscle cells, circulatory system, lymphatic system. • All organs in the body contain mesenchyme

25. Aktiin

26. Aktiini polümeriseerimise initsieerimine

27. Aktiini polümeriseerimine. Tümosiiniga seotud aktiin ei saa polümeriseeruda, profiliini sidumine soodustab polümerisatsiooni

28. Treadmilling

29. Neli aktiini-niite seostavat valku

30. Kaks tüüpi aktiinikimpe

31. Mikrokarvake

32. Filamiin seob aktiininiite ristiasndisse

33. Trombotsüütide aktiveerimineImetajate trombotsüüdid on vere hüübimises osalevad tuumata rakud. • Ca2+ ioonide (signaal) toimel aktiveerub valk gelsoliin, mis lõikab aktiini- filamendid juppideks ja seostub tekkinud lühikeste aktiinifilamentide +-otsa. • PIP2 (fosfatidüülinositool-4,5 difosfaat, signaaliraja molekul)) kontsentratsiooni tõustes eemaldatakse gelsoliin ja kõik väikesed aktiinifragmendid hakkavad kiiresti kasvama • Aktiinifilamendid seotakse kimpudeks müosiini abil • aktiveeritud trombotsüüt sirutub välja, seondub vereklombi külge ja tõmbub kokku

34. Fokaalsed kontaktid (pildil fibroplastid) – aktiinifilamentide ja ekstratsellulaarse maatriksi vahelised seosed, mis võimaldavad rakul nihkuda substraadi pinnal

35. Rac, Rho ja Cdc42 valgud Need Rho perekonna valgud toimivad rakuväliste signaalide vastuvõtmisel erineval moel niidistikule

36. Molekulaarsed mootorid Müosiinid - aktiinimootorid Müosiine palju, erinevaid müosiine tähistatakse rooma numbrite abil (müosiin I kuni vähemalt müosiin XVIII)Funktsioneerivad dimeeride või monomeeridena. Kõik (v.a. müosiin VI) liiguvad piki aktiinifilamenti +-suunasMüosiin II. Dimeer, kaks a-heeliksit teineteise ümber keerdunud

37. Müosiin II jäme bipolaarne filament

38. Kinesiin ja kinesiinisarnased valgud–mikrotuubulitel liikuvate mootorvalkude perekonnad, palju erinevaid, mootordomään sarnane; enamik liigub piki mikrotuubulit +-suunas;osalevad kääviniidistiku moodustamises ja kromosoomide lahknemises

39. Düneiinid mikrotuubulitel liikuvad mootorvalgud, liiguvad – otsa suunas.1. Tsütoplasma düneiinid - transpordivad vesiikuleid, hoiavad õiges asendis Golgi aparaati2. Aksonemaalsed düneiinid – liigutevad ripsmeid ja vibureid

40. rigor –müosiini pea on tugevalt kinnitunud aktiinifilamendile ATP seondub müosiinipea külge, see vabastab aktiini vabanemisel muutub ATP-ga seotud müosinipea asend müosiinipeal tekib nõrk side järgmise aktiinimolekuliga aktiinifilamendis – selle tulemusel ATP hüdrolüüsub ADP-ks müosiinipea kinnitub tugevalt aktiinimolekulile Müosiini struktuursete muutuste tsükkel liikumisel piki aktiini filamenti

43. Düneiini seostumine transporditava organelliga (mudel)

44. Skeletilihase rakk – suur mitmetuumaline rakk, tekib paljude eellste (müoblastide) liitumiselInimesel diameeter ca 50 μm, pikkus kuni mõni sentimeetritKoosneb müofibrillidest (diameeter 1-2 μm), pikkus sama, mis rakul

45. Skeletilihase müofibrillIga müofibrill koosneb kokkutõmbumisvõimelistest sarkomeeridest (pikkus ca 2,2 μm)

46. Putuka tiivalihase ristlõige (elektronmikroskoopia)

47. Libiseva filamendi mudelpunane – aktiinroheline - müosiin

48. Lisavalgud sarkomeeris + - - +

49. T tuubulid ja sarkoplasmaatiline retiikulum

50. Skeletilihase kokkutõmbumist kontrollib troponiin.1. Müofibrilli aktiinifilamentide külge on kinnitunud 2 valku: tropomüosiin ja troponiin, tropomüosiin segab müosiin II seondumist aktiiniga2. Sarkoplasmaatilisest retiikulumist tsütosooli vabanev Ca2+ seondubtroponiiniga, selle tulemusel ei soodusta troponiin enam tropomüosiini seondumist aktiinile. 3. Tropomüosiin eemaldub aktiinilt ja tema asemel seondub müosiin II. Lihas tõmbub kokku.