Lõimumiskava lähtealused

1. Lõimumiskava lähtealused Eva-Maria Asari Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond

2. Lähenemised lõimumisele • Akadeemiline lähenemine • Kultuurilise mitmekesisuse ja vähemuse kaasamise teooriad • Poliitika kujundamise alusdokument • Strateegiline arengukava • Valdkondlikes strateegilistes dokumentides sätestatu peab kajastuma organisatsioonipõhistes arengukavades • Vastavus keskstrateegiatega • Lõimumine on kompromiss • “Integratsiooni sisuks ei ole inimeste õnnelikuks tegemine. Pigem on see sisemiselt konfliktne protsess, kus on ka asju, mis ei pruugi ühele või teisele osapoolele meeldida”. R.Vetik

3. Lõimumispoliitika olemus ja korraldus • Horisontaalne poliitika • Seotud paljude erinevate valdkondadega • Koordineerimine • Seadus vs programm • Peavoolustamine/ süvalaiendamine • Poliitiliste otsuste tegemisel, seaduste vastuvõtmisel, meetmete kavandamisel hinnatakse nende mõju lõimumisele • Tsentraliseeritus • Konsultatsioonid kohalike omavalitsustega

4. Lõimumiskava koostamine • Lõimumiskava koostamine algas 2005. a. lõpus kui minister Rummo esitas VV Lõimumiskava koostamise lähteülesande • Ekspertkomisjon, töörühm, juhtkomitee • Erakonnad • Sidus- ja huvirühmad • EL Üleminekutoetuse programmi projekt Toetus riikliku integratsiooniprogrammi rakendamiseks ja integratsiooniga seotud asutuste suutlikkuse tõstmiseks • Vajadusanalüüside/teostatavusuuringute läbiviimine (uuringu lõpparuanne http://www.meis.ee/raamatukogu?book_id=169 ) • Teabe- ja kaasamisüritused • 200 ettepanekut

5. Lõimumiskava põhimõtted • Euroopa põhiväärtuste järgimine • Eesti keel kui avaliku sfääri üleüldine suhtluskeel • Riigiidentiteedi tugevdamine • Kõigi elanike kaasamine ühiskonna arendamisse • Võrdsed võimalused • Rahvusest tingitud eraldatuse vältimine • Lõimumine kui üksikisikust lähtuv ja kogu ühiskonda haarav protsess

6. Lõimumiskava visioon • eesti keele oskus inimeste hulgas, kelle emakeel ei ole eesti keel, on kõigil tasemetel paranenud; • kontaktid ja suhtlus erineva emakeelega inimeste vahel on suurenenud ning erinevused eesti- ja muukeelsete elanike osalemises kodanikuühendustes ja avalikus sfääris on vähenenud; • määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanike hulgas on püsivalt vähenenud; • valdav osa eri rahvustest Eesti elanikke usaldavad üksteist ja Eesti riiki; • enamik inimestest, kelle emakeel ei ole eesti keel, saab regulaarselt Eesti meedia kaudu ja usaldab seda; • erinevused tööhõives ja sissetulekutes eri rahvusest töötajate vahel on vähenenud

7. Lõimumiskava ülesehitus ja struktuur • Valdkondade jaotus on sarnane RIP 2000-2007 • Lõimumiskava juhtimine, hindamine, rahvusvaheline koostöö • Haridus ja kultuur • Alusharidus, põhiharidus keskharidus, kutseharidus ja kõrgharidus • Kultuuriseltsid, kultuuriautonoomia, vanausulised • Noorsoo- ja ühistegevused väljaspool formaalharidussüsteemi. • Sotsiaale ja majanduslik lõimumine • Eraldatuse vähendamine tööturul. • Uusimmigrantidele suunatud tegevused • Õiguslik ja poliitiline lõimumine • Kodakondsust väärtustavad tegevused • Võrdne kohtlemine • Inimõigused • Lõimumist toetava keskkonna loomine riigi- ja kohalikul tasandil. • Meedia

8. RIP ja lõimumiskava vahendite jaotus

9. Ettepanekuid tagasiside üritustelt • Toetada eestivenelaste positiivse identiteedi kujunemist • Kuidas nimetada teisest rahvusest eestimaalasi? • Eesmärkide mõõdetavus • Tulemuste mõõtmine ja uuringute läbi viimine • Lisaks keeleõppele, tähelepanu pööramine ka teistele lõimumise valdkondadele • Eestlaste suurem kaasamine • Elektrooniliste keeleõppe vahendite loomine ja kasutamine, TV • Eesti keele õpe koolieelsetes õppeasutustes • Uusimmigrantidele suunatud tegevused • Tasuta keeleõpe täiskasvanutele

