170 likes | 573 Views
ILMALIK LAUL JA SELTSKONNAMUUSIKA 16.SAJANDIL. Muusikaajaloo põhikursus 1/3 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium. ÕUKONDADEST KODUDESSE. Tänu humanistliku hariduse levikule laienes 16.saj kaunide kunstide tarbijate ring 15.-16.saj vahetusel leiutati nooditrüki tehnika
E N D
ILMALIK LAUL JA SELTSKONNAMUUSIKA 16.SAJANDIL Muusikaajaloo põhikursus 1/3 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
ÕUKONDADEST KODUDESSE • Tänu humanistliku hariduse levikule laienes 16.saj kaunide kunstide tarbijate ring • 15.-16.saj vahetusel leiutati nooditrüki tehnika • See andis tõuke ka seltskonnamuusika avaldamiseks • Tähtsaim kirjastaja Pierre Attaignant — üle 50 kogumiku kokku ca 1500 lauluga • Tol ajal lauldaval ja mängitaval muusikal veel vahet ei tehtud
PRANTSUSE ŠANSOON • Prantsuse keel oli renessansiajastul üleeuroopaliseks keeleks • Šansooniks nimetati prantsuskeelset ilmalikku laulu • Levis see žanr koos Madalmaade heliloojatega • 16.sajandi algul tüüpiliselt 4-häälne, kompositsioonilt sarnane motetiga • Üldiselt armastuslaulud, kaks laulutüüpi: • Meloodilised ja sentimentaalsed • Kiiretempolised ja lõbusad
PRANTSUSE ŠANSOON • Kuni 16.saj teise veerandini ilmalikul ja vaimulikul muusikal samad heliloojad • Sealt alates aga ka selliseid autoreid, kes keskenduvad ainult šansoonile • Tähtsaim nimi Clément Janequin (ca 1485-1558) • Temal u.280 laulu, kuulsaimad nn.programmšansoonid • Nendes kasutab helimaali tehnikat, kujutades looduse- või olustikupilte (“Lindude laul” jt.) • Sellel ajal hakkab polüfooniline faktuur asenduma homofoonilisega
ITAALIA LAULUVORMID • 15.saj Itaalias muusikaline madalseis • 16.saj tõi aga kaasa uue tõusu, olgugi et maal oli sõjaseisukord • Sellel ajal kujunesid välja kaks loomesuunda: • Rahvalikud laulutüübid, mida kirjutasid pms itaallased • Madrigal, mis kujunes Madalmaade meistrite loomingus
FROTTOLA JA VILLANELLA • Vaatamata rahvalikule-tantsulisele stiilile on frottola siiski õukondlik laulutüüp • Teda iseloomustab lihtne stroofiline värsstekst, tihti olemas ka refrään, domineerib ülemise hääle meloodia, teised saatehääled (võis ka pillidega mängida) • Veel algelisema kõlapildiga on villanella (pildil), tihti vaid 3-häälselt paralleelakordides kulgev muusika • Üks selle alaliike on balletto, mille tunneb ära rütmikast tekstita refräänist (fa-la-la vms)
MADRIGAL • Erineb frottolast ja villanellast oma lihvituse ja õpetatuse poolest • Samanimelise lauluvormiga 14.saj-st praktiliselt mitte midagi ühist pole • Saanud alguse 1530-ndatel tegutsenud luuletajate ringist, kes püüdsid taaselustada Petrarca stiili • Sellisena vastandusid teravalt rahvapäraste laulude tahumatusele • Üldiselt tõsised armastuslaulud filosoofilise, erootilise või ka religioosse alltekstiga • Kasutavad vabavärssi, iseloomulik puänteeritud lõpp
MADRIGAL • Varase madrigali suurmeister Jacob Arcadelti • Algselt tõepoolest kinniste seltskondade muusika, nn musica reservata • 16.saj lõpust ka kontsertžanr, sellega lisandus virtuoosseid efekte ja dramaatilisust • Võis olla niihästi vaimulik kui ilmalik • Neljahäälsus kasvas üle viie- ja enamahäälsuseks • Palju kasutati helimaali võtteid • Heliloojaid žanri kõrgajast: Philipp de Monte, Palestrina, Lassus
MADRIGAL • Hiline madrigal jõudis üliekspressiivse ja maneerliku väljenduslaadini • Sellega kaasnes ebatavaline harmoonia, mis ei allunud tihtipeale mingitele reeglitele • Carlo Gesualdo (1560-1613) jõudis oma teostes välja lausa atonaalsete lahendusteni • See oli küll eeskätt põhjustatud tema neurootilisest natuurist, ometi on nendest madrigalidest õppinud mitmed 20.saj alguse heliloojad (nt Igor Stravinski)
MADRIGAL • Hiline madrigal hakkas kaotama oma seltskondlikku intiimsust ja muutus virtuoosseks kontsertžanriks • Esitama hakkasid neid pms kutselised lauljad • Vähenes häälte arv, lisandus lautosaade • 16.saj lõpul tekkisid soolomadrigal ja madrigalkomöödia, nendel on oma osa ooperi sünniloos • Käibel oli madrigaližanr ca 1630.aastani, sellest kasvasid välja barokkaaria ja kammerkantaat
SAKSAMAA • Kauem kui mujal püsis ühehäälne laulukunst • Seda traditsiooni hoidsid meistersingerid, minnesingerite õukondliku laulukunsti otsesed jätkajad • Meistersingeritel oli oma tsunft, mille rangetele reeglitele allus kogu luule ja laul • Kuulsaim meistersinger oli Hans Sachs (1494-1576)
SAKSAMAA • Saksakeelse mitmehäälse laulu esimene kõrgaeg on seotud keiser Maximilian I õukonnakapelliga 16.saj algul • Madalmaade moteti eeskujul kasutati seal tenorlaulu, tenor oli ka arvatavasti ainus hääl, mida lauldi • Tähtsaim helilooja sellest perioodist Heinrich Isaac (ca 1450-1517) • 16.saj keskpaigast ka noodinäiteid kodanlikust seltskonnalaulust, sajandi lõpul kasutati itaalia lauluvorme saksa tekstidega • Autoreid: Antonio Scandello, Hans Leo Hassler (1564-1612)
INGLISMAA • Ilmaliku laulu kõrgajastuks oli Elizabeth I ja James I valitsemisaeg • Eeskuju võeti itaalia lauludest, tihti varustati need ingliskeelsete tekstidega • Inglastele oli aga itaallaste raskemeelne maneeritsemine vastumeelt, inglise madrigal on itaalia omast märksa rahvalikum • Autoreid: Thomas Morley, Thomas Weelkes
INGLISMAA • 16.saj lõpust teada lautosaatega soololaul (ayr) • Tuntuim autor John Dowland (1562-1626) • Tema laulud on palju poeetilisemad kui madrigalid • Esitada võidi neid soololaule aga ka ansamblina
LISAMATERJALE: • http://www.bcpl.net/~cbladey/guy/html/music.html • http://classicalmus.hispeed.com/rena.html • http://www.manteau.de
AITÄH VAATAMAST-KUULAMAST ! © Mati Põdra, 2003