1 / 28

PEDOSFÄÄR

PEDOSFÄÄR. MULLATEKKETEGURID. Lähtekivim Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Mullatekketegurid. Kliima

japheth
Download Presentation

PEDOSFÄÄR

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. PEDOSFÄÄR

  2. MULLATEKKETEGURID • Lähtekivim Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse

  3. Mullatekketegurid • Kliima Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik.

  4. Mullatekketegurid • Reljeef Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile

  5. Mullatekketegurid • Taimed Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus

  6. Mullatekketegurid • Mullaorganismid Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid

  7. Mullatekketegurid • Aeg Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist

  8. Mullatekketegurid • Inimtegevus Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida

  9. Peamised mullas toimuvad protsessid Leetumine Kamardumine Gleistumine Sooldumine Soostumine Leostumine

  10. LEETUMINE Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb. Tüüpiline okasmetsade alal

  11. Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont). Intensiivselt toimub rohtlates

  12. Gleistumine Protsess mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist mis taandub raud(II)oksiidiks Raud(II)oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad mulda sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele.

  13. Sooldumine Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtmine toimub harva või üldse mitte. Tekib põldude niisutamise tagajärjel

  14. Soostumine Protsess kus orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale. Iseloomulik kõrge põhjavee ja veega küllastunud aladel

  15. Leostumine Vees lahustuvate soolade (kaltsiumi ja magneesiumi) väljauhtumine. Iseloomulik sademeterikastele aladele

  16. Mulla koostis Tahke osa Mineraalne 45% ja orgaaniline (C, N, S) 5% Vesi 25% Õhk 25% Mullahorisondid: O metsakõdu A huumushorisont B sisseuhtehorisont E väljauhtehorisont G gleihorisont C lähtekivim D aluskivim

  17. Orgaanilise ainega seotud protsessid • Mineraliseerumine- on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks • Humifitseerumine- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks

  18. Mullatekketingimused ja -protsessid TUNDRA Karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad- gleimullad. Gleistumine ja turvastumine OKASMETS Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad

  19. Mullatekketingimused ja -protsessid ROHTLA Kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. KÕRB Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad VIHMAMETS Palav ja niiske kliima. Paks mullakiht. Huumust mullas vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad (kolla- ja punamullad)

  20. Mulla hävimist põhjustavad tegurid • EROSIOON, tuuleerosioon-deflatsioon • KÕRBESTUMINE • SOOLDUMINE • HAPESTUMINE • RASKMETALLID MULLAS • INIMTEGEVUS

  21. EROSIOON e.UURISTUS Tuuleerosioon e.deflatsioon- eelkõige kõrbealadel, ka steppides. Viljakatesse oaasidesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva (aitab kaasa kõrbestumisele) Veeerosioon-mullaosakeste ümberpaigutumine sademetest tekkivate ajutiste vooluvete toimel. Mida järsemad ja pikemad kallakud, seda intensiivsem. Veeerosiooni takistuseks rajatakse terrasse. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti

  22. KÕRBESTUMINE • On muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu Põhjused: 1. Inimtegevus: Ebaõige maaharimine Ülekarjatamine Metsaraie 2. Looduslikud protsessid Kuiv kliima Tuuleerosioon Sahara kõrb levib lõuna poole kiirusega ligi 1,5 km aastas Viimase 50 aastaga on kõrbestunud 810 milj ha maad (Brasiilia suurune territoorium)

  23. Sooldumine Tingitud põldude niisutamisest. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale lahustunud soolad Maailmas niisutatakse ligi 18% haritavast maast Saab vältida muldade läbipesemisega , kuid see on kallis Pakistanis langeb igal aastal sooldumise tõttu ligi 50 000 ha niisutavast maast kasutusest välja

  24. KEEMILINE REOSTUMINE e. DEGRADATSIOON • Muldade hapestumine- mulla pH langeb alla 5,6 Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone(Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu Hapestumist kiirendavad ka happelised sademed Maailma muldadest on ligi 30% happelised Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluseliseks toimub lubiväetistega

  25. DEGRADATSIOON Raskemetallid mullas-satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, mineraalväetistest, reoveesetetest ja mineraalväetistest (Pb, Cd) Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine Kahjurite tõrje

  26. Inimtegevus • Ehitustegevuse tulemusena väheneb põllumaa Egiptuses näiteks 2002.a. seisuga oli ehituse ja teede all 32% põllumaast • Maavarade kaevandamine • Raskete põllumajandusmasinate kasutamine-mullad tihenevad

  27. Muldade hävimise peamised põhjused • 56% veeerosioon • 28% tuuleerosioon • 12% keemiline degradeerumine • 4% füüsikaline degradeerumine

  28. Kordamisküsimused • Mullatekketegurid, nende mõju mullale • Mullas toimuvad peamised protsessid (leetumine, leostumine, kamardumine, gleistumine, soostumine, sooldumine) • Erinevate kliimavöötmete mullad • Muldade degradatsioon, erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine • Mullaprofiil, mullahorisondid • Tunneb joonisel ära must-, leet-, soostunud ja punamulla, oskab teha mullaprofiili joonist

More Related