Ainevaldkond “Keel ja kirjandus”

1. Mari Kadakas valdkonnajuht Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Ainevaldkond “Keel ja kirjandus”

2. Valdkonna õppeained • eesti keel • kirjandus • vene keel (vene õppekeelega koolis); • kirjandus (vene õppekeelega koolis);

3. Ainevaldkonna töörühmad • Töörühmad moodustati õppeaineti; • töörühmadesse kuulusid kõrgkoolide õppejõud, ainedidaktikud, tegevõpetajad; • valdkonna ainerühmade tööd suunas ja koordineeris valdkonnajuht; • ainekavade tööversioone hindasid retsensendid, tagasisidet saadi ka üksikisikutelt, EES-ilt jm ühendustelt.

4. Põhikooli ainevaldkonnakava • Ainevaldkonna üldosa • Eesti keele ainekava • Kirjanduse ainekava • Vene keele ainekava • Kirjanduse ainekava (vene õppekeelega koolile)‏ • Ainekavade klassiti lahti kirjutused (4)‏

5. Muutustest põhikooli ainekavades • Eesti keel ja kirjandus on alates 5. klassist eri õppeained, neil on eri ainekavad. • Eesti keele ainekavas on eristatud neli õppevaldkonda: suuline ja kirjalik suhtlus, teksti vastuvõtt, tekstiloome ning õigekeelsus ja keelehoole; suurenenud on teksti-õpetuse osakaal, lisandunud infokanalite kasutamine. • Kirjanduse ainekavas on eristatud neli õppevaldkonda: lugemine, jutustamine, teksti tõlgendamine ja analüüs, esitamine, omalooming; õppe keskmes on kirjandustekst • Kirjanduse ainekavas puuduvad autorite loendid, nende asemel on terviklikult käsitletavate teoste loendid kooliastmeti. • Õpitulemused ja -sisu on esitatud õppevaldkonniti; õppesisu ja -tegevust on käsitletud seostatuna.

6. Muutustest gümnaasiumi ainekavades • Ainekavad on koostatud kursuseti, kursustel on nimetused. • Eesti ja vene õppekeelega kooli keele ja kirjanduse kursuste arv on ühtlustatud. • Eesti keele / vene keele ainekavas on 6 kohustuslikku kursust ja 1 valikkursus. • Kirjanduse ainekavades 5 kohustuslikku ja 3 valikkursust • Nii eesti keele / vene keele kui ka kirjanduse ainekavade kontseptsioon on muutunud, koostatud on täiesti uued ainekavad.

7. Gümnaasiumi eesti keele ainekava • Eesti keele ainekava keskmes on praktilise keeleoskuse arendamine, mida toetab keeleteadmiste omandamine. • Ainekavas on 3 teoreetilise iseloomuga ja 3 praktilise eesti keele kursust ning 1 valikkursus. • Iga sisukursus on seostatud ühe praktilise kursusega. • Õigekirjaküsimusi käsitletakse vastavalt vajadustele kõigis kursustes. • Kohustuslikud kursused: “Keel ja ühiskond”, “Meedia ja mõjutamine”, Teksti keel ja stiil” ning “Praktiline eesti keel I”, “Praktiline eesti keel II” ja “Praktiline eesti keel III”, • valikkursus “Kõne ja väitlus”, • kursuste protsessikirjeldused.

8. Gümnaasiumi kirjanduse ainekava eesti õppekeelega koolis • Kirjanduse ainekavas ei käsitleta eesti ja maailma-kirjandust eraldi. • Maailmakirjanduse ajalugu ei käsitleta lineaarselt antiigist tänapäevani. • Kursuste ülesehitamisel on kirjandusloolise lähenemise kõrval silmas peetud žanrispetsiifikat, kirjanduse kasvatusväärtusi ja analüüsioskuste arendamist. • Kohustuslikud kursused: “Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine”, “Kirjandus antiigist 19. sajandini”, “Kirjanduse põhiliigid ja zanrid”, “20. sajandi kirjandus”, “Uuem eesti kirjandus” • Valikkursused: “Müüt ja kirjandus”, “Kirjandus ja ühiskond”, Draama ja teater”, “Kirjandus ja film” • Kursuste protsessikirjeldused

9. Tänan tähelepanu eest!