DOKTORIKOOLIDE MEETME KÄIVITUMINE

1. DOKTORIKOOLIDE MEETME KÄIVITUMINE 17.09.2009

2. Doktorikoolide meede • Doktorikoolide taotlusvooru laekus 13 taotlust, millest hindamiskomisjoni soovitusel kiideti heaks kõigi nelja taotlusi esitanud ülikooli kõik projektid. Nendest 5 otsustati rahastada täismahus ning 8 projekti osas on tehtud ettepanekud nende rahastamiseks vähendatud mahus. • Alameetmele eraldatud rahalisi vahendeid on 209 miljonit krooni. • Hetkel valmistavad doktorikoolid ette lõpptaotlusi, mille esitamine toimub jooksvalt kuni jaanuari lõpuni 2010.

3. Eesti ülikoolide doktorikooli kaasatud doktorantide arv • 13 doktorikooliga planeeritakse kaasata doktorikoolidesse 2008/09 õppeaasta andmete alusel 1659 doktoranti, mis on 2/3 Eesti doktorantidest. • Arvuliselt kaasatakse kõige rohkem doktorante TÜ-st, kuid osakaaluna kaasatakse kõige enam EKA-st (100%) ja EMTA-st (75%). TÜ, TTÜ, EMÜ ja TLÜ puhul on doktorikoolidesse kaasatud doktorantide osakaal 66% kuni 69%.

4. Eesti ülikoolide doktorikooli kaasatud doktorantide arv 2008/09 õppeaastal ja ülikoolides doktoriõppe õppekavade doktorantide koguarv.

5. doktorantide arv doktorikooliti • Kõige suurema doktorantide osalusega doktorikoolid on Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool (295 doktoranti), Maateaduste ja ökoloogia doktorikool (290 doktoranti), Biomeditsiini ja biotehnoloogia doktorikool (217 doktoranti) ja Majanduse ja innovatsiooni doktorikool (196 doktoranti). • Kõige väiksema doktorantide arvuga on Eesti matemaatika ja statistika doktorikool (34 doktoranti). • Ülejäänud doktorikoolide doktorantide arv jooksval õppeaastal jääb vahemikku 50 kuni 114 doktoranti. • Kõik doktorikoolid on planeerinud kaasata nii riigieelarvelisi kui ka riigieelarveväliseid doktorante.

6. doktorikooli kaasatud doktorantide osakaal õppesuuna doktorantidest • Matemaatika ja statistika õppesuunast planeeritakse doktorikoolidesse kaasata kõik doktorandid. • Viies õppesuunas (bioteadused, humanitaaria, keskkonnkaitse, kunstid, sotisaal- ja käitumisteadused) kaasatakse üle 80% doktorantidest doktorikoolidesse ja kahest õppesuunast kaasatakse alla 50% doktorantidest. • Kahest õppesuunast (sotisaalteenused, õigus) ei ole kaasatud ühtegi doktoranti.

7. doktoriõppe efektiivsus 4 aastaga ja 4+1 aastat õpingute korral viimase viie õppeaasta kohta doktorikoolide lõikes

8. Doktorantide jätkuõppe meetme rakendamine 17.09.2009

9. Doktorantide jätkuõpe • Täiendav eelarve: 44,16 mln krooni • Eesmärk: suurendada doktorikraadiga tippspetsialistide osakaalu tööturul, ennetades doktoriõppe katkestamist majanduslikel põhjustel ning toetades doktoriõppe katkestanud võimekate noorteadlaste õppesse tagasitoomist ja doktorikraadi kaitsmist. • Sihtrühm: 200 doktoranti, sh 100 õppesse tagasipöördujat. • Ellurakendamine: 2009.a

10. Põhjendus • Kiiretel majanduskasvu aastatel meelitasid kõrgemad töötasud võimekaid doktorante täiskoormusega töötama ning mitmetel juhtudel nende õpingud 3-4 aastal katkesid. Perioodil 01.10.2003 – 31.07.2009 katkestas doktoriõpingud kokku 1093 üliõpilast. • Lisaks tuleb selleks, et katkestamisi ennetada, toetada ka edukaid doktorante, kes on doktoranditoetuse puudumise tõttu sunnitud jagama aega töötamise ja õpingute vahel, olles seetõttu potentsiaalsed katkestajad.

11. Meetme üldised põhimõtted • Meetme eesmärgiks on toetada doktorkoolide kaudu täiendavalt ligikaudu 200 doktorandi õpinguid, sh ligi 100 doktoriõppe katkestanu õppesse tagasipöördumist. • Doktorantide juhendamine ja teadus- ja arendustegevuses osalemine tagatakse läbi doktorikoolide, mis on saanud toetuse läbi avatud taotlusvooru meetme ning mille tugevuseks on tegevuste läbimõeldus, ülikoolide ja partnerite koostöö ning motiveeritud õppejõudude ja teadlaste olemasolu. • Doktorantide pühendumist õppetööle motiveeritakse doktorandistipendiumide määramisega atesteerimistulemuste põhjal. Lisaks tagatakse võimalus leida kaasjuhendaja, osaleda suvekoolides, konverentsidel ja teistes doktorikooli kavandatud tegevustes (sh välislähetused).

12. Kavandatavad tingimused • stipendiumi makstakse samadel alustel kui riiklikku doktoranditoetust, so täiskoormusega õppivatele doktorantidele; • lisaks makstakse stipendiumi osakoormusega õppivatele doktorantidele pooles mahus riiklikust doktoranditoetusest; • doktoriõppesse tagasipöördunud doktorantidele makstakse stipendiumi kuni doktoriõppe lõpetamiseni, maksimaalselt 2 aasta vältel; • doktorandistipendium eraldatakse ülikoolile siis, kui doktorant on atesteeritud; • stipendiumi ei saa määrata doktorandile, kes saab «Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse» § 12 alusel kehtestatud doktoranditoetust.

13. TULEMUSINDIKAATOR • Rahvusvaheliselt on aktsepteeritud doktorantuuri tulemuslikkus, kui lõpetab 2/3 alustanutest, kuid Eesti ülikoolide doktoriõppes on see seni saavutamata. • Eeldatavasti on õpinguid jätkavate doktorantide lõpetamise motivatsioon kõrgem, seega seatakse antud eesmärgiks 40% lõpetamise efektiivsus doktorantide hulgas, kelle õppe nominaalaeg on lõppenud aastaks 2013 ja 70%line lõpetamise efektiivsus doktorantide hulgas, kelle õppe nominaalkestus on lõppenud aastaks 2015.

14. Kõrghariduse ja teaduse ESF meetmed 17.09.2009

15. MEEDE 2.1. JÄTKUSUUTLIK JA ATRAKTIIVNE TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS

16. MEEDE 2.2.KVALITEETNE JA EESMÄRGISTATUD KOLMANDA TASEME ÕPE

17. Tänan tähelepanu eest!