190 likes | 487 Views
Eesti prillidest vabaks. Juri Beljakov Anna Vesselova Jevgenia Tserednikova. Eesmärgid. Lähieesmärk- püstitada probleemi tõsidust, inimeste suhtumise mõjutamine seletustöö käigus – 1 aasta Kaugeesmärk- vähendada prille kandvate inimeste arvu Ja vähendada nägemise
E N D
Eesti prillidest vabaks Juri Beljakov Anna Vesselova Jevgenia Tserednikova
Eesmärgid • Lähieesmärk- püstitada probleemi tõsidust, inimeste suhtumise mõjutamine seletustöö käigus – 1 aasta • Kaugeesmärk- vähendada prille kandvate inimeste arvu • Ja vähendada nägemise halvenemise riski kõikides vanusgruppides. – 20 aastat
Oodatavad tulemused • 5 aasta jooksul vähemalt 50% inimesed teadvustavad olukorra tõsidust ja huvituvad probleemi lahendamisest. • 20 aasta pärast kasvab põlvkond, kellest vähemalt 70% jaoks on elunormiks igapäevane silmade eest hoolitsemine. • Vähemalt 30% vanemate põlvkondade inimestest vabanevad prillidest.
Sihtrühmad ja piirkond Sihtrühmad: • Koolilapsed • Üliõpilased • Keskealised inimesed • Eakad Piirkond: Eesti Vabariik
Taust • Statistikaandmetelkannabigateineeestlaneprillejapärast 40. eluaastatvajabneidigaüks. • 1990-ndate lõpusolinägeminehalvenenud 15–20 protsendilTallinnakooliõpilastest, nüüd juba ligi 40 protsendil. • Sotsiaalministeeriumi viimasestatistikajärgi diagnoositi 2004. aastal 100 000 kuni 14-aastase lapse uurimisel 10 012 korralnägemishäire. .
Taust • Tänapäeval prillide kandmine muutus nii tavaliseks, et prillid hakkavad täitma ka moeka aksessuaari rolli. Inimesed on agarad prille kandma, kuna see kuulub nüüd stiilse väljanägemise juurde. JaanikaSootna, ASiBaltikadisainerToomasSõmera, ASiEesti Telekom juhatuseesimees VeikoSepp, ASi Ericsson EestipeadirektorAnts Laos, ASiKalevnõukoguesimees
Taust • Alates 1990 a. areneb Eestis jõudsalt prillide tööstusvõrk. • NORDOPTIKA on asutatud 2003. aastal. Sellestajastareneb firma pidevaltningtänasepäevaseisugakoosneb NORDOPTIKA kauplustekett 10 salongist. • TallinnaOptika on loodud 1990. aastalning on tänasekskasvanud 15 kauplusegaprillipoodide ketiksüleEesti. KauplusedasuvadTallinnas, Maardus, Pärnus, Tartus, Viljandis, Tapal, Jõhvisja Narvas. • Tänaseks on prilliindustrii muutunud väga perspektiivseks äriks.
Projekti alus • Projekt baseerub ameerika arsti-oftalmoloogi William Beits’i ja vene füsioloogi Genadi Šitško meetodil • Beits’i teooria järgi nägemise halvenemise põhjuseks on silmalihaste püsiv pinge • Meetodi põhimõte on silmalihaste pingete vähendamine, lõdvestumine, lihtsate harjutuste ja halbadest harjumustest loobumisega, mis viib silmanägemise taastamisele. W. Beits
Šitško-Beitsi teooria • Prillide kandmine atrofeerib teatuid lihaseid, kuna nad ei pea rohkem pingutama, prillid teevad nende eest töö ära. • Aja möödudes vajab inimene veel kangemaid prille. • Beitsi teooria on üle saja aasta vana (1901a), sellel on palju järgijaid, kes vabanesid prillidest: Uglov (kuulus kirurg, akadeemik), Kramarov (kuulus vene näitleja)
Šitško-Beitsi teooria • Selle teooria järgi kõik neli silmanägemise patoloogiat (lühi- ja kaugelenägelikkus, astigmatism, kõõrdsilmsus) alluvad taastamisele. • Beits tõestas et kõikide kõrvalekallete põhjuseks on kuue silmamunalihaste mitteadekvaatne pinge. • Ta lükkas ümber Gelmgholtsi nägemisteooriad.
Tallinnalastehaiglapolikliinik • Pingelisevaatamisetulemuseltekibnägemisväsimus, misavaldubvaludenasilmades, kulmu- jaoimupiirkonnas, valgusekartuses, nägemiseuduseksmuutumisesjakipitustundes. • Oluline on nägemishäiretevaraneavastamine – silmaarstjuurdesoovitatakse laps esimestkordaviia juba kolmeaastaselt. • Silmaharjutusedtõrjuvadväsimuse • Silmavõimlemine on vajaliklastele janoorukitele, kuid ka täiskasvanutele, kestegelevadsilmiväsitavatööga.
Metoodika Et panna inimesi huvituma: • Sotsiaalne seletav reklaam (meedia) • Seletustöö arstide poolt (silmaarst, perearst, kongress, meedia) • Raha säästmine (profülaktika on odavam kui prillid) • Tõsiste haiguste seos prillide kandmisega (nt. katarakt, reetina kihitumine: sport, sünnitamine)
Metoodika Et parandada sihtgruppide silmanägemist: • Personali õpetamine: psühholoogid, pedagoogid, kooliõed • Silmahooldus kultuuri juurutamine: klassiväline tegevus • Keskuste loomine kursuste läbiviimiseks • Pidev nägemise kontroll õpeasutustes ja töökohtades
Riskianalüüs • Tulus äri (50 mlrd USD aastas) • Meditsiini konservatiivsus (100 a., ajalise ressursi puudus) • Inimfaktor (laiskus, ebausaldus, motiveerimise puudus)
Finantseerimine ja koostöö Finantseerimine: • Riigi eelarve • Era sponsorid • EL projekti toetus Koostöö: • Haridus- ja Teadusministeerium • Sotsiaalministeerium • Kultuuriministeerium • Pimedate inimeste selts • Tervishoiu valdkond • Õppeasutused (lasteaiad, koolid, ülikoolid) • WHO
Tulemuslikkuse hindamine • Alustada on alati raske • Võimalikud ebaõnnestumised esimestel etappidel (Inimfaktor) • Kui aga tulevad esimesed saavutused, siis projekti kulg muutub edukamaks • Projekti ignoreerimine, pidurdamine • Raskelt teostatav mitmekülgsuse tõttu • Hindamine statistika järgi (koolid, ülikoolid, arstid)
Kokkuvõtte • Me mõistame selle projekti realiseerimise keerulisust, aga arvestades tänapäeva olukorra tõsidust sooviksime probleemile rohkem tähelepanu. • Beitsi teooria tõestas oma õigsust, aidates paljudel inimestel silmanägemist parandada. • Loodame, et meie idee tekitab inimestes huvi ning aitab silmanägemist taastada ning säilitada.
Kasutatud kirjandus • “Trendikadprillipapad” (Äripäev, ViktoriaKorpan, 09.08.1999) • “Arvutid rikuvad järjest rohkem laste nägemist” (Eesti päevaleht,Tallinna lastehaigla polikliinik, 05.02.2007) • “Silmanägemise parandamine ilma prillideta” (W. Beits) • Video loeng (V.G. Zdanov)