1 / 48

Õppeasutuste sise- ja välishindamine

Õppeasutuste sise- ja välishindamine. Hille Vooremäe. Õppeasutuste välishindamine. teenistuslik järelevalve riiklik järelevalve audit nõustamine … Riigikontroll Õiguskantsler. Õppeasutuste sise- ja välishindamine. Seadused KOOLIEELSE LASTEASUTUSE SEADUS PÕHIKOOLI- JA GÜMNAASIUMISEADUS

jariah
Download Presentation

Õppeasutuste sise- ja välishindamine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Õppeasutuste sise- ja välishindamine Hille Vooremäe

  2. Õppeasutuste välishindamine teenistuslik järelevalve riiklik järelevalve audit nõustamine … Riigikontroll Õiguskantsler

  3. Õppeasutuste sise- ja välishindamine • Seadused • KOOLIEELSE LASTEASUTUSE SEADUS • PÕHIKOOLI- JA GÜMNAASIUMISEADUS • KUTSEÕPPEASUTUSE SEADUS • ERAKOOLISEADUS

  4. Õppeasutuste sise- ja välishindamine • Muudatused • sisehindamine • nõustamine • riiklik järelevalve

  5. Õppeasutuste sise- ja välishindamine KOOLI SISEHINDAMINE JA KOOLI NÕUSTAMINE SISEHINDAMISE KÜSIMUSTES § 422. (1) Koolis viiakse läbi sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng, selgitades välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse käesoleva seaduse § 31 lõike 2 punktis 2 nimetatud arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. (2) Kooli sisehindamise läbiviimise korra kehtestab kooli direktor. (3) Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Aruandes tuuakse välja kooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise aruanne kooskõlastatakse kooli hoolekoguga (nõukoguga) ja kooli pidajaga ning aruande kinnitab kooli direktor. § 423. (1) Kooli nõustatakse sisehindamise küsimustes. Nõustamise eesmärk on anda koolile soovitusi kooli sisehindamise kohta, analüüsides, kas sisehindamisel on lähtutud käesoleva seaduse § 422 lõikes 1 sätestatud eesmärgist. (2) Kooli nõustamise tingimused ja korra sisehindamise küsimustes kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus

  6. Õppeasutuste sise- ja välishindamine • haridus- ja teadusministri 25.03.2009 määrus nr 34 "Õppeasutuste riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ja tulemustest teavitamise kord 2009/2010. õppeaastal“ • haridus- ja teadusministri 13.08.2009 määrus nr 62 "Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes“ • haridus- ja teadusministri 09.08.2006 määrus nr 24 "Õppeasutuste riikliku järelevalve läbiviijate kvalifikatsiooninõuded“

  7. Õppeasutuste nõustamine Nõustamise eesmärk (1) Sisehindamise küsimustes õppeasutuse nõustamise eesmärk on:1) analüüsida õppeasutuse sisehindamist;2) anda sisehindamisest tagasisidet õppeasutuse direktorile (juhatajale);3) nõustada õppeasutuse direktorit (juhatajat) sisehindamise valdkonnas.

  8. Õppeasutuste nõustamine • Õppeasutuse nõustamise võib algatada õppeasutus või Haridus- ja Teadusministeerium. • Nõustamise võib läbi viia enne sisehindamise aruande koostamist, aruande koostamise ajal või õppeasutuse koostatud aruande põhjal.

  9. Õppeasutuste nõustamine • Õppeasutuse nõuniku koolituse läbinud ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tunnustatud nõunike nimekirja kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga ning Haridus- ja Teadusministeerium avaldab selle oma kodulehel.

  10. Õppeasutuste nõustamine • Õppeasutus esitab aruande Haridus- ja Teadusministeeriumile elektrooniliselt 1. jaanuariks vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul, kui nõunik ei ole määranud pikemat tähtaega. • Nõustatud õppeasutus esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile aruande koos nõuniku koostatud kirjaliku tagasisidega.

  11. Õppeasutuste nõustamine • Haridus- ja teadusministril on õigus algatada õppeasutuse nõustamine haridus- ja teadusministri määratud nõuniku poolt, kui õppeasutus ei ole koos aruandega esitanud nõuniku koostatud tagasisidearuannet.

