230 likes | 480 Views
KÕRGEM NÄRVITALITLUS. Koostas: Kristel Mäekask. Kesknärvisüsteem. peaaju. seljaaju. 1,3-1,4 kg . u 40 cm ja 35 g ;. Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Peaaaju. Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. .
E N D
KÕRGEM NÄRVITALITLUS Koostas: Kristel Mäekask
Kesknärvisüsteem peaaju seljaaju 1,3-1,4 kg u 40 cm ja 35 g; Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust.
Peaaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust.
Suuraju koores paiknevad keskused: Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. liigutuskeskus naha- ja lihastundlikkuse keskus mõtlemiskeskus kõnelemiskeskus maitsmiskeskus nägemiskeskus haistmiskeskus kuulmiskeskus
Mäluvormid Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Unustamine sekundaarses mälus on põhjustatud eelneva või järgneva info segavast mõjust.
Mäluhäired • Mäluhäiretega on tegemist siis, kui nende tõttu inimene ei tule toime igapäeva tegemistes (ei mäleta äsja kuuldud vestluse temaatikat, ei suuda iseseisvalt toime tulla jm) • Mäluhäireid võivad tekitada: • peatrauma, • vereringe häired, • mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, • intoksikatsioon, • hormoonid.
Mäluhäired • Täielik mälukaotus (amneesia) • Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia) • See võib tekkida palaviku ajal. • Vähenenud võime meeles pidada (hüpoamneesia) • See võib tekkida alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse sälguliselt. • Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu!
Mälu aitab säilitada: • vaimne ja füüsiline aktiivsus; • hea kopsu funktsioneerimine; • Soovitused: • piisavalt magada; • piirata alkoholi kasutamis; • ravida kroonilist stressi; • ravida kõrgenenud vererõhku; • veenduda, kas pidevalt kasutatavad ravimid ei põhjusta mälu häireid.
Seljaaaju Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi).
Piirdenärvisüsteem kehaline vegetatiivne Skeletilihaste erutamine (allub tahtele) Siseelundkonna näärmed erutuvad (tahtele allumatud) Piirdenärvisüsteemi (PNS) moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju.
Neuron • Närvirakud on loomade ühed pikimad rakud. • Närvirakud ei jagune. • Närvirakukehad asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine. Närvirakukeha ja tuum dendriit Neuriit müeliinkest presünaps Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse.
Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid – närviimpulsid (kuni 100 m/sek).
Sünaps Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber. Igas sünapsis saab impulss liikuda vaid ühes suunas. sünaps Interaktiivne inimkeha: http://www.bbc.co.uk/science/humanbody/body/interactives/3djigsaw_02/index.shtml?skeleton
Sünaptiline summatsioon Närvirakku saabub mitu erutussignaali – signaal kantaks edasi kesknärvisüsteemi (nt. ühel ajal ärritatakse paljusid naha retseptoreid, mille tulemusena vallandub närviimpluss valuaistinguga). Postsünaptiline pidurdus Erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist – signaali kesknärvisüsteemi edasi ei kanta (nt. valuvaigisti blokeerib närviülekande valuretseptoritelt kesknärvisüsteemi) Valuvaigistite, alkoholi, nikotiini, kofeiini, narkootikumide toimemehanismid?
Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. • Retseptorid paiknevad: • nahal, • nahaaluses koes, • liigestes • organismi sisekeskkonnas • (valu, puutumine, surve,kuum, külm, asend jne). • Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju.
Refleksikaar 1.Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2.Aferentne närvikiud(juhivad erutuse KNS suunas) 3.Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4.Eferentne närvikiud(juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5.Efektorid(organ, mis erutusele reageerib) Refleksikaar:http://mudelid.5dvision.ee/refleks/
Refleksid • tingimatud • Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks • (pupillide ahenemine) • tingitud • Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid
Sisenõrenäärmed Humoraalne regulatsioon - sisenõrenäärmete poolt toodetavad hormoonid reguleerivad organite tööd.
Bioloogiline kell – keha sisemised rütmid • Käbinääre – reguleerib öö-päevaseid rütme • Ajuripats ehk hüpofüüs– eritab kasvuhormooni (kasvu ja suguküpsuse reguleerimine) • Neerupealised – eritavad kortisooli (tekib varajastel hommikutundidel ja varustab meid energiaga) ningadrenaliini ja noradrenaliini (hirm ja viha) • Kõhunääre eritab insuliinija glükagooni (veresuhkur) • Kilpnääre eritab türoksiini (ainevahetus) • Sugunäärmed eritavad testosterooni, östrogeeni, progesterooni
Kasutatud materjal: http://www.morphonix.com/software/education/science/brain/game/specimens/nervous_system.html http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/narvisysteem/9kll4ltssisu.htm http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Central_nervous_system.svg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Brain_animated_color_nevit.gif http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Neuron-no_labels.png LÕPP