170 likes | 386 Views
“Kodanikuühenduste riikliku rahastamise korrastamise” programmi töörühma koosolek 09.11.2011 Aveli Ainsalu kodanikuühiskonna valdkonna peaspetsialist Siseministeerium. Päevakord:. Kodanikuühenduste riikliku rahastamise korrastamise programmi eesmärkide tutvustus
E N D
“Kodanikuühenduste riikliku rahastamise korrastamise” programmitöörühma koosolek 09.11.2011Aveli Ainsalukodanikuühiskonna valdkonna peaspetsialistSiseministeerium
Päevakord: • Kodanikuühenduste riikliku rahastamise korrastamise programmi eesmärkide tutvustus • Programmi juhtimisstruktuuri tutvustus • Detailne tegevuskava (2011-2012) • Töörühma liikmete roll • Töörühma töökorra tutvustus • Töörühma liikmete sisend ja ootused • Arutelu
Kodanikuühenduste riikliku rahastamise korrastamise vajadus on olnud juba peaaegu kümme aastat kodanikuühenduste esindajate, ametnike ja poliitikute arutelu all. Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni vastuvõtmine Riigikogus 2002. aasta detsembris valmistas ette pinnase mittetulundusühenduste riigieelarvelist rahastamist puudutavate suhete korrastamiseks. Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni kohaselt teevad kodanikuühendused ja avalik võim kõik endast oleneva, et avalik võim saaks üldsuse ees vastutada kodanikeühendustele eraldatavate vahendite sihtotstarbelise ja tõhusa kasutamise eest, tagades vahendite jaotamisel ja kasutamisel sihipärasuse, läbipaistvuse ja aruandluse. Kuna ühendused täidavad muutuvas ühiskonnas järjest suurenevat rolli, mis on toonud kaasa riigieelarvelise rahastamise osakaalu pideva kasvu aastate lõikes, on eriti oluline ja vajalik korrastada rahastamispoliitika aluseid ja osapoolte suhteid.
Programmi vajalikkuse põhjendus • ministeeriumid ei ole kodanikeühenduste rahastamist seostanud riiklike prioriteetide ning poliitikate elluviimisega; • kohalikud omavalitsused ei ole seostanud kodanikeühenduste rahastamist kohaliku arengu toetamisega ning kodanikeühenduste võimekuse tõstmisega; • ministeeriumid ei praktiseeri valdkondade ühisfinantseerimist, pigem vastupidi, esineb dubleerimist; • ministeeriumides ja kohalikes omavalitsustes põhineb rahastamine kindlakskujunenud tavadel, mille lähtealused (läbivad põhimõtted) on erinevad ning milline praktika ei toeta rahastamise läbipaistvuse saavutamist; • kodanikeühenduste tegelikele vajadustele ning kodanikeühenduste võimekuse tõstmisele on teadlikult mõelnud vähesed rahastajad; • rahastamise mahu suurenemise kõrval on oluline jälgida rahastamise mõjusid kolmanda sektori ja tervikuna kodanikuühiskonna arengule.
Senitehtu: • Rahastamise hea tava (2007) • SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kontseptsioon (2007) • Kodanikuühenduste riigieelarvelise rahastamise analüüs 2006-2007 koos poliitikasoovitustega (teostaja: Praxis) • Kodanikeühenduste riigieelarvelise rahastamise korrastamise kontseptsioon” (26.03.2009) • Korruptsioonivastane strateegia (2008-2012) • Riigikontrolli aruanne: Kodanikuühendustele kultuuri-, spordi- ja noorsootöötoetuste andmine valla- ja linnaeelarvest” ja “Korruptsiooni ennetamine valdade ja linnade töökorralduses” soovitused regionaalministrile (2010)
Programm on koostatud inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ meetme „Riigi, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmine” raames. Eelarve perioodil 2011-2013 kokku 117 597 eurot, sh struktuuritoetus 105 837 eurot
Rahastamise korrastamine Kodanikeühenduste korrastatud rahastamine on seisund, kus avalikus sektoris kasutatakse ühtlustatud rahastamispraktikaid, mis aitavad kaasa läbipaistvale, ligipääsetavale, avalikke huve kaitsvale ja tõhusale rahastamisele ning mis tõstavad kodanikeühenduste võimekust.