  12. Õppeasutuste sise- ja välishindamine • Tegevusnäitajad • Sisehindamiskriteeriumid • Aruande koostamisel lähtub õppeasutus tegevusnäitajatest, mis on kättesaadavad Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu, ja järgmistest hindamiskriteeriumidest: Haridus- ja teadusministri 13.08.2009 määrus nr 62 “Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes”

  13. Õppeasutuste sise- ja välishindamine 1) eestvedamine ja juhtimine, sealhulgas strateegiline juhtimine; 2) personalijuhtimine, sealhulgas personalivajaduse hindamine, personali värbamine, kaasamine, toetamine, arendamine, hindamine ja motiveerimine ning personaliga seotud tulemused, sealhulgas personali saavutused, täienduskoolitus, rahulolu, personaliga seotud statistika; 3) koostöö huvigruppidega, sealhulgas koostöö kavandamine, huvigruppide kaasamine, huvigruppidega koostöö hindamine ning huvigruppidega seotud tulemused, sealhulgas hoolekogu (nõukogu), lastevanemate ja teiste huvigruppide aktiivsus, avalikkussuhted, kaasatus otsustamisse, tagasiside ja rahulolu; 4) ressursside juhtimine, sealhulgas eelarveliste ressursside juhtimine, materiaal-tehnilise baasi arendamine, inforessursside juhtimine, säästlik majandamine ja keskkonnahoid; 5) õppe- ja kasvatusprotsess, sealhulgas õpilase (lapse) areng, õppekava, õppekorraldus ja -meetodid, väärtused ja eetika; õpilastega (lastega) seotud tulemused, sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilastega (lastega) arvestamine, huvitegevus, tervisedendus, õpilastega (lastega) seotud statistika, õpilaste (laste) rahulolu ning põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse puhul ka õpijõudlus.

  14. Eesti Hariduse Infosüsteem http://www.ehis.ee/õppeasutuse tegevusnäitajad www.hm.ee < välishindamine < tegevusnäitajad haridus-ja teadusministri 04.09.2007 käskkiri nr 855 "Õppeasutuste tegevusnäitajate kinnitamine"http://www.hm.ee/index.php?045133 Eesti Vabariigi haridusseaduse alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu luuakse kõigile soovijaile võimalus õppeasutuse tegevusnäitajatega tutvumiseks @Sise- ja välishindamine Hille Vooremäe

  15. Õppeasutuste sise- ja välishindamine • Õppeasutused, kes ei ole varasemalt Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele või Haridus- ja Teadusministeeriumile aruannet esitanud, esitavad selle Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt 2011. aasta 1. jaanuariks. (2) Kui õppeasutus on enne käesoleva määruse jõustumist esitanud Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele aruande ja taotluse nõustamiseks ning nõunik on juba alustanud nõustamist, viiakse selle õppeasutuse nõustamine lõpule enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud haridus- ja teadusministri 4. augusti 2006. a määrusega nr 23 „Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes” kehtestatud korras hiljemalt 2009. aasta 30. septembriks. (3) Õppeasutused, keda on enne käesoleva määruse jõustumist nõustatud, esitavad aruande Haridus- ja Teadusministeeriumile kolme aasta möödumisel viimasest nõustamisest või enne käesoleva määruse jõustumist toimunud nõustamisel nõuniku poolt määratud tähtajal.

  16. Õppeasutuste sise- ja välishindamine • Jõustumine • 01.09.2009 määrus • Rakendustähtajad • 01.09.2010 (aruande koostamine) seadus • 01.01.2011 (aruande esitamine) määrus

  17. Õppeasutuste sise- ja välishindamine Sisehindamise tulemused • sisehindamise aruanne • arengukava tegevuskava • kooli üldtööplaan • üldtööplaan on koolidokument, milles määratletakse kooli ühe õppeaasta tegevuskava, lähtudes kooli arengukavast ja õppekavast, õppeaasta üldeesmärkidest ja eelmise aasta töö kokkuvõttest Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu, dokumentides esitatavad andmed ning nende täitmise kordHaridus- ja teadusministri 16. mai 2007. a määrus nr 42

  18. Õppeasutuste välishindamine Temaatiline riiklik järelevalve 2009/2010. õppeaastal viiakse läbi järgmistel teemadel: • alusharidus: pedagoogide kvalifikatsioon, atesteerimise korraldus ja täienduskoolituse võimaldamine • üldharidus: õpilaste õpijõudluse toetamiseks ja väljalangevuse ennetamiseks rakendatavate meetmete mõjusus • kutseharidus: praktikakorraldus ning õpilaste hindamine

