METSATULEKAHJUD

1. METSATULEKAHJUD

2. METS • Ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. • Metsal on oma globaalne mõju ja tähtsus. Mets seob süsinikku, „toodab” hapnikku ning on parim keskkond paljudele liikidele. • Mets on taastuv ja taastatav loodusvara, tänu metsale saame veest, päikesest ja mullast säästlikult meile eluks vajalikku puitu ja sellest omakorda soojust.

3. METS Metsamaaks ei loeta õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.

4. METS Metsamaa on maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: • on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse; • on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.

5. METS • Praegu katab mets umbes poole Eesti pindalast – ca 22 000 km2. • Iga Eesti elaniku kohta kasvab meil metsa umbes 1,7 hektarit ehk iga Eesti elaniku kohta üks umbes 2,5 Tallinna Vabaduse väljaku suurune metsatükk. • Ligi kolmandik sellest metsast on kaitsealune mets.

6. METSATULEKAHJU Tulekahju liik, mis tekib ja levib taimestiku, selle jäänuste ning maapinnal lasuva turba- või kõdukihi põlemise teel

7. TULEOHT EESTI METSADES Tuleohtlik aeg • algab kevadel peale lumesulamist ning lõppeb sügisel vihmaste ilmade saabudes • tuleohtlikuks piirkonnaks on kogu Eesti territoorium

8. TULEOHT EESTI METSADES Suure tuleohuga aeg • periood, kus on kõrgendatud oht metsa- ja maastikutulekahjude tekkimiseks • Suure tuleohuga aja alguse ja lõpu määrabvastavalt Siseministri 21. detsembri 2010. a määruse nr 74 “Päästeameti põhimäärus” § 10 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 ning tuleohutuse seaduse § 16 lõigete 1 ja 2 alusel Päästeameti peadirektor käskkirjadega. • Suure tuleohuga piirkonnad määratakse sellisel juhul maakondliku täpsusega.

9. TULEOHT EESTI METSADES Suure tuleohuga ajal • kohalikel omavalitsustel õigus, tuginedes metsaseaduse §35 Metsakasutusõiguse kitsendused, teatades sellest kohalikus või maakonna ajalehes ja ka muudes kohalikes massiteabevahendites, keelata metsaga seotud toimingud ning võõras metsas viibimise.

10. TULEOHT EESTI METSADES Tuleohtlik või suure tuleohuga aeg ja piirkond määratakse: • EMHI ilmavaatluste põhjal • metsa- ja maastikutulekahjude statistika põhjal

11. TULEOHT EESTI METSADES EMHI koostab tuleohukaarti Kaart koostatud 05.08.2011 http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,270

12. TULEOHT EESTI METSADES Maakondade jaotus metsatulekahjude esinemissageduse järgi (100 000 ha kohta aastas) Keskkonnaministri 21.02.2007 määrus nr 14 ”Suure, keskmise ja väikese metsade tuleohuga maakondade jaotus”

13. TULEOHT EESTI METSADES Maakondade jaotus metsatulekahjude esinemissageduse järgi 1997- 2006

14. TULEKAHJUD EESTI METSADES1999-2010

15. TULEKAHJUD EESTI METSADES1999-2010 1999 aasta kohta on esitatud andmed, mis laekusid Metsaametisse maakondade metsaametitelt. Alates 2000. aastast on metsatulekahjude kohta andmeid koondanud Veljo Kütt ja algandmed pärinevad alates 2001. aastast Päästeametilt.

16. TULEKAHJUD EESTI METSADES1999-2010

17. TULEKAHJUD EESTI METSADES1999-2010

18. LÄÄNEMEREÄÄRSETES RIIKIDES AASTATEL 1998 - 2007

19. METSATULEKAHJUDE PÕHJUSED 1997–2007 a. andmetel saavad 99 % metsatulekahjudest alguse kas inimese otsese või kaudse tegevuse tagajärjel. Metsatulekahjude põhjused: • 1% - äike • 56% - inimeste hooletus ja lohakus • 12% - kuritahtlik süütamine • 31% - põhjus on jäänud välja selgitamata

