SAAKS KA TUUMAJAAMATA

1. SAAKS KA TUUMAJAAMATA Toomas FREY Mõtisklused Eesti Linnade ja Valdade Päevade puhul 18. 02. 2009

2. OLUKORRAST • Põlevkivi on taganud Eesti energeetilise sõltumatuse senini, ent • EL kliimapoliitika – 3x20% 2020 nõuab: tõsta 20% energia kasutamise tõhusust, tõsta 20% taastuvate energiaallikate osa kogutarbimises vähendada 20% kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist • EL Nõukogu kavandas (2008) energeetilise julgeoleku tagamiseks üle-Euroopalise energiavõrgustiku, mis ühendaks kõik kohalikud ja riiklikud energiaallikad, sh Põhjamere tuulepargid, Vahemere päikesepaneelid ning NABUKO gaasijuhe, see hõlmab ka Eesti • Eestis on arendamata seadusandlus ja riiklikud kavad merre rajatavate tuuleparkide ja tuumajaama ehitamise korraldamiseks

3. KAUGKAVAD STRATEEGIA • Energia-allikaid tuleb arendada eeskätt kohalikena, võimsused hajutatult vastavalt asustuse tihedusele, elektri ja soojuse koostootmisega • Eelistatud on kulutused, mis rajanevad kohalikule toorainele ja tööjõule (Sillamäe maak, Volta?) • Turvalisem on kasutada ja arendada võimalikult kõiki energia-allikaid, sellega ka rohkem töökohti • Kiiresti on vaja riiklikult arendada vesiniku tootmist ja kasutamist nii tuuleparkide kui aatomijaama ala- ja ületootmise tasakaalustajana

4. LÄHISIHID TAKTIKA • Majandusraskuses on kulusid osade kaupa (tuule-pargid 1MW 30 mln) kergem kanda kui täiskoguses korraga (tuumajaam 30 - 60 mld, USA 45 jaama 300 mld USD, Fortum 1-1.8 GW 62-94 mld) • Puudub vajadus energeetika hüppeliseks kasvuks. Vaene ei osta kallist ja kohe (isikliku sõiduki 150 000 EEK asemel takso 12 EEK/km sõidab selle rahaga 20 000 km), tuumajaama rahaga saaks rajada kuni 1 GW tuulikuid • Puidu aastane juurdekasv 12 mln tm tähendab 12.5, sellest küttepuit 5.7 TWh, energia kogutarve 2020 12 TWh • Muu biomassi (ka õlgede, pilliroo, pajuvõsa) kasutamist tuleks riiklikult soodustada

5. EL uued energiarajatiste (2008) võimsused ja nende kasv 2000-08

6. Euroopa tuulenergia võimsused

7. Tuulegeneraatorite võimsuse kasv

8. Kütuste kasutamine Eestis

9. Eesti energeetika SWOT Tugevused Nõrkused Varud ja rajatised Puudulik seadusandlus, hetkel küllaldased algeline riiklik juhtimine, piiratud majandusvõimekus SKP kõrge energiakulu Võimalused Ohud Tuumajaama ja ulatuslike Naaberriikide rahapesu, tuuleparkide rajamine, EL keskkonnasanktsioonid, puidu ja muu biomassi erakondadevaheline mõistmatus, ulatuslikum kasutamine korruptsioon

10. Eesti tuumajaama SWOT Tugevused Nõrkused Kohalikud uraaniarud Puudulik seadusandlus, küllaldased, algeline riiklik eeltöö leidub eestvedajaid puudub vähimgi infrastruktuur asutatud piiratud majandusvõimekus MTÜ Eesti Tuumajaam rajamiskulude ja jäätmetehoidla rahastamiseks rajatiste sõltuvus välisturust Võimalused Ohud Energiaekspordi laiendamine Radioaktiivse saaste paiskumine rahvusliku kaadri koolitamine haavatavus ründe- ja/võipantvangiobjektina insenerierialade tugevdamine

11. Taastuvate energiaallikate hinnad (sept. 2007, UD Department of