  19. Õppeasutuste järelevalve Rakvere Reaalgümnaasium Võsu Põhikool Rakvere Gümnaasium Rakvere Vene Gümnaasium

  20. Õppeasutuste välishindamine • Suundumused • toetatakse õppeasutuste sisemise kvaliteeditagamise süsteemi loomist   • õppeasutustele nõustamine sisehindamise küsimustes on paindlikum • järelevalve on konkreetsem (õigusaktidele vastavuse kontroll; temaatiline kindlas valdkonnas)

  21. Õppeasutuste välishindamine • kogumik “Järelevalve korraldusest õppeasutustes” 2009 • http://www.hm.ee/index.php?045021 • kogumik “Üldharidussüsteemi arengukava 2007 - 2013” • http://www.hm.ee/index.php?03236 • “Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2008/2009. õa” • http://www.hm.ee/index.php?045022

  22. Õppeasutuste välishindamine • HTMi veebileht • http://www.hm.ee/index.php?045133 • REKKi veebileht • http://www.ekk.edu.ee/valdkonnad/sisehindamise-noustamine/abiks-materjalid/kasulik-kirjandus • Sisehindamise rakendamisest haridusasutuses • Sisehindamise käsiraamat kutseõppeasutustele • Õppeasutuse sisehindamine • SYNEVA materjalid: Huvitavaid näiteid koolide sise-ja välishindamisest • http://www.hm.ee/index.php?045133 • McKinsey @Company raport: Kuidas maailma tulemuslikumad haridussüsteemid on jõudnud tippu • http://www.hm.ee/index.php?045021

  23. Õppeasutuste välishindamine • Koolikatsuja 2006+: materjalid: http://koolikatsuja.hm.ee/

  24. Õppeasutuste välishindamine • Organisatsiooni käsiraamat: http://www.eas.ee/?id=3019 • EFQMi täiuslikkuse mudel, hindamine, nõuande brošüürid: http://www.eaq.ee/index.php?id=431 • http://www.eaq.ee/index.php?id=431 • http://www.eaq.ee/index.php?id=561 • Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhind: ajalugu, koolitusmaterjalid, http://www.innove.ee/ee/?p=801 • Sisehindamise käsiraamat kutseõppeasutustele: http://www.innove.ee/ee/?p=751 • Tallinna Haridusasutuste Kvaliteediauhinnad: • http://www.tallinn.ee/haridus/g5310/otsing?oks=5310

  25. Õppeasutuste välishindamine REKKi kodulehel: • Riigieksamitööde ülesannete, põhikooli lõpueksamitöö ülesannete ja tasemetööde analüüsid HTMi kodulehel: • Riigieksamite tulemuste võrreldavaks muutmisest • 6. klassi üleriigilise ajaloo tasemetöö tulemused Õpitulemuste välishindamise arendustöö • Riigieksamid, elektrooniline testimine

  26. Õppeasutuste välishindamine Rahvusvahelised uuringud: • PISA ja McKinsey & Company uuring “Kuidas maailma tulemuslikumad haridussüsteemid on jõudnud tippu?” http://www.hm.ee/index.php?049824 Siseriiklikud uuringud: • PISA 2006. Eesti tulemused. • Põhikooli efektiivsuse uuring/TÜ • Poliitikauuringute keskuse PRAXIS uuring "GÜMNAASIUMID AVALIKKUSE PILGU ALL: Mille alusel Eesti gümnaasiume võrrelda?" http://www.hm.ee/index.php?048181

  27. Õppeasutuste välishindamine Kõikides maailma parimates haridussüsteemides on jõutud äratundmisele, et pole võimalik parandada seda, mida ei mõõdeta. Maailma parimates haridussüsteemides kasutatakse seiretulemusi ja sekkumist ka selleks, et tuvastada eesrindlikke õpetamismeetodeid, mida seejärel on võimalik kogu süsteemis levitada. McKinsey & Company

  28. Õppeasutuste välishindamine • Haridussüsteemi kvaliteet ei saa ületada süsteemis töötavate õpetajate kvaliteeti. • Iga õpilase võimetekohase väljakutse toetamine haridusvaldkonnas. • Õpime õppima teiste koolide/õpetajate/kohalike omavalitsuste kogemustest, mis on taganud edu. McKinsey & Company

  29. Tähelepanekuid, muudatusi • Haldusmenetluse seadushttp://estlex.ee/estlex/kehtivad/AktDisplay.jsp?id=42556&akt_id=42556 § 55: (4) Kirjalikus haldusaktis märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed. § 56: (2) Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.