20. METSATULEKAHJUDE TEKKEPÕHJUSED • Hooletus lahtise tulega ümberkäimisel • Suitsetamine ja suitsukoni hooletu kustutamine või kustutamata jätmine • Lõketetegemine ja väligrillide hooletu kasutamine • Kuritahtlik süütamine • Veduri, traktori või muu mootorsõiduki väljalaskesüsteemist paiskuvad sädemed • Kulu või prahipõletamine • Isesüttimine (näiteks metsa alla jäetud klaasikildudest) • Äike

21. SÄDEMED Hõõguva materjali osakesed, mis omavad põlevmaterjali süütamiseks vajalikku temperatuuri ja energia tagavara • 2 mm läbimõõduga sädeme temp on 1000 °C • 3 mm läbimõõduga sädeme temp on 600 °C 200 – 250 °C temp säde on ohtlik põlevmaterjalile 3,5 mm läbimõõduga säde jahtub niisuguse temperatuurini 5 sek Tuule kiirusel 20 m/sek lendab säde 14 m/sek ja läbib 5 sek. 70 m

22. METSATULEKAHJUDE KLASSIFIKATSIOON Pinnatuli Pinnatule puhul põleb rohi, metsa all leiduv risu ja ka madal põõsastik. • Algfaasis saab selle esmaste vahenditegakustutada, kui ei ole kõrge taimestik

23. METSATULEKAHJUDE KLASSIFIKATSIOON Maatuli Põleng, mis hõõgudes ühtlasi laieneb ja liigub maa sisse sügavuti ning toimub peamiselt turbapinnasega aladel. • Tekib turbamaadel pinnatule tagajärjel või hooletusse jäätud lõketest. • Raskesti kustutatav ja sekkumiseta võib areneda pinnatuleks.

24. METSATULEKAHJUDEKLASSIFIKATSIOON Ladvatuli Ladvatule korral levib tuli kiiresti nii mööda metsaalust rohttaimestikku (pinnatulena), kui ka puuvõrasid. • Ohtlik - võib lisaks keskkonna- ja varalisele kahjule hukata ka põlengu eest põgenejaid

25. PÕLEMISKOORMUSE JÄRGI JAGUNEVAD METSAD • Üherindeline (ühevanused ja pikkused puud) • Kaherindeline (kahe vanuserühma puudest koosnev kooslus) • Mitmerindeline (eri vanuses ja kõrguses puud ehk liitpuistu) Tulekahju arenemise suhteskõige probleemsemad jaohtlikumad onmitmerindelised metsad.

26. METSATULEKAHJUDE AVASTAMINE • Tulevaatlustornid (tööraadius kuni 25 km) • Koostöö Soomega (metsatulekahjude varajane avastamine satelliidi abil) • Elektronvalve (kaamerad raadiusega kuni 20 km Nõva-Vihterpalu ) • RMK ja keskkonnaameti töötajad • Juhuslikud möödasõitjad • Õhuseire (Piirivalve Lennusalk)

28. KUI AVASTASID METSATULEKAHJU • Enne tulekahju kustutama asumist tee selgeks mis põleb, kui suure ulatusega ning püüa hankida võimalikult palju informatsiooni kustutusvõimaluste kohta (veevõtukohad, vett täis kraavid jms) • Võimalusel (telefoni võimalused) saada täpsed koordinaadid tulekahju asukohast 112-le • võimaluse piires asu tuld kustutama või tule levikut tõkestama

29. PÄÄSTEMEESKONNA SAABUMISEL Teavita PTJ • tulekahju tekkekohast ja ulatusest • võimalikust ohust inimestele või koduloomadele • muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (hooned jne) • teadaolevatest veevõtukohtadest

30. METSATULEKAHJU OLUKORD Suunad ja märgid tulekahju laienemisest • Levimiskiirus: - maatule kiirus 5-15 m/min - ladvatulekahju kiirus 15-30 m/min - tugeva tuulega kuni 50 m/min • Põlenguala suurus • Metsa tuleohuklassid ja ilmaennustused

31. Tuul METSATULEKAHJU ARENG Front Vasaktiib Paremtiib Tagala

32. METSATULEKAHJU OHUD • Oht kohalikele elanikele ja loomadele • Oht majapidamistele • Oht tootmisele (turbarabad, metsandus jne) • Oht turismiobjektidele (matkarajad, muud looduslikud atraktsioonid) • …

