2003

1. 2003 Võitlus koolivägivallaga Ene Ergma Riigikogu esimees 17.01.2004 Tartus

2. Koolivägivald Definitsioon: Tegevus või käitumine koolikeskkonnas, millega tekitatakse tahtlikult teisele indiviidile füüsilist või psühholoogilist valu või arengulist kahju. Definitsioon: Tegevus või käitumine koolikeskkonnas, millega tekitatakse tahtlikult teisele indiviidile füüsilist või psühholoogilist valu või arengulist kahju.

3. Vaimne vägivald, kiusamineNarrimineHüüdnimede panemineMõnitamine Vaimne vägivald, kiusamineNarrimineHüüdnimede panemineMõnitamine Sotsiaalne isoleerimine jms Füüsiline vägivald Asjade äravõtmine Löömine Tõukamine jms

4. Ühe väikese uuringu tulemusi. Vastavad õpilased • 81% õpilastest vastas, et koolivägivald on probleem; • 43% arvates on koolivägivald viimase 5 aasta jooksul suurenenud; • 58% arvas, et koolivägivallale on seni vähe tähelepanu pööratud; • 61% arvas, et probleem on suurem linnakoolides; • 70% vastas, et nende koolis esineb nii füüsilist kui vaimset vägivalda; • 41% vastas, et on mõnikord kannatanud koolivägivalla all; • 33% õpilastest tunnistas, et on ise koolis vägivalda kasutanud. Allikas:Res Publica Viljandi noorteklubi uurimus 12 maakonna koolis ajavahemikus 20.10.-10.11.03 . Vastasid 1400 õpilast ja 120 õpetajat. Ühe väikese uuringu tulemusi 81% õpilastest vastas, et koolivägivald on probleem;43% arvates on koolivägivald viimase 5 aasta jooksul suurenenud;58% arvas, et koolivägivallale on seni vähe tähelepanu pööratud;61% arvas, et probleem on suurem linnakoolides;70% vastas, et nende koolis esineb nii füüsilist kui vaimset vägivalda;41% vastas, et on mõnikord kannatanud koolivägivalla all;33% õpilastest tunnistas, et on ise koolis vägivalda kasutanud. Allikas:Res Publica Viljandi noorteklubi uurimus 12 maakonna koolis ajavahemikus 20.10.-10.11.03 . Vastasid 1400 õpilast.

5. Ühe väikese uuringu tulemusi. Vastavad õpetajad • 90% õpetajatest vastas, et koolivägivald on tõsine probleem; • 35% arvates on koolivägivald viimase 5 aasta jooksul suurenenud; • 84% arvas, et koolivägivallale tuleb enam tähelepanu pöörata; • 100% arvab, et õpetaja peab sekkuma õpilastevahelisse vägivallatsemisse; • 78% arvab, et nende klassis on mõned õpilased, kes kasutavad teiste peal vaimset või füüsilist vägivalda; Allikas:Res Publica Viljandi noorteklubi uurimus 12 maakonna koolis ajavahemikus 20.10.-10.11.03 . Vastasid 1400 õpilast ja 120 õpetajat. Ühe väikese uuringu tulemusi 81% õpilastest vastas, et koolivägivald on probleem;43% arvates on koolivägivald viimase 5 aasta jooksul suurenenud;58% arvas, et koolivägivallale on seni vähe tähelepanu pööratud;61% arvas, et probleem on suurem linnakoolides;70% vastas, et nende koolis esineb nii füüsilist kui vaimset vägivalda;41% vastas, et on mõnikord kannatanud koolivägivalla all;33% õpilastest tunnistas, et on ise koolis vägivalda kasutanud. Allikas:Res Publica Viljandi noorteklubi uurimus 12 maakonna koolis ajavahemikus 20.10.-10.11.03 . Vastasid 1400 õpilast.

6. Klass jaguneb   Klass jaguneb Kiusatavad  Kiusajad  Passiivsed vaatlejad Kaitsjad, toetajad 

7. Näide Norrast Norras sõlmisid aasta tagasi koolivägivallaga võitlemiseks kokkuleppe: Valitsus Laste ombudsman (laste õigusi kaitsev sõltumatu riigiametnik) Lapsevanemad Õpetajad Tulemus aasta hiljem: Tunduvalt suurenes nende õpilaste hulk, kelle arvates nad ise ei tahaks kunagi kedagi kiusata. On teadvustatud, mis on kiusamine ja kuidas see kaasõpilastele võib mõjuda.

8. Mida arvavad meie õpilased? Vägivalda saab kõige paremini ohjeldada iseenda ja kaasõpilaste käitumismudelite muutmise ja erinevate ürituste korraldamisega, vähemoluline osa on õpetajatel, politseil ja vanematel. On hea, kui kooli õpilasomavalitsus teemaga tegeleb. Koolis peaks olema psühholoog. Vanemad võiksid rohkem huvituda koolielust. Kiusajaid võiks rangemalt karistada. Koolivorm aitaks ära hoida mõnitamist riietuse pärast. Allikas: ajalehed, foorumid, õpilaste kirjandid “Koolivägivald: kus on lahendus?”

9. Mida meie koolides on tehtud Koolirahu programm Nt. Õpilaste ja õpetajate vaheline iga-aastane leping. Tulemus: Õpetajaskonna ja õpilaskonna omavaheline lähenemine, tänu õpilaste võimalusele tingimuste suhtes kaasa rääkida, areneb otsustus- ja vastutusvõime, kooli õhkkond muutub märgatavalt vabamaks ja sõbralikumaks - kooli esindajaid on kutsutud teistesse koolidesse oma projektist rääkima. ”Ei vägivallale” projekt (Lastekaitse Liit) Koolivalve liikumine (Eesti Naabrivalve Ühing) TORE ehk Tugiõpilaste Oma Ring Eestis

10. Riigitasandil tehtud ja teoksil Haridus-ja Teadusministeeriumil on valminud tegevuskava koolivägivalla ennetamisel ja vähendamisel; Põhikooli ja Gümnaasiumiseadusesse viiakse sisse muudatused: väiksem õpilaste arv klassis; kasvatusraskustega laste klassid alates II kooliastmest; õpilaste arenguvestlused; koolid vastutavad koolivägivalla ennetustöö korraldamise eest; Koolide sisehindamine.

11. Tänan!