Rahastamise liigid, allikad, viisid • Liigid (milleks): projektitoetus, tegevustoetus, teenuste delegeerimine ning ostmine • Allikad (kust) : riigieelarve, KOV eelarve, välisvahendid jne • Viis (kuidas): avalik konkurss / taotlusvoor, programm, haldusleping, koostööleping jne
Programmi eesmärk Käesolev programm lähtub kontspetsiooni üldeesmärgist luua kodanikeühenduste riikliku rahastamise terviklik süsteem riigi- ja kohaliku omavalitsuse tasandil Üldeesmärk: Kodanikuühiskonna tugevdamine: institutsionaalselt võimekad ning jätkusuutlikud kodanikeühendused Alaeesmärk 1: Avaliku sektori (riigi ja KOV) ja kodanikeühenduste strateegiline partnerlus (sh strateegiliste eesmärkide planeerimisel ja elluviimisel) Alaeesmärk 2: Kodanikeühenduste rahastamine ministeeriumide ja kohaliku omavalitsuse eelarvetest on süsteemne ja toimub ühtlustatud praktikate alusel
Toetatavad tegevused Arendustegevused: • KOVide rahastamispraktikate kaardistus • Ministeeriumide parimate rahastamispraktikate kirjeldused • Teabe- ja metoodilise juhendmaterjali väljatöötamine • Rahastamise eesmärkide ja liikide defineerimine • Strateegiliste partnerite valiku põhimõtete määratlemine • Praktiliste juhendmaterjalide koostamine ministeeriumidele ja KOVidele (ühtse tegevustoetuse arvestamise metoodika ja kord; ühtse projektitoetuse arvestamise metoodika ja kord; vabatahtliku tegevuse arvestamise metoodika väljatöötamine) • Avalike teenuste delegeerimise juhendmaterjalide väljatöötamine KOV-idele • Vajadusel õigusaktide muudatusettepanekute väljatöötamine
Toetatavad tegevusedTeavitus- ja selgitustöö • Seminarid programmi töörühmale • Tegevuste tutvustamine ja kaasamisüritused • Kodanikeühenduste riigieelarveliste rahastamisprogrammide rakendajate koostöö koordineerimine • Kodanikeühenduste riikliku rahastamise alase nõustamisfunktsiooni väljaarendamine • Tagasiside, metoodikate testimine • Lõpphinnang programmi tulemuslikkusele
Toetatavad tegevusedKoolitused väljatöötatud juhendmaterjalide rakendamiseks • Koolitused kodanikeühendustele • Kodanikeühendustele ja KOV-idele koolitused avalike teenuste lepingulisest delegeerimisest
Programmi elluviimise korraldus • Juhtkomisjon (programmi tegevuste juhtimine ja hindamine) • Programmijuht ja töörühm (programmi tegevuste elluviimine)
Töörühma töökorraldus: • töörühma koosolekud toimuvad ca 1 x kuus (ettepanekud kuupäevadeks); • töörühma liikmetele korraldatakse vajadusel seminare; • töörühmal on õigus moodustada teemapõhiseid töögruppe (spetsiifilisemate probleemide lahendamiseks); • töörühmal on õigus kaasata eksperte; • tekib infolist. • Töörühma ülesanded: • programmi tegevuste elluviimine ja operatiivküsimustega tegelemine; • töörühm osaleb muudatuste väljatöötamises ja elluviimises; • töörühma ülesannete hulka kuulub programmi rakendamise hindamine ja seire teostamine; • töörühma liikmed täidavad rahastamiskoordinaatori funktsiooni, st kommunikeerivad programmi tegevusi oma organisatsioonis; • kaasamis- ja kommunikatsioonikava koostamine; • võrgustikutegevused. Töörühm legitimeerib otsused Töörühm kinnitab otsused, annab kirjaliku tagaside ja kommunikeerib programmi tegevusi.
Tulemused Alaeesmärk 1: Avaliku sektori (riigi ja KOV) ja kodanikeühenduste strateegiline partnerlus (sh strateegiliste eesmärkide planeerimisel ja elluviimisel) • Kodanikühiskonna arengu toetamiseks algatatud riiklikud rahastuprogrammid on läbimõeldud, vajadustest lähtuvad ning omavahel süsteemselt seotud Alaeesmärk 2: Kodanikeühenduste rahastamine ministeeriumide ja kohaliku omavalitsuse eelarvetest on süsteemne ja toimub ühtlustatud praktikate alusel - Kodanikeühenduste rahastamise praktika ministeeriumides ja KOV-ides on valdavalt ühtlustatud ja toetab läbipaistva, süsteemse ja efektiivse rahastamispoliitika elluviimist
Ootused / võimalused: • Programmi edukas rakendamine eeldab kõikide osapoolte (ministeeriumid, kohalikud omavalitsused, rahastajad, kodanikuühendused) kaasamist projekti ning nende sisulist panust projekti tegevuste elluviimisesse • Käivitatakse võrgustikutegevused, et tagada info jõudmine kõikide osapoolteni • Töörühmas pannakse rõhku ühishuve arvestavale koostööle. Programmi tegevuskava ja eelarve on kõikidele osapooltele läbipaistev • Tehakse teavitustööd ning kaastakse erinevaid osapooli ühisseminaridele. • Rakendatakse kaasamise kava ja kommunikatsiooniplaani