33. OHUD METSATULEKAHJUL • Maatule korral võivad ohtlikuks saada ümberkukkuvad puud. Väga ohtlikud on maa-alused, pealt vähemärgatavad põlevad turbakoopad, sest nende kohale sattunud inimene võib variseda läbi koopalae ja hukkuda. • Pinnatule kustutamisel tervet inimest praktiliselt mingi oht ei ähvarda. Suits võib ajada läkastama ja panna silmad vett jooksma, samuti võib üsna palav olla. Kui keegi satub kustutamise ajal kohta, kus on ümbritsetud pinnatulest, siis ei tohi sattuda paanikasse, vaid võib sellest kiiresti läbi joosta, sest pinnatuli on üldjuhul madal ja ei põleta. Kui suits muutub mõnes kohas väljakannatamatult paksuks, tuleb sealt eemale minna. • Ladvatulekahju korral eristatakse püsivat ja kiirelt levivat tuld. Tugeva suitsu käest tuleks põgeneda külje suunas. Kiirelt leviva tule ette jäämine on eluohtlik, sest tuli levib hüppeliselt ja hüppe ajal on tule levikukiirus kuni 5m sekundis.

34. METSATULEKAHJU OHUTUSNÕUDED • Kõik kustutajad peavad täpselt täitma PTJ-i korraldusi • Tagada pidev sideühendus PTJ-i ja lõigujuhtide vahel • Eksimise vältimiseks kasutada orientiiridena voolikuliine • Jälgida tule leviku suunda ja langevaid puid • Vältida hõõguvaid maa-aluseid turbakoopaid • Eelnevalt peavad olema kokku lepitud kogunemiskohad • Ei tohi lahkuda metsast otsesele ülemusele teatamata

35. KUI OLED TULELÕKSUS Kui sa ei suuda tule eest ära joosta, siis püüa peita ennast veekogusse või jahuta pead ja ülakeha märgade riietega Kui veekogu ei ole ümbruses:  • otsi maastikul või metsas varjuline koobas • varju kivide (kaljud, kivihunnikud jne) taha Kui ei jätku enam värsket õhku: • heida pikali ning kaitse kopse kõrvetava kuumuse eest • võimalusel pane märg riie suu ette, et jahutada ja puhastada sissehingatavat õhku

36. KUSTUTUS MEETODI VALIK • Tuleleviku piiramine • Vastutule kasutamine • Tuletõkkeribade rajamine • Helikopterite kasutamine • Tulekahju kustutamine

37. TÖÖJÕUDLUS METSA KUSTUTAMISEL Kustutusviis Grupi suurus Tööjõudlus Tule materdamine okstega 5-6 1000-1500 m/h Tule lämmatamine liivaga 1 1. tund 60-80 m 2. tund 40 m Tuletakistusriba rajamine selgpritsiga 1 150 m/h

38. KUSTUTUSTÖÖD SUUREL METSATULEKAHJUL Esmased otsused • Suureks tuleb lugeda iga tulekahju, mida operatiivkorras sündmuskohale saadetud komandod ja lepingulised päästekomandod ei ole suutelised omal jõul kustutama. Sel juhul 10- 15 hektarist suurust metsapõlemist võib Eesti oludes pidada suureks. • Esialgse hinnangu tulest haaratud maa suuruse kohta peaks tegema keegi, kes on kohapealse olukorraga tutvunud ning omab varasemaid metsakustutuse kogemusi. On selge, et paksu suitsu pärast jäetakse põlemiskoha esiserv e. front läbiuurimata. Selle asukohast tehakse vaid oletusi. Kuna allatuult võib mets olla kilomeetrite pikkuselt suitsu mattunud, tehakse sellest haaratud pindala suhtes olulisi liialdusi. Tulnud järeldusele, et tegemist on siiski suurepinnalise tulekahjuga, on vaja leida vastused kohe mitmele küsimusele: • Kes hakkab kustutustöid juhtima? • Kust saab lisatööjõudu ja tehnikat tule kustutamiseks? • Milliseid teid kaudu on kõige otstarbekam toimetada need õnnetuskohale? • Kes võtab vastu saabuvad lisajõud?

39. TÄNAN!