  30. Õigusaktid ”§ 28. (1) Õpilase põhikooli ja gümnaasiumi vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku ja kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. (2) Gümnaasiumi vastuvõtmise eeldus on põhiharidus või sellele vastav välisriigis omandatud haridus. (3) Haridus- ja teadusministri määrusega volitatud ulatuses kehtestab kooli pidaja kooli vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste, oskuste ja vilumuste hindamise korra gümnaasiumi (10.–12. klass) vastuvõtmisel. Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu valmistab ette kooli direktor.” PGS, jõustus 13.03.2009

  31. Õigusaktid «§ 32. Õpe Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni väljatöötatud õppekava alusel (1) Koolis võib õpe toimuda ka Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (edaspidi IBO) väljatöötatud õppekava (International Baccalaureate Organization Programs) (edaspidi IBO õppekava) alusel ning IBO reeglistiku kohaselt. (2) IBO õppekava alusel võib õpetada kool, mis on saanud IBO tunnustuse õppekava rakendamiseks. (3) Munitsipaal- või riigikoolis võib IBO õppekava alusel õpetada juhul, kui koolis toimub õpe samal haridustasemel ka käesoleva seaduse alusel kehtestatud riikliku õppekava kohaselt. (4) IBO õppekava alusel toimuva õppe puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 321 ja § 44 lõikeid 2, 3 ja 33. Muus osas lähtutakse IBO õppekava alusel õpetamisel IBO õppekavast ja IBO reeglistikust ning käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatut ei kohaldata. (5) IBO õppekava alusel õpetavatele õpetajatele kohaldatakse töötasu alammäärana kvalifikatsiooninõuetele vastava ning pedagoogilise töökogemusega munitsipaalkooli õpetaja töötasu alammäära.» PGS, jõustus 18.07.2009

  32. Õigusaktid § 9. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 38 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: « (21) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, korraldab direktor aasta jooksul avaliku konkursi. (22) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita § 121 lõike 4 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus.» PGS, jõustus 01.09.2009

  33. Õigusaktid EUROOPA KEELEÕPPE RAAMDOKUMENDIS MÄÄRATLETUD KEELEOSKUSTASEMETE KASUTUSELEVÕTUST TULENEVALT KEELESEADUSE JA TEISTE SEADUSTE MUUTMISE SEADUSVastu võetud 18. detsembril 2008. a § 5. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2008, 18, 125) § 381 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna «kõrgtasemel» sõnadega «keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel». PGS, jõustus 26.01.2009

  34. Õigusaktid Muudetud “Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus” Kehtetud alates 01.09.2009 “Töö- ja puhkeaja seadus” “Puhkuseseadus” “Palgaseadus”

  35. Õigusaktid https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13196609 TÖÖLEPINGU SEADUSE JA SELLEGA SEONDUVATE SEADUSTE MUUTMISE SEADUS Jõustumise kpv. : 01.07.2009 Vastu võetud 18. juunil 2009. a Vt “Õpetajate Leht”, 21.08.2009 Indrek.Kilk@hm.ee https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13196609

  36. Õigusaktid • § 34. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe • (1) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul. • (2) Koolituskulude kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:1) kokkulepe on sõlmitud kirjalikult;2) kokkuleppes on näidatud koolituse sisu ja kulud;3) siduvusaeg ei ületa kolme aastat;4) siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk. • (3) Töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui töötaja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist, välja arvatud, kui töölepingu ülesütlemise põhjuseks on tööandjapoolne oluline töölepingu rikkumine. TÖÖLEPINGU SEADUSVastu võetud 17. detsembril 2008. a

  37. Õigusaktid • § 8. (1) Töötajale ja avalikule teenistujale antakse koolituses osalemiseks õppepuhkust. • (2) Koolitusel osalemiseks antakse töötajale või avalikule teenistujale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. • (3) Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. • (4) Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötajale ja avalikule teenistujale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. • (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 4 sätestatut kohaldatakse töötajatele ja avalikele teenistujatele, kes osalevad ka tasemekoolituse päevases õppevormis ja täiskoormusega õppes. • [RT I 2009, 5, 35 – jõust. 1.07.2009] Täiskasvanute koolituse seadus

