Download
1 / 25
250 likes | 447 Views
Kõrghariduspoliitika ja tööturg. Heli Aru. Ettekande struktuur. Statistika Meetmed Kõrghariduse kvaliteedi kindlustamisel Kõrghariduse rahvusvahelistumisel Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö toetamisel. Lõpetanud üliõpilaste arv ja osakaal õppevaldkondade lõikes.
E N D
Kõrghariduspoliitika ja tööturg Heli Aru
Ettekande struktuur • Statistika • Meetmed • Kõrghariduse kvaliteedi kindlustamisel • Kõrghariduse rahvusvahelistumisel • Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö toetamisel
1999/00-01/02õa erinevates õppevaldkondades kõrghariduse lõpetanud töötajate osakaal põhitööandja tegevusaladel 2005. aastal.
Chart B3.2. Distribution of public and private expenditure on educational institutions (2005)
Ülikooliseaduse muudatused 2008: Kvaliteet ja koolitusload • Kõikidele kõrgkoolidele samadel alustel kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õiguse taotlemine riigilt ning otsuse kinnitamine Vabariigi Valitsuse määrusega kõrgharidusstandard lisas: • tähtajatult või • tähtajaliselt kuni 3 aastaks õppekavagrupis õigus õpet läbi viia ja väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid (õppekava ei reguleerita!) • Üleminekuperiood: õppeasutuste hindamine 2009-2011 ning õppe läbiviimise õiguse andmine. Alates 2012.a 1. jaanuarist õigus väljastada ainult riiklikult tunnustatud diplomeid.
Ülikooliseaduse muudatused 2008: Kvaliteet ja koolitusload Sõltumatu kõrghariduse kvaliteediagentuuri (sh võimalus kasutada rahvusvahelisi tunnustatud agentuure) läbiviidav kohustuslik 7-aastase perioodiga (puuduste ilmnemisel 3 a.) toimuv välishindamine: a) institutsionaalne akrediteerimine (alates 2010) Hinnatakse kõrgkooli sisemist kvaliteedikindlustamise süsteemi ja selle toimimist, sealhulgas ülikoolile antud ülesannete täitmist ning tema juhtimise, töökorralduse ning õppe- ja teaduskeskkonna vastavust ülikooli eesmärkidele ja arengukavale. b) õppekavagruppide kvaliteedi hindamine (alates 2010) Õppekavade ja nende alusel toimuva õppe vastavuse hindamine õigusaktidele ja siseriiklikele ning rahvusvahelistele standarditele. On suunatud eelkõige enesearendamisele. Välishindamise tulemus ei oma viivitamatut tagajärge kõrgkoolile ehk puuduste ilmnemisel järgneb järelevalve vm ministri algatatud täiendav hindamine .
Ülikooliseaduse muudatused 2008: ühisõppekavad (1) • Siseriiklike ja piiriüleste ühisõppekavade (ÜÕK) rakendamise võimalus. • Siseriikliku ÜÕK avamiseks peavad olema täidetud kvaliteedinõuded (vähemalt üks seitsmeks aastaks täielikult akrediteeritud õppekava ÜÕK alusena). • Siseriikliku ühisõppekava lõpetamise kohta antakse ühisdiplom. Piiriülese ühisõppekava lõpetajale antakse riiklik haridust tõendav diplom, kuid lõpetajale võib anda ka ühisdiplomi, mille vormi lepivad kokku ühisõppekava koostöölepingu partnerid.
Ülikooliseaduse muudatused 2008: Ühisõppekavad (2) • Ühisõppekava avamise ja registreerimise õigus on lisaks sama tüüpi õppasutuste vahel ka eri tüüpi õppeasutuste vahel ning bakalaureuseõppe õppekava ja rakenduskõrghariduse õppekava baasil. • Loodav õppekava peab sel juhul vastama tervikuna kas bakalaureuseõppe õppekavale või rakenduskõrghariduse õppekavale esitatavatele üldnõuetele. Bakalaureuseõppe ÜÕK läbiviimiseks rakendatakse rakenduskõrgkoolidele õigust viia läbi bakalaureuseõpet ning anda välja bakalaureusekraadi (ainult ÜÕK lõpetajale).
Kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia 2006-2013 (1) • Rahvusvahelistumise heade tavade lepe, 2007; • “Ägedate magistriõppekavade” konkurss, 31.1 milj krooni 2008-2010. • Animatsioon, EKA; • Filmikunst, TLÜ; • Funktsionaalsed materjalid jätkusuutliku energeetika tarbeks, TTÜ; • Küberkaitse, TTÜ ja TÜ ühisõppekava; • Rakenduslik mõõteteadus, TÜ; • Semiootika, TÜ; • Tarkvaratehnika, TÜ ja TTÜ ühisõppekava • Haridus- ja teadusministri määrus 2008, "Välismaalase õppekeele piisava oskuse tõendamise tingimused ja kord tähtajalise elamisloa taotlemisel kõrgharidustaseme õppekava alusel õppimiseks“.
Kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia 2006-2013 (2) • DORA programm, maht 504.8 milj krooni • 30 välisõppejõudu (3-5 aastaks); • 35 doktorandi osas, mis asuvad uurima ettevõtete poolt "tellitud teemale“; • 100 välisdoktorandi osas (täisajaga), valdkonnad piiratud TjaAjaI strateegia valdkondadega, tingimus akrediteeritud õppekavad; • 400 väliskülalisdoktorandiga, 1-10 kuud, valdkonnad piiratud pole.
Ettevõtlussektori huvide arvestamine kõrgkoolides • Esindajate kaasatus õppekava nõukogudes; • Õppekava nõukogu analüüsib süstemaatiliselt õppekava sisu asjakohasust ning õppekava muudetakse või täiendatakse vastavalt vajadustele. • Esindaja kõrghariduse hindamise nõukogus; • KUID ühiskonna esindajatel väike roll strateegilist laadi otsuste tegemisel • Kõrgkooli missiooni ning arengu- ja tegevuseesmärkide osas; • Rektori nimetamine, tema tegevuse hindamine ja toetamine; • Eelarve kinnitamine ja kontroll. • VÕTA rakendamise võimalused tasemeõppes.
Ettevõtete ja kõrgkoolide koostöö toetusmeede, maht ca 100 milj. Eesmärk - kõrgkoolide suutlikkuse tugevdamine tööturuarengutega arvestamisel õppe-, uurimis- ja arendustegevuse seostamise, ressursi koondamise ning koostöö arendamise kaudu. Meede on suunatud kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide ettevalmistamisele, kelle kaasaegsed ja kvaliteetsed teadmised ning oskused võimaldavad ettevõtetel orienteeruda kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste pakkumisele. • magistri- ja rakenduskõrgharidusõppe õppekavade, s.h ühisõppekavade või –moodulite, sisu ja õpiväljundite kaasajastamine või uute õppekavade loomine; • koostöösidemete arendamine ettevõtluse esindajatega, sealhulgas ettevõtluskogemusega inimeste (praktikute) kaasamine õppetöösse; • välisõppejõudude kaasamine (koormus min 1 AP); • täiendusõppe pakkumine kõrgharidusega või kolmandal tasemel õpingud katkestanud inimestele, kelle kvalifikatsioon ei vasta tööandja ootustele; • ülikooliseaduses või rakenduskõrgkooli seaduses sätestatud tingimustele vastava ühisõppekava koostöölepingu ettevalmistamine.
Meetmed kõrgekvalifikatsiooniga töötajate osakaalu suurendamiseks tööjõus • Meetmed kõrghariduse tasandil • Õpingute aja lühendamine • Lõpetamisaegse vanuse allatoomine • Erasektori rahastamisosakaalu suurendamine • Tööjõu nõudluse ja pakkumise seire • Tööjõuvajaduse prognoosid, nende tulemuste lai teadvustamine ühiskonnas • Era- ja avaliku sektori tegevuste koordineerimine, et vältida oskuste lõhet • Meetmed, mis soodustavad individuaalset ning ettevõttes toimuvat koolitust • Kompetentsipõhised eksamid, varasemate õpingute ja töökogemuse arvestuse (VÕTA) rakendused • Toetused ettevõtetele ka koolitajatele koolituskulude katmiseks • Kompenseeritud õppepuhkus • Meetmed siseriikliku töötajate mobiilsuse tõstmiseks • Avaliku ja erasektori vaheline mobiilsus • Meetmed mobiilsuse paindlikumaks tegemiseks • Meetmed töötajate rahvusvahelise mobiilsuse tõstmiseks • Lihtsustatud immigratsiooniprotseduurid või maksuvabastused teadmustöötajatele • Programmid välisüliõpilaste värbamiseks • Välisriikides omandatud diplomite või ainepunktide tunnustamine • Meetmed kõrgema kvalifikatsiooniga naiste osakaalu tõstmiseks tööjõus • Lastehoiuvõimaluste parandamine • Naiste osakaalu tõstmine TjaA töötajate hulgas, sh karjääri kõrgematel astmetel • Maksuvabastused töötavatele vanematele • Meetmed loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna töötajate arendamiseks • Avaliku ja erasektori koostööprojektid • LTT töötajate arvu suurendamine (vastavate programmide atraktiivsemaks tegemine, teadlaskarjääri populariseerimine)
