In foühiskonna põhijooni

1. Infoühiskonna põhijooni Valdo Praust arvuti- ja andmeturbespetsialist, Infoühiskonna harrastusfilosoof, Andmekaitse Inspektsiooni nõunik  vpraust@delfi.ee Loeng ITkolledžis 28. novembril 2002

2. Informatsioon ehk teave Informatsioon ehk teave(information)–teadmine, mis puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse või ideid ja millel on teatavas kontekstis eritähendus Informatsiooni mõiste on seega seotud temast üldisema — teadmuse — mõistega, mille üheks osaks on see mida teatakse, st mingi asjaolu (objekt), ja teiseks osaks see, kes teab (subjekt) Informatsioonil iseenesest puudub vorm. See tekib alles esituse (andmete) kaudu

3. Andmed Andmed (data)–informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks Andmed on informatsiooni esitus, st tema kirjapanek mingis eelnevalt kokkulepitud kujul(mis võimaldab andmetele vastavat teavet edasi anda subjektilt subjektile)

4. Digitaalkujul andmed • Informatsioon võib olla andmetena kirja pandud mitmel erineval viisil. Olulisemad neist on kaks: • paberkandjal andmed (tekst, skeemid, pildid jm) • digitaalkujul andmed (esitatud arvude 0 ja 1 abil teatud tehniliste seadmete vahendusel) Rääkides arvutiga (infotehniliste seadmetega) töödeldavatest andmetest, mõtleme me andmete all alati digitaalkujul andmeid, seega andmeid, mis koosneb bitijadadest ehk märkide 0 ja 1 jadadest.

5. Andmekogum ja vorming Digitaalne andmekogum— informatsiooni esitus bitijadana, st jadana, mis koosneb märkidest 0 ja 1. (arvutis nimetatakse neid kogumeid tihti failideks) Vorming(format) — eeskiri andmete tõlgendamiseks kas vahetult informatsiooniks või mingiks traditsiooniliseks vahepealseks esituseks ehk teabe liigiks (tekst, pilt, heli, video). Igasugune informatsioon on arvutites (infotehnilistes seadmetes) esitatud alati digitaalkujul andmekogumitena.

6. Vorming ja tähendus • Vorming annab seega andmetele tähenduse. • Arvutite ja digitaalandmetega seotud kontekstis on vorming eeskiri, kuidas mingi valdkonna informatsioon on esitatud bitijadana digitaalkujul. Näiteks: • Tekstikujul teabe vormingud:DOC, RTF, TXT, WP jne • Pildikujul teabe vormingud:GIF, JPG , TIFF, BMP jne • Heli vormingud:VAW, AU, MP3 (MPEG Layer 3), RM jne • Video vormingud:MPG (MPEG), RM, AVI jne Erinevaid vorminguid toetavad arvutis erinevad programmid (tarkvaravahendid), mis lubavad teavet salvestada, inimesele kogetavaks teha (nt näidata), muuta jm.

7. Digimaailma “sissetung” Tõsiasi:paberkandjal teabe maailm on viimastel aastatel (umbes 5 aastat) hakanud igal pool tasapisi asenduma digitaalteabe maailmaga Paberkandjal teave: kirjamärgid kantakse paberile, kust neid saab inimene otse, ilma vahendajateta lugeda Digitaalteave: teave kodeeritakse kindlate reeglitega arvude 0 ja 1 jadadeks, mida hoitakse, edastatakse ja töödeldakse teatud seadmete arvutite vahendusel Küsimus: mis on sellise teabe esitusviisi tormilise asendamise põhjuseks?