  38. Õigusaktid § 16. Täiskasvanute koolituse seaduse § 13 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (5) Riigiasutuste töötajatele ja teenistujatele nähakse tööalaseks koolituseks ette vahendid riigieelarves ning tööalase koolituse kulud hüvitatakse eelarveliste vahendite olemasolu korral.» Jõustumise kpv. : 27.06.2009 Täiskasvanute koolituse seadus

  39. Suundumused üldhariduses 2009/2010 Üldharidus • Tegevuskava “Turvaline kool” • Õppekava arendusvajadused ja nende elluviimine • Muudatused koolivõrgus – MIKS? • Veel “Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” muudatusi • Õpetajatel bürokraatiat vähemaks • Avatakse juurdepääs õppekirjanduse registrile • Vene õppekeelega gümnaasiumides jätkub üleminek eestikeelsele aineõppele • Eesti keele kui teise keele eksam muutub tasemeeksamiks • Tõukefondidest toetatakse üldhariduse projekte

  40. Tegevuskava “Turvaline kool” • Koolikeskkonna turvalisust, õpetajate õigusi ning mõjutusmeetmeid puudutavad sätted on lisatud uude Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse. • Koostöös Politseiametiga valmivad koolidele juhendmaterjalid ohutuse tagamiseks õppeasutustes. • Euroopa Sotsiaalfondi toel paraneb tugispetsialistide teenuse kättesaadavus. • Korraldatakse piirkondlikke seminare heade kogemuste levitamiseks, toimub üliõpilastööde konkurss õpikeskkonna turvalisuse teemal.

  41. Õppekavaarendus • Jätkub põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa ja ainevaldkondade arendustöö (kohustuslike ja valikkursuste jaotus, õppesisu ja õpitulemuste loetelude korrastamine jne). Uuendatud eelnõud avalikustatakse septembris. • Õppekava rakendamiseks vajalikud materjalid avalikustatakse veebilehel www.oppekava.ee aasta lõpus.

  42. Muudatused koolivõrgus • Laste arv väheneb oluliselt. • Gümnaasiumihariduse kvaliteeti (õpilaste valikud, kvalifitseeritud õpetajad jm) saab tagada vaid teatud arvu õpilaste olemasolul. • Põhikool ja gümnaasium on erinevad ja iseseisvad õppetasemed (erinevad eesmärgid, sisu ja nõuded, õppemeetodid ja -keskkond). • Põhikooli ja gümnaasiumiosaga põhikooli õppurid pole 9. klassi lõpus haridustee jätkamisel võrdses olukorras. • Põhikooli lõpus on haridustee jätkamise valikutes võrdväärselt arvestatavad nii gümnaasium kui ka kutseõppeasutus. • Teise taseme haridust peaks vaatama kui tervikut. Sidusus tekib õppekavade lähendamise ja ühise organisatsiooni (gümnaasium, kutseõppekeskus) loomise võimaluse läbi.

  43. Suundumused

  44. Suundumused

  45. Suundumused Gümnaasiumid vastavalt õpilaste arvule gümnaasiumiastmes

  46. Vene õppekeelega gümnaasiumides jätkub üleminek eestikeelsele aineõppele • Algaval õppeaastal peavad vene õppekeelega koolid õpetama vähemalt kolme ainet (eesti kirjandus, ühiskonnaõpetus ja muusika) gümnaasiumiastmes eesti keeles. • 2011/2012. õa-st peavad vene õppekeelega koolid 10. klassi astuvatele õpilastele tagama eestikeelse õppe vähemalt 60% kohustuslikust õppemahust. • Eestikeelsele aineõppele ülemineku peamine eesmärk on vene noorte konkurentsivõime tõstmine.

  47. Tõukefondidest toetatakse üldhariduse projekte • Septembris selguvad kaasava, mitmekesise ja turvalise üldhariduse alased projektid, mis saavad ligi 32 miljoni krooni ulatuses Euroopa Liidu toetusraha. Kõige enam esitati taotlusi õpetamise mitmekesistamise ja ajakohastamise teemadel. • Kokku laekus 195 taotlust (kogusummas üle 293 miljoni krooni).

  48. Rahulikku ja rõõmsat algavat õppeaastat! Hille Vooremäe 7350 109 Hille.Vooremae@hm.ee

More Related