1 / 23

GREGOORIUSE LAUL

GREGOORIUSE LAUL. Muusikaajaloo põhikursus 1/3 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium. Sündinud antiikmaailma varemetel. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476 pKr Sellele järgnes suur rahvasterändamine, formeerusid rahvused

keelia
Download Presentation

GREGOORIUSE LAUL

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. GREGOORIUSE LAUL Muusikaajaloo põhikursus 1/3 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium

  2. Sündinud antiikmaailma varemetel • Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476 pKr • Sellele järgnes suur rahvasterändamine, formeerusid rahvused • Euroopas sai üldiseks normiks kristlus keskusega Roomas • Sümboolselt seostatakse lääne kirikumuusika sündi Püha Ambrosiusega (u340-397), selle järgi nimetatakse kõige vanemat lääne kirikulaulu ambroosiuse lauluks • Arvatavasti Ambrosius siiski ise laule ei kirjutanud

  3. Püha Augustinus muusikast • Püha Augustinus (354-430) oli üks esimesi muusikat põhjalikult käsitlenud kristlikke filosoofe • Oma teoses “De musica” (387-389) kirjutas ta küll muusikast Pythagorase ja Platoni eeskujul, ometi arutles rohkem muusika jumaliku päritolu üle, laulmise funktsiooni üle jumalateenistusel ja kristlikus kasvatuses

  4. Gregorius I (Suur) kui liturgia ühtlustaja • Erinevad rahvuslikud arengusuunad keskaja liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu • Paavst Gregorius I (Suur, 540-604, paavstiks valiti 590) juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat • Selle käigus ühtlustati ka kogu liturgia • Kuigi roomakatoliku kiriku muusikat nimetatakse gregooriuse lauluks, Gregorius siiski laule ei kirjutanud • Küll aga on paljud tekstid just tema loodud või uuendatud

  5. Kloostrikorraldusest • 6.sajandil (529) asutas Püha Benedictus (ca 480-543) benediktlaste ordu • Nende ja nende eeskujul tekkinud teiste ordude panus liturgilise laulu kujunemisse ja säilimisse on väga oluline • Suurematest kloostritest (Tours Prantsusmaal, St Gallen Šveitsis jt) said omalaadsed laulukoolid • 19.-20.sajandil taaselustasid benediktlased omaaegse laulutraditsiooni

  6. Kloostrikorraldusest • Kloostripäev sisaldas kaheksa tunnipalvust ja missa päeva keskel: • Matutinum enne koitu • Laudes päikesetõusul • Prima 1.päevatunnil (üks tund pärast päikesetõusu) • Tertia 3.päevatunnil • MISSA päeva keskel • Sexta 6.päevatunnil • Nona 9.päevatunnil • Vesper päikeseloojangul • Completorium öö tulekul

  7. Missa (Tehnilistel põhjustel on joonis poolitatud)

  8. Missa • Nii tunnipalvuses kui missas on tekste, mis jäävad alati samaks, neid nimetatakse ordinaarium • Suur osa tekstidest muutub aga igal päeval vastavalt kirikukalendrile, neid nimetatakse proprium

  9. Gregooriuse laul • Nimetatud ka gregoriaan, gregooriuse koraal • On roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul • Tekstid lahutamatult ühtsed muusikaga • Oma olemuselt on gregooriuse laul saateta, rütmiliselt taktimõõdu alla organiseerimata (jälgib teksti loomulikku kulgemist) • Tüüpiliselt ladinakeelse tekstiga, erand kreekakeelne Kyrie eleison (Issand halasta) • Viimastel aegadel on püütud mõnel pool kujundada ka rahvuskeelset gregoriaani, kuid erilise eduta

  10. Gregooriuse laulu tüüpe • Retsiteerimine — palvete ja pühakirjalõikude (proosatekst) esitamine üldiselt ühel noodil (retsitatsioonitoonil) lauldes

  11. Gregooriuse laulu tüüpe • Psalmoodia — erineb retsiteerimisest värssteksti kasutamise poolest, seetõttu lühem ja korrapärasem

  12. Gregooriuse laulu tüüpe • Antifon — refrääniliselt korduv vastulaul (tekst enamasti piiblist) psalmi tsiteerimisele, esitasid kaks koori või koor ja solist

  13. Gregooriuse laulu tüüpe • Hümn — stroofilise värsstekstiga laul, sai hiljem aluseks protestantliku jumalateenistuse lauludele

  14. Gregooriuse laulu tüüpe • Sekvents — üks levinuim vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud, sarnasuse tõttu ilmaliku muusikaga enamik neist 16.sajandi keskpaigaks kaotati. Piirkonniti erinev sekventsilooming

  15. Gregooriuse laulu tüüpe • Responsoorium — algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, pikkade improvisatsioonilaadsete kaunistustega. Missas kasutati kahte responsoorset laulu: graduale ja alleluia (hbr k hallelu Jah = kiitkem jumalat)

  16. Laulmisstiilid • Süllaabiline (silbiline) stiil, kus igale silbile vastab üks noot — retsiteerimisel, hümnides, lihtsamates antifoonides • Neumaline (rühmaline) stiil, kus igale silbile vastab üks neuma e 1-4 noodist koosnev rühm — tüüpiline antifoonidele • Melismaatiline (kaunistatud) stiil, kus tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliisidega — tüüpiline responsooriumitele

  17. Keskaegsed helilaadid • Neli põhilaadi (joonisel vasakpoolsed) ja neli tuletatud laadi (parempoolsed), neil on ühine finalis (toonika), kuid erinev tenor (retsitatsioonitoon) • Nimede kokkulangevus vanakreeka laadidega juhuslik !

  18. Noodikirja sünd • Gregooriuse laul levis sajandeid suuliselt • Vanim säilinud noodikiri on pärit 8.-9.sajandist • Noodimärkidena kasutati neumasid, iga märk võis tähendada 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi • Kuid on vale arvata, et neumad olid primitiivsed meloodia liikumissuuna “mäluvärskendajad” — nende abil sai rütmilisi peensusi edasi anda paremini kui kaasaegses noodikirjas • Seepärast on neumad gregooriuse laulu noodistusel uuesti appi võetud

  19. Noodikirja sünd • 10.sajandil hakati katsetama helikõrguste täpsemat üleskirjutamist • Selleks kirjutati neumasid noodijoontele, esialgu kõikus viimaste arv 2-10 • Tänapäevase süsteemi, kus helikõrgusi tähendavad nii jooned kui vahed, juurutas munk Guido Arezzost (temal küll neli joont) • Guido arendas edasi ka noodilugemist, võttis tähtnimetuste kõrval kasutusele silpnimed

  20. Noodikirja sünd • Oluline muutus noodikirjas sündis 12.sajandil, kui kasutusele võeti nn.kvadraatneumad. Nüüdsest sai kõiki helikõrgusi märkida täiesti täpselt • Arvatavasti toimusid muutused ka esituslaadis: nii vabu kui etteantud kaunistusi jäi vähemaks • Sellega oli vabalt muutuvast suulisest traditsioonist saanud kirjalik

  21. Gregooriuse laulu edasine areng • 9.-12.sajandil võeti loomingumeetodina kasutusele troop — traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine vahelekiilutud kommentaaride abil • Üldiselt täideti selliste tekstilõikudega algselt vokaliisina kõlanud pikki kaunistusi, kuid täiesti võimalikud olid ka uued meloodiaosad • Troopide baasil tekkis 10.saj paiku liturgiline draama — teatraalne piibliteemaline stseen jumalateenistuses, populaarne eriti suurte kirikupühade (jõulud, ülestõusmispühad) ajal

  22. Lisainfot • http://www.music.princeton.edu/chant_html/ • http://www.solesmes.com/anglais/gregorian/greg_home.html • http://www.cantusgregorianus.com/ • http://comp.uark.edu/~rlee/otherchant.html • http://chant.freeservers.com/ • http://www.wu-wien.ac.at/earlym-l/Notitiae.Cantus/local.html

  23. JÄLLENÄGEMISENI ! © Mati Põdra, 2003

More Related