1 / 40

Suured maadeavastused

Suured maadeavastused. 4. saj. e.Kr. teated Pythease reisist kaugele põhja Thulesse (Skandinaavia? Eesti?). Varasemad maadeavastused toimusid järk-järgult vallutus- ja kaubaretkede kaudu. Varasemad maadeavastused.

kristy
Download Presentation

Suured maadeavastused

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Suured maadeavastused

  2. 4. saj. e.Kr. teated Pythease reisist kaugele põhja Thulesse (Skandinaavia? Eesti?) Varasemad maadeavastusedtoimusid järk-järgult vallutus- ja kaubaretkede kaudu

  3. Varasemad maadeavastused • 5. saj. e.Kr. liikus Kartaago meresõitja Hanno piki Aafrika läänerannikut ja jõudis ekvaatorini

  4. Varasemad maadeavastused • Makedoonia Aleksandri (356-323 e.Kr.)vallutusretk ulatus Põhja-Indiasse • Aleksandriast võeti ette kaubaretki, mis ulatusid Tseilonile ja Hiinasse

  5. Varasemad maadeavastused • Norra viikingid ja iiri-šoti mungad asustasid 9. saj. Islandi • Isalndi meresõitja Eirik (Erik) Punane rajas 982. aastal esimese asunduse Gröönimaale • Eelmise poeg Leif Eiriksson jõudis u. aastal 1000 Kanada rannikule ja Labradori poolsaarele

  6. Viikingite asulate olemasolu Põhja-Ameerikas on tõestatud arheoloogiliselt (loe näiteks Aron Gurevitš, Viikingite retked või Kurt Welker, Unustatud kontinent) On andmeid, et enne viikingeid võisid Ameerikasse jõuda ka: hiinlased (I aastatuhande keskpaigas) iiri ja šoti mungad vaarao Ramses II muumiast leiti tubakalehti Varasemad maadeavastused

  7. Varasemad maadeavastused Veneetsia saadik Marco Polo reisis 13. saj. II poolel läbi Aasia sisemaa Mongooliasse ja Hiinasse. Koostas reisikirjad ja kaardid.

  8. Idakaubanduse kriis: 15. saj. jooksul kadusid traditsioonilised kaubateed; Euroopa kaubandusbilanss Idamaadega oli negatiivne; 3. Üksluine toit tingis vajaduse vürtside järele; 4. Lokaalsed põhjused: Lõppes reconquista ja hidalgodel ei jätkunud tegevust. Suurte maadeavastuste põhjused:

  9. Seni polnud eeldusi ookeanisõiduks. Ka viikingid reisisid rohkem saarelt saarele. Tehnilised eeldused kujunesid 15. saj. Uut tüüpi laev: karavell Maadeavastuste eeldused:

  10. Karavell • kolmnurkne nn. “ladina puri” võimaldas sõita igasuguse tuulega (ka vastutuulega) b) karavelliga tuli toime ka väike meeskond c) piisavalt suur trümm

  11. Seni polnud eeldusi ookeanisõiduks. Ka viikingid reisisid rohkem saarelt saarele. Tehnilised eeldused kujunesid 15. saj. uut tüüpi laev: karavell Maadeavastuste eeldused: 2. kompass – hiinlaste leiutis (vee peal ujuv nõel) 3. astrolaab – araablaste leiutis 4. hulk eelmiste põlvkondade kogemusi

  12. Portugallaste esimesed retked • Uurimisobjektiks Aafrika (loodeti jõgede suudmetest leida kulda) • Korraldas / rahastas kuninga vend Henrique, kes sai hüüdnimeks Meresõitja

  13. 1440. – 1450. aastatel Rohelise Neeme saartele 1415. a. vallutati piraatide tugipunkt Ceuta; Ceuta Madeira 1420. aastate keskel jõuti Madeira saarele 1430. aastatel Assori saartele

  14. 1460. aastatel jõudsid portugallased paika, kus Aafrika rannik pöördub itta: Guinea lahte (Kullarannik) Vastutuulte ja –hoovuste mõjul takerdusid otsingud ca 30 aastaks Guinea laht

  15. Suvi 1486 – dets. 1487 mereretk Aafrika lõunatipuni Nimetas selle Tormide Neemeks Võimalik, et juba Diaz kasutas nime Hea Lootuse Neem Bartolomeu Diaz

  16. Vasco da Gama • Startis Lissabonist nelja laevaga 1497. aasta juuli lõpul • Lühike vahepeatus Rohelise Neeme saartel • Vältimaks vastutuuli pöördusid rannikust eemale • Järgneva kolme kuu jooksul maad ei nähtud • Umbes viis kuud pärast väljasõitu jõudsid laevad Hea Lootuse Neemele

