1 / 22

KÕRGEM NÄRVITALITLUS

KÕRGEM NÄRVITALITLUS. Aju mass = 1,5 kg Keemiline koostis:. Miks on aju vaja?. Koguda infot meeleelundite retseptorite abil (välis- ja sisekeskkonnast) Koordineerida infot (ajus langetatakse otsuseid tuginedes mälule ja kogemustele)

ginger
Download Presentation

KÕRGEM NÄRVITALITLUS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. KÕRGEM NÄRVITALITLUS

  2. Aju mass = 1,5 kg Keemiline koostis:

  3. Miks on aju vaja? • Koguda infot meeleelundite retseptorite abil (välis- ja sisekeskkonnast) • Koordineerida infot (ajus langetatakse otsuseid tuginedes mälule ja kogemustele) • Edastada infot lihastele ja näärmetele

  4. Neuroneid ehk närvirakke ühendavad sünapsid.Sünapsides toimub närviülekanne keemiliste ainete (mediaatorite ehk virgatsainete) vahendusel. http://www.youtube.com/watch?v=HXx9qlJetSU

  5. Miks on sünapseid vaja? • Tagavad närviimpulssidele 1-suunalise liikluse • Elimineerivad nõrku ärritusi • Tagavad neuronile pidurdumise kui ärritus on liiga tugev

  6. Võimaldavad sünaptilise summatsiooni

  7. Võimaldavad õppimise tänu modifitseeritavusele

  8. Närvisüsteemi talitlus allub keemiliste ainete mõjule -valuvaigistid -paljud mürgid -alkohol -nikotiin • narkootikumid • …

  9. Mõned narkootikumid jäljendavad mediaatoreid → organism kaotab mediaatorite sünteesi võime → füsioloogiline narkosõltuvus. http://www.jellinek.nl/brain/

  10. ÕPPIMISE BIOLOOGIA

  11. Miks me õpime? • Kohanemiseks keskkonnaga

  12. Mis kaitseb meid info liia eest? • Selektiivne meeldejätmine • Unustamine

  13. LÜHIMÄLU Meeleelundite signaalid salvestuvad sensoorsesse mällu, kus toimub verbaalne kodeerimine. (Väikelastel ja loomadel toimub mitteverbaalselt) ↓ PÜSIMÄLU Kujuneb harjutades (korrates). Siit on info kättesaamine pikaldasem.

  14. Milliseid mälujälgi on peaaegu võimatu unustada?

  15. BIOLOOGILISED RÜTMIDOrganite talitluse rütmilised muutused. Bioloogiline kell Põhjus: organismisisesed protsessid (sest biorütmid jätkuvad pärast kk tegurite väljalülitamist) • Aastaajalised • Ööpäevased Pärilikud! (kujunesid evolutsiooni käigus) Rütmile alluvad näiteks kehatemperatuur, uni ja ärkvelolek, südame löögisagedus …

  16. Tähelepanuvõime sõltub ööpäevarütmist http://www.zbi.ee/alo/loengud/pdf/biorytmid.pdf

  17. Miks on uni vajalik? Püsimälu kujunemiseks! Õppimiseks! Magades toimuvad ajus keemilised ja struktuursed muutused (tekivad sünapsid) - magades ei puhka füüsilisestpingutusest - aju verevarustus ja hapnikutarve ei vähene - magades aktiveeruvad need neuronid, mis ärkvelolekus on vähemaktiivsed

  18. Ööpäevaringsed kortisoolitaseme (neerupealiste stressihormoon) muutused organismis:

  19. Melatoniin – käbikeha unehormoon

  20. Arutlege rühmas, kuidas avalduvad teil ööpäevarütmid. Mõtelda on mõnus …

More Related