10. Ettepanekuid tagasiside üritustelt (II) Haridusreform.I. Lasteaedade Reform 2008 - 2009a. 1) igas lasteaia rühmas 1 eestikeelne ja 1 venekeelne kasvataja, kes räägib igaüks omas keeles; andes sellega mõlemale rahvusele teadmisi ja tunnet, et naaber võib rääkida teises keeles; 2) personali suhtlemiskeel on eesti keel; 3) õppeprogramm koostatud vastavalt Eesti kultuurile ja traditsioonidele. Üheaastane radikaalne ja kiire reform. Ainult siis, kui kõik lasteaiad on töötanud ühe aasta uue süsteemi järgi, on võimalik alustada koolide reformi II. Koolide Reform 2009 - 2021a.a. 1) Kõik koolid on eestikeelsed; 2) B-keel on vene keel; 3) C-keel (inglise, saksa, prantsuse jne.); 4) Eesti ajalugu õpetatakse igas koolis ühtemoodi. Reform kestab 12 aastat, iga aasta tuleb 1 klass juurde. Need õpilased, kes jäävad välja saavad hariduse oma emakeeles ning täiendava tugeva eesti keele õppe.

11. Ettepanekuid tagasiside üritustelt (III) • Parandada Eesti koolides vene keele õpetamise metoodikat ja taset. • Kokku kutsuda erinevate valdkondade ümarlauad „suu puhtaks rääkimiseks”. • Õigusaktide tõlkimine vene keelde. • Venekeelne meedia kanal • Suurendada kohaliku omavalitsuse osatähtsust • Kodanikeühenduste suurem kaasamine • Algatada võrdsete võimaluste audit • Saavutada erakondade kokkulepe loobuda rahvuspopulismi kasutamisest valimisvõitluses. • Täpsustada indikaatorid, mida kasutatakse integratsiooni kui protsessi kulgemise mõõtmiseks.

12. Lõimumiskava rõhuasetused • Olemasoleva riikliku statistika kasutamine ja omavaheline seostamine • Integratsioonipoliitika tulemuslikkuse läbivaks eelduseks on eestlaste seas suurema lõimumisvalmiduse kujundamine. Kõigis valdkondades on eduka lõimumise eelduseks vastastikune sallivuse suurenemine, kultuuridevahelise suhtluse arendamine ning austus erineva kultuuritaustaga inimeste identiteedi ja eneseväärikuse vastu. • Senine integratsiooniprogramm oli pea eranditult riigikeskne. Arvestades kohalike omavalitsuste (sealjuures eriti Tallinna ja Ida-Virumaa linnade) olulist kohta integratsiooniprotsessides, tuleks eraldi esile tõsta integratsiooniprotsessi komponendid, kus on vajalik KOV kaasamine, välja tuua piirkondlikud erisused integratsiooni probleemides ja prioriteetides ning näha ette selleks täiendavate ressursside eraldamine vastavatele kohaliku omavalitsuse üksustele.

13. Lõimumiskava rõhuasetused (II) • Naturaliseerimisprotsess ja edusammud eesti keele omandamisel on võrreldes 2000. aastaga, mil võeti vastu eelmine integratsiooniprogramm, muutnud olulisel määral mitte–eestlaste struktuuri staatuse ja keeleoskuse alusel. Tänaseks on üle poole Eestis elavatest mitte-eestlastest Eesti Vabariigi kodanikud • Integratsioonipoliitika sidusrühmana vajavad uues integratsiooni­strateegias erilist tähelepanu eesti keelt oskavad naturaliseerunud Eesti kodanikud, kes seni on integratsiooniprogrammi sihtrühmana kodakondsuseta isikute varju jäänud. Naturaliseerunud kodanike edukast osalemisest Eesti ühiskonna majanduses ja avalikus sfääris sõltub suurel määral kogu venekeelse elanikkonna hoiak Eesti riigi suhtes, sealhulgas ka eesti keele õppimise ning Eesti kodakondsuse väärtustamine. • Suuremat nõuab tähelepanu mitte-eestlaste sotsiaalse tõrjutuse probleemistik ning sotsiaalmajanduslike võimaluste võrdsus kui integratsiooni eesmärk. Selle eesmärgi täitmine ei puuduta mitte ainult sotsiaalmajandusliku spektri alumist poolt, vaid ka mitte-eestlaste võimalusi jõuda kõrgema sotsiaalse ja majandusliku heaoluga kihtidesse Eesti ühiskonnas.

14. Haridus • Hariduse valdkonna soovitused olid enamalt jaolt seotud kontaktide suurendamise ja kodanikuhariduse / ühiskonnaõpetusega • Eesti ja vene õppekeelega koolide kontaktide ja ühistegevuse üleüldise arendamise raames on vajalik kesksele kohale tõsta ühistegevus ajaloo- ja ühiskonnateemadega seonduvalt toetamaks õpilaste empaatiavõime, argumenteerimisoskuse, kodanikukasvatuse arendamist. • Ühiskonnategelaste kaasamine ühiskonnaõpetuse tundidesse konkreetse programmi raames loomaks enam seoseid koolis õpetatava ning ühiskonnas toimuva vahel. • Viia lõpule ajaloo õppekava uuendamise protsess, mille kaudu senine monoperspektiiviline ajalooõpetus asenduks multiperspektiivse lähenemisega toetades ühiskonna suuremat sidusust. • Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate nii metoodika kui probleemikesksete koolituste väljaarendamine ja läbiviimine toetamaks mitmekultuurilise ja kaasava õpetamise väljakujundamist.