  17. 1498. aasta aprillis palgati Mosambiigi rannikul araablasest loots Järgneva kolme nädalaga purjetati Indiasse Kalikuti sadamasse Tagasi pöördus vürtside ja kalliskividega Vasco da Gama

  18. 1498. aasta aprillis palgati Mosambiigi rannikul araablasest loots Järgneva kolme nädalaga purjetati Indiasse Kalikuti sadamasse Tagasi pöördus vürtside ja kalliskividega 118 meremehest jõudis koju tagasi vaid 55 (skorbuut) Teel oldi 630 päeva, läbides kokku 24 000 meremiili (44 400 km) Vasco da Gama sooritas teisigi merereise Vana mehena saadeti Indiasse asekuberneriks Vasco da Gama

  19. Christoph Kolumbus • Sündis 1451. aastal Genuas kangru perekonnas • Haridus teadmata • Millal läks merele, samuti teadmata • Sai merelahingus haavata • Tegutses Portugalis väikeettevõtjana

  20. Christoph Kolumbus • Pole teada, kust tuli mõte purjetada Indiasse lääne kaudu • Oli tuttav Marco Polo reisikirjadega • Otsis kontakti rikaste kaupmeestega • Tegi Portugali kuningale João II-le ettepaneku • kõik lükkasid tagasi kui liiga riskantse ettevõtmise

  21. Kolumbuse esimene reis • Startis 3. augustil 1492 • 3 laeva • Lipulaev “Santa Maria” (Kolumbuse oma) • Pinta • Niña Hispaania kuningapaari varustatud

  22. Niña Santa Maria Pinta

  23. Reis üle ootuste pikk, meeskond oli mässama hakkamas Passaattuuled, läbiti 2100 km 12. oktoobril jõuti tänap.San Salvadori saarele 12. okt - kõigi Ladina-Ameerika riikide rahvuspüha (Día de la raza) Seega esimesel reisil avastati: Bahama saared (Hiina) Kuuba (Jaapan) Haiti (Väike Hispaania) Uskus, et jõudis Hiina rannikule Toodi kaasa väheke kulda ja mõned pärismaalased Kolumbuse esimene reis San Salvador Kuuba Haiti

  24. Kolumbuse järgmised reisid • 1493 – 1496 – teine reis • Väiksed Antillid, Puerto Rico, Jamaica • 1498 – 1500 – kolmas reis • Venezuela • 1502 – 1503 – neljas reis • Sai avastatud maade asekuningaks • Suri vaesena 1506. aastal

  25. 1492 - I 1493 - II 1502 - IV 1498 - III

  26. Amerigo Vespucci • Itaalia maadeuurija, oli kaasas hispaania ekspeditsiooniga • uuris Lõuna-Ameerika rannajoont • 1501. ühines portugallaste ekspeditsiooniga • mõistis, et tegu on tundmatu mandriga • nimetas seda Uueks Maailmaks

  27. Hispaania konkistadoor Vasco Nuñes de Balboa uuris Panama maakitsust ja avastas Vaikse ookeani Fernão de Magalhães startis Hispaaniast 20. sept. 1519. a. 5 laeva 253 meest Esimene ümbermaailmareis

  28. Hispaania konkistadoor Vasco Nes de Balboa uuris Panama maakitsust ja avastas Vaikse ookeani Fernão de Magalhães startis Hispaaniast 20. sept. 1519. a. 5 laeva 253 meest Portugali teenistuses, kuid läks kuningaga tülli Asus Hispaania teenistusse eesmärk leida Hispaania jaoks läänepoolne meretee Indiasse Esimene ümbermaailmareis

  29. Esimene ümbermaailmareis 8. sept. 1522 - Sevilla 1519 - Hispaania 1521 – Filipiinid 1520. a. okt.- Magalhãesi väin

  30. Esimene ümbermaailmareis • Magalhãesi väinas kaotati üks laev, üks pöördus tagasi • Magalhães andis nime Vaiksele ookeanile • Filipiinidel sai Magalhães surma kokkupõrkes pärismaalastega • Koju jõudis vaid üks laev 18 meremehega • Vürtsisaartelt võeti kaasa 600 tsentnerit kaneeli, nelki ja muskaatpähkleid

  31. Koloniserimine paljaksröövimine euroopaliku elulaadi pealesurumine kristianiseerimine; kohaliku elulaadi / kultuuri hävitamine Kaubanduse raskuspunkt nihkus põhja poole Tekkisid kauba- ja fondibörs Hindade revolutsioon Avardus maailmapilt geograafia zooloogia botaanika etnoloogia Laevaehitus ja navigatsioon Maadeavastuste tulemused Vana Maailm Uus Maailm

  32. hobune varblane gripp rõuged tüüfus mais maapähkel kakao küüslauk kartul tomat tubakas uba kalkun (saxa kanha) süüfilis Uus Maailm Vana Maailm

More Related