8. Digitaalteave tüüpilise uudse vahendina Tõsiasi:iga massiliselt rakendatav uus meetod peab võimaldama • saada olemasolevaid tulemusi senisest väiksemate kulutustega või • saada seniste kulutustega senistest paremaid tulemusi Digitaalteave on üks sellistest meetoditest Miks

9. Digitaalteabe eelised, I • Digitaalteavet saab hiljem mugavalt ja kiiresti teisendada • Digitaalteavet saab hõlpsalt ja väga kiiresti edastada.Äris on kiirus ja odavus väga tähtis • Kaob teabe originaali ja koopia mõiste. Igasuguse arvutis hoitavadigitaalteabe kogumi originaal ja koopia on eristamatud ja (faili) kopeerimise protsess lihtne

10. Digitaalteabe eelised, II • Digitaalteabe seos füüsilise kandjaga kaob. Digitaalne andmekogum (ka dokument) ei ole seotud ühegi füüsilise esemega Dokumendi edastamiseks punktist A punkti B ei pea edastama paberilehte ega andmekandjat. Piisab edastada teave (0 ja 1 jada) mööda arvutivõrku (Internetti)

11. Digitaalteabe eelised, III • Digitaalteavet saab edukalt organiseerida hüperteksti ja hüpermeediumina. See on reaalsete valdkondade kirjeldamisel suur eelis Reaalse elu (sündmuste nähtuste, dokumentide, asutuste jm) objektide vahel on keerukad seosed, mis kujutavad endast keeruka võrgustiku. Paberile saab kanda vaid järjestikust teavet – see on suur puudus Arvutis saab realiseerida selle võrgustiku nii, nagu me tahame (nt veeb koos linkidega, andmebaas jm)

12. Hüpermeedium Hüpertekst on teksti esitusvorming osadena, mis üksteisele teatud skeemi kohaselt viitavad. On tavalise (lineaarselt) järjestatud teksti edasiarendus. Multimeedium on andmekogum, mis sisaldab läbisegi erinevaid teabe esitusvorme: teksti, pilte, heli, videolõikusid vms Hüpermeedium on hüperteksti ja multimeediumi sümbioos Hüpermeediumi eelised tavateksti ees said ilmneda alles digitaalteabe korral)

13. Digitaalteabe eelised, IV • Hüpermeediumile ruumilise dimensiooni lisamine tekitab hajusa hüpermeediumi. Veeb on üks hajus hüpermeediumikogum Kui üks või teine dokumendiosa viitab teisele, siis nende kättesaamisel samast arvutist ei ole tarvilik, et nad paikneksid samas füüsiliselt kohas (arvutis) Tarvilik on vaid, et meil oleks olemas füüsiliselt toimiv võrk koos sellepõhise teenusega nende kohtade vahel ja nad viitaksid üksteisele

14. Miks räägitakse infotehnikast sedavõrd palju? ...ehk mis on maailmas toimunud viimastel aastatel sel alal? • Peapõhjused seisnevad selles, et: • On tekkinud (universaalsed) seadmed, mis suudavad töödelda igat liiki informatsiooni e teavet terve tema elutsükli vältel • Need seadmed on parajasti muutunud piisavalt odavateks, kiireteks ja töökindlateks, et neid kasutada vähemalt olulisemate teabekogumite (tekst, pilt, osalt ka heli) töötluseks praktikas

15. Arvutustehnika areng: konkreetset • Viimase 10 aasta jooksul: • Arvutite arv on plahvatuslikult kasvanud. Ta on jõudnud pea iga vaimse töö tegija töölauale • Arvutite võimsus on plahvatuslikult kasvanud. Nt protsessori võimsus kahekordistub iga 1,5 aasta tagant (mälu umbes analoogiliselt, kuigi veidi aeglasemalt) • Enamik mahukaid arvutustöid on usaldatud arvutitele • Enamikku osa kirjatööd tehakse arvutite abiga

16. Arvutustehnika areng: konkreetset • Suurt osa struktureeritud teabest säilitatakse, töödeldakse (ja viimasel ajal ka edastatakse) arvutite abil • On tekkinud paljusid maailma arvuteid ühendav võrk — Internet • Veebi näol on tekkinud uus meedium — digitaalmeedium