15. Õiguslik ja poliitiline lõimumine • Läbi viia kampaania teistest rahvustest pärit ülikoolilõpetajate hulgas (potentsiaalsed ministeeriumite töötajad), innustamaks neid kandideerima riigiametitesse. • Läbi viia monitooring riigiasutustes (ministeeriumid, riigiametid) eesmärgiga kaardistada muukeelse elanikkonna kaasatust riigiasutustes avalike teenistujatena, kasutades indikaatorina andmeid töötajate emakeele ja hariduskeele kohta (mis keeles on omandatud keskharidus ja kõrgharidus), grupeerituna ametikohtade ja allüksuste lõikes. • Kohaliku omavalitsuse ametnike integratsiooniteemaline koolitus ning nende rolli tähtsustamine integratsiooniprotsessi mõjutajatena (näiteks KOV registriametnike koolitus lastele lihtsustatud korras kodakondsuse andmise osas).

16. Õiguslik ja poliitiline lõimumine (II) • Informatsiooni kui avaliku teenuse kättesaadavamaks tegemine (sh sõltuvalt elanikkonna koosseisust ka vene keeles) läbi selle laiaulatuslikuma levitamise kohalikul tasandil eelkõige maavalitsuste, linnade ja valdade veebilehekülgede, samuti raamatukogude kaasamise kaudu, aga ka kohaliku omavalitsuse asutustes (sotsiaaltöötajad, registriametnikud). • Pakkuda kultuuridevahelise kommunikatsiooni treeninguid riigi- ja omavalitsuste ametnikele, poliitikutele, ajakirjanikele, mille eesmärgiks on õpetada ühelt poolt ennast arusaadavalt ning konflikte tekitamata väljendama suhtlemises erineva kultuuritaustaga inimestega ning teiselt poolt viisakuskäitumist kultuuriliselt mitmekesises keskkonnas. • Diskrimineerimist kui probleemi tuleb teadvustada ning diskrimineerimisjuhtumitele avalikkuse kriitilise tähelepanu pööramine vajab riigipoolset julgustust, kus initsiatiivi saab üles näidata eelkõige õiguskantsleri institutsioon.

17. Õiguslik ja poliitiline lõimumine (III) • Uuringurühm vaatas läbi 22 tähtsaima riigiasutuse veebilehekülje eesmärgiga hinnata venekeelse informatsiooni olemasolu. Külastatud veebileheküljest 15-l oli olemas venekeelne versioon. Lisaks ühel asutusel (REKK) oli osaliselt informatsioon esitatud ka vene keeles ning Riigikantselei avaleht võimaldas tutvuda asutusega 13 erinevas keeles, mille hulka vene keel ei kuulu. • Avalik-õiguslik meedia (ERR) peaks võtma juhtrolli ühise teabevälja suurendamisel, sh läbi viima eestikeelsele saadetele subtiitrite lisamise (vastavalt auditooriumiuuringus selgunud eelistustele); ETV vähemuskeelsete televisioonisaadete programmi väljatöötamise (vastavalt auditooriumiuuringu tulemusele), venekeelse infoportaali arenduse jätkumine • Toetus Eesti ühiskonna kultuurilise mitmekesisuse kajastamisele meedias, solvava kõnepruugi jälgimine, arvesse võttes teravdatud huvi teisekeelses ajakirjanduses väljendatu vastu mõlemalt poolelt.

18. Sotsiaalne tõrjutus ja tööturg • Üheks prioriteetsemaks sihtrühmaks on nn "integreerunud" mitte-eestlane, kes tunnetab "klaaslae efekti" ja on seetõttu rahulolematu ja mitteusaldav (ja kõrge poliitilise mobiliseerumispotentsiaaliga). Integreerunud ja rahuloleva vene eliidi väljakujunemine looks "hea praktika" näite ning tekitaks ülejäänud mitte-eestlaste jaoks positiivse referentgrupi. • Kuivõrd erialase väljaõppe võimalustest vähemusrahvustest inimestele tuntakse tööturul puudust, on asjakohane ka integreeritud eesti keele ning erialakursuste väljatöötamine erinevates valdkondades ning erinevatele sihtgruppidele (sh töötud, kutseõppeasutustes õppijad). • Tööandjatele mitmekultuurilisuse alaste täienduskoolitusprogrammide vastu on töö­andjatel huvi suur, vajadust tuntakse parimate juhtimispraktikate tutvustamise vastu mitme­kultuuriliste ja multinatsionaalsete (rahvusvaheliste, välisomanikega) ettevõtete kogemuse põhjal. Tööandjale suunatud koolitustel võib olla ka roll võimalike diskrimineerimise ilmingute vältimiseks.

19. Tänan!