17. Arvutustehnika areng: järeldus Võrreldes arengut teiste eluvaldkondadega, on informaatika näol tegu kõige tormilisemalt areneva alaga. Peale selle on valdkond seotud maailma kõikide teiste eluvaldkondadega (kus tegeldakse kas vaimse töö või infotöötlusega) See mõju on nii suur, et inimkonna ajaloos on oodata suurt elu-laadi muudatust, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja igaüht meist Formeeruvat eluvaldkonda tavatsetakse nimetada infoühiskonnaks

18. Pilk minevikku Et saada aru tulevikust ja selle põhimõtetest, tuleb esitada struktureeritud vaade minevikust • Inimkonna senises arengus eristatakse peamiselt kolm elustiili: • Ürgkogukondlik ühiskond • Agraarühiskond • Industriaalühiskond Praegu asetseme me neist viimase lõppfaasis (või oleme sealt väljumas)

19. Pilk minevikku: ürgkogukondlik ühiskond Kestus:inimese tekkimisest kuni camõne tuhande aastani eKr Põhitegevusalad:korilus ja küttimine Peamine tunnusjoon:inimene polnud seotud kindla paikkonnaga, vaid rändas ringi

20. Pilk minevikku: agraarühiskond Kestus: ca 2000-4000 a eKr. kuni 19. saj keskpaigani Põhitegevusalad:põllumajandus Peamine tunnusjoon:jäädi paikseiks maaharijaiks; tekkis pea ühtlane hajaasustus üle kogu haritava maa

21. Pilk minevikku: industriaalühiskond Kestus:19. saj keskpaigast kuni 1990te aastate keskpaigani (tänase päevani) Põhitegevusalad:tööstus; sellega kaasnev masstootmine. Peamine tunnusjoon: Raske füüsiline töö mehhaniseeritakse. Tekivad raudteed, kaasaegsed maanteed, telefon, telegraaf ja elektrivärk.

22. Pilk minevikku: kokkuvõte Järeldus:Kaasaja maailm – suures osas küpse industriaalühiskond Senini on puudu on vaimse töö süstemaatiline käsitlemine Sellele peab lisanduma (rutiinse vaimse töö automatiseerimine) (Inimene on hinge, ihu ja mõistuse kogusumma – Platon )

23. Inimkonna järgmine elustiil? Järeldus eelnevast:inimkonna ajaloos on oodata veel üht suurt elulaadi muudatust, mille tulemusena automatiseeritaks ka rutiinne vaimne töö (infotöötlus). See muudatus on seotud peamiselt arvutite kui teavet töötlevate seadmete ilmumisega. Formeeruvat elustiili tavatsetakse seetõttu nimetada infoühiskonnaks.

24. Kuhu me liigume ehk formeeruva Infoühiskonna postulaadid Infoühiskond on ühiskond, kus enamikku inimkonna talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalkujul teatud seadmete (tänapäeva arvutite mantlipärijate) abil. Infoühiskond on ühiskond, kus inimene on masinatele usaldanud peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö, tegeldes vaid loomingulise vaimse tööga.

25. Kuhu me liigume ehk formeeruva Infoühiskonna postulaadid Infoühiskond on ühiskond, kus pea kogu maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga – tänapäeva Interneti järeltulijaga – mis suudab piisavalt kiiresti edastada kõikiinimtegevuseks vajaminevaid infokogumeid. Infoühiskonnas on enamik inimkonna loodud väärtusi kätketud teabesse.

26. Kuhu me liigume ehk formeeruva Infoühiskonna postulaadid Infoühiskond on ühiskond, kus kogu inimtegevus on üles ehitatud võimalikult ratsionaalselt eeltoodud põhimõtteid aluseks võttes.

27. Loominguline ja rutiinne vaimne töö • Vaimse töö saab jagada kaheks: • Rutiinne vaimne töö (andmetöötlus), mis on algoritmiseeritav (matemaatilised algoritmid, otsimine jm) ja seega usaldatav arvuteile • Loominguline vaimne töö, mis ei ole algoritmiseeritav (käsitöö, otsustused, auto juhtimine, maja remontimine jm) Need kaks valdkonda ei kattu, st arvutid ei hakka kunagi tegema loomingulist vaimset tööd

28. Informatsioon e teave arvutieelses maailmas Tekst: kirjutati või trükiti paberile, teisendati ümberkirjutamise teel, kopeeriti ümberkirjutamise või ümbertrükkimise teel edastati koos kandjaga või telegraafi vahendusel Pilt: joonistati või trükiti paberile või pildistati filmile, teisendati ümberjoonistamise/pildistamise teel, kopeeriti ümberjoonistamise või paljundamise teel edastati koos kandjaga või televisiooni vahendusel

29. Informatsioon e teave arvutieelses maailmas Heli: salvestati heliplaadile/magnetlindile või trükiti paberile, teisendati spetsiaalsete stuudioseadmete abil, teel, edastati koos kandjaga või raadio või telefoni vahendusel Video: salvestati filmile, teisendati videomontaaziseadmete vahendusel teel, edastati koos kandjaga või televisiooni vahendusel

30. Digitaalteabe elutsüklid Loomine toimub sisendseadmete kaudu (klavituur, sämpler, skänner sisestades Muutmine toimub protsessoris Säilitamine toimub andmekandjatel (nt kõvaketas) Edastamine toimub Interneti vahendusel Kasutamine toimub väljundseadmete vahendusel (CAM, printer, plotter, kuvar) Olenemata teabe liigist on seadmed samad!

31. Teabe esitusliigid praegu Teabe põhiliseks esitusvormiks (industriaalühiskonna universaalkujuks) on paberkuju (trükikunst, raamatud, dokumendid, lepingud jms) • Paberkujul teabekogumid on kas • lineaarses järjestuses(nt ühe raamatupiires, ühe dokumendi piires) • omavahel hägusalt seotud(nt kogum raamatuid, kirju vms)

32. Teabe esitusliigid infoühiskonnas Teabe põhiliseks esitusvormiks on digitaalkuju (st andmed ise, andmekandja on teisejärguline) • Omadused: • teabe erinevad esitusvormingud (tekst, pilt, heli, animatsioon, programm jne) saab viia ühe nimetaja alla– tekib multimeedium • teabe saab organiseerida hüpertekstina (esimene “pääsuke” on veeb ehk WWW)

33. Inimesele suunatud teave: praegune seis • Enamik maailmas talletatud teadmistest on kantud paberile(raamatuisse), kust seda saab inimene otse, ilma tehniliste vahendajateta lugeda. • Digitaalteavet saame tarbida vaid teatud seadmete (arvutite vms) vahendusel - seni on need sageli kallid, kohmakad ja ebamugavad kasutada võrreldes paberkandjaga. See on esmapilgul suur puudus

34. Inimesele suunatud teave: areng tulevikus • Arvuti muutub lamedamaks ja väiksemaks, kuni meenutab välimuselt paksu papitahvlit. • Arvuti muutub odavamaks, kuni on kävade kaantega raamatuga ühes hinnas. • Kuvar hakkab näitama järjest teravamat pilti, kuni ta ei erine enam trükitust. Arengu selline prognoos süstib siiski optimismi: selline tulevikuseade kaalub üles kõik traditsioonilise paberkujul teabekandja (raamatu, dokumendi jms) eelised digitaalteabe ees

35. Traditsiooniline infokogun infoühiskonnas • On digitaalne hüpermeediumina organiseeritud infokogum. • Teabe füüsiline kandja on teisejärguline. • Ühendab praeguse ajal raamatute, veebilehtede, telesaadete, heliplaatide jm head omadused • On levitatav üle üldkasutatava infovõrgu (infokiirtee) igale poole kuhu vaja • Võib olla nii inim- kui ka masinloetav • Vastab reeglina ühtsetele standarditele

36. Kus me praegu selles arengus oleme? Vaatleme digitaalteabe rakendamist kaasajal kõikide teabevormide kõikide elutsüklite juures: • Enamikke tekstikujul teabekogumeid me reeglina töötleme digitaalkujul(tekstitöötlusvahendid) • Paberkujul töötlemine on kaasjal juba haruldus • Vahel me ka edastame ja teksti digitaalkujul, kuid sellealane infrastruktuur(nt digitaalallkirja seadustamine) on küllalt uus asi – väga suurt mahtu olulist teavet edastatakse seni veel paberkujul(paberi tarbimine maailmas seni veel kasvab)

37. Kus me praegu selles arengus oleme? • Kaasaja üldlevinud personaalarvutid suudavad teksti ilma suuremate probleemideta säilitada ja töödelda • Kaasaja Internet suudab teksti hõlpsalt, kiiresti ja odavalt edastada • Tekstikujul teabe säilitamisel kasutatakse tihti paralleelselt paber- ja digitaalkuju • Digitaalteave ilma paberoriginaalita– eriti juriidilist jõudu omavate dokumentide puhul –ei ole veel väga levinud. Sellealane seadusandlus on kas väga uus või puudub

38. Kus me praegu selles arengus oleme? • Ka piltide säilitamise, teisendamise, ja edastamisega saavad kaasaja arvutid ja Internet korralikult hakkama; siin on digitaalkuju juba väga levinud (digikaamerad, pilditöötlusprogrammid) • Video säilitamise ja teisendamisega said arvutid hakkama alles hiljuti (DVD), nende kvaliteetse edastamisega ei saa kaasaja Internet veel hakkama(nt: DVD film ummistab võrgud, videokonverents on kas kallis või ei ole pilt kvaliteetne, RealMedia vorming annab küllalt häguse pildi et võistelda televisiooniga jm)

39. Kus me praegu selles arengus oleme? • Heli kvaliteetse säilitamise ja teisendamisega saavad kaasaja arvutid hakkama(nt CD, heli miksimisprogrammid), kuid samal tasemel edastamine ei ole veel üldlevinud, kuigi laialt kasutusel.Tekkinud on konflikt traditsiooniliste levikukanalitega (nt Napesteri juhtum) • Kõik maailma paigad ei ole veel varustatud arvutitega(seadmetesse sisseehitatud digitaalprotsessoritega)ning ülemaailmse infoedastusvõrguga(Internetiga) • See on tegelikult kõige suurem piirang

40. Ülemaailmne infoedastusvõrk … ehkinfokiirtee (information highway) arvatakse välja arenevat praegusest Internetist. Peamiseks põhjuseks on Interneti ülesehitus kindla keskuseta hajusvõrguna, mis lubab seda piiramatult sõltumatutes paikades laiendada (vrd teedevõrk, telefonivõrk jm) Selline hajus struktuur ja üldpõhimõtted säilivad, kuid aset leiavad mitmed vältimatud muudatused

41. Tuleviku muudatused Internetis 1. Teabe edastuskiiruse märgatav kasv • Võrk peab olema võimeline läbi laskma kõiki infovorminguid (tekst, pilt, heli, video jms) piiramatus koguses, odavalt ja hetkeliselt • Kaasaja Internet seda reeglina ei võimalda (nt video puhul) • Lõpptabrijad on kaasajal sageli liinide taga, mis on projekteeritud pelgalt telefoniseks (hääle edastamiseks) • Kindlasti tuleb kunagi kõik liinid asendada

42. Tuleviku muudatused Internetis 2. Võrgu leviku märgatav kasv • Võrk on kaasajal vaid mõnedes paikades, kus toimub inimtegevus, mitte kõikjal • Tulevikus saab võrk olema kõikjal, kus inimene tegutseb; vrd kaasaja elektrivõrk oma harukontaktidega kõigis paigus • Võrgu harundusseadmed saavad olema sama odavad kui kaasajal nt elektri harukarbid • Ehitada välja piisava võimsusega võrk kõikjale on iga piirkonna arengu esmane vajadus • Võrgu toimimishäire on reeglina katastroof (nagu kaasajal suurlinna elektrita jätmine)

43. Tuleviku muudatused Internetis 3. Üldkasutatavate turvastandardite evitamine • Kogu võrgus liikuv teave vajab kaitset nii selle liikumise takistamise eest, volitamata lugemise eest kui ka volitamata muutmise eest (st kaitset vajab teabe käideldavus, konfidentsiaalsus ja terviklus) • Kaasaja Internetis ei ole reeglina ükski kolmest omadusest tagatud (eeldus: nt metsa vahel olevale kaablile võib ligi pääseda igaüks( • Tulevikus tekivad vaieldamatult turvastanrdardid, mis on üldkasutatavad ning tuginevad krüptograafilistel meetoditel

44. Tuleviku muudatused Internetis 4. Raha mugav liitmine Internetiga • Teave on äri ja selle tootja/levitaja tahab selle netis vaatamise eest teenida • Kaasajal on enamik teavet veebis tasuta, sest puuduvad mugavad ja kasutajasõbralikud mehhanismid selle eest tasumiseks • Tulevikus on nende teke hädavajalik, mitmeid taolisi süsteeme töötatakse praegu välja (nt e-raha jms) • Sularaha kaob infoühiskonnas ära (raha on teatud eriliste omadustega teave, mitte midagi muud)

45. Tuleviku muudatused Internetis 5. Ülejäänud meediumiliikide liitumine Internetriga • Kaasajal on lisaks Internetile olemas veel televisioon, raadio, telefonivõrk jm • Tulevikus liituvad need kõik Internetiga, muutused selle teenusteks • Ei ole mõtet ülal pidada mitut sama eesmärki täitvat asja paralleelselt • Juba kaasajal on see protsess alguse saanud (ETV onlainis, netitelefonid jm)

46. Järeldused lähituleviku kohta • infoühiskonna hulk aluspõhimõtteid on praeguseks juba välja kujunenud • suurimad muudatused leiavad aset seadusandluses ja tavades: digitaalallkiri, virtuaalkonverentsid jm • suured muudatused leiavad aset ka teabe edastamise alal, kuigi ka teavet töötlevad seadmed ehk arvutid arenevad pidevalt edasi. Juba praegu mängivad digitaalteabel põhinevad infosüsteemid meie elus olulist rolli ja aja möödudes see roll pidevalt kasvab.

47. Eesti: kus me oleme ja kuhu läheme Praegune seis Eestis on väga hea: me oleme ca 6-7 aastaga enamiku uut omaks võtnud ja oleme IT arengus pea samal pulgal arenenud riikidega • meie Interneti leviku tase on võrreldav muu Euroopaga • meie pangandus on siirdunud Internetti rohkem kui mujal maailmas • me oleme maailma esimesi riike, kes on oma kodanikele massjaganud turvalisi digiautentimisvahendeid ID kaartide näol • meie riigisüsteemi esindatus võrgus on väga arenenud (nt meie riigivõrgukeskus tekkis varem kui USA oma)

48. Eesti: kus me oleme ja kuhu läheme • Kiire areng võib jätkuda kui: • riik suudab kiiresti moderniseerida seadusandlust, et võtta kasutusele uusimad IT-l põhinevad võtted (digitaalne asjaajamine, digitaaldokumendid jms) • riik suudab toetada võrgu tekkimist maapiirkondades, et vältida infovaeseid piirkondi: selle töö maht on võrreldav kogu Eesti elektrifitseerimise töö mahuga ja erasektor siin ei saa initsiatiivi näidata • riik suudab kiire arenguga kaasas käivaid sotsiaalseid plahvatusi vältida • riik suudab näida muu maailma ees end piisavalt atraktiivsena

49. Eesti: kõik teed on veel lahti Järeldus:Eesti IT kiire arengu jätkumine sõltub igaühest meist, eriti aga IT spetsialistidest, kuivõrd nad suudavad mõjutada poliitikuid tegema õigeid otsuseid, mis ei ole suunatud omakasu ja oma koha kinnihoidmise printsiibist, vaid vaatavad tulevikku; eelkõige IT-põhist innovatsiooni silma pidades Edu ja jõudu infoühiskonna rakendamisel ja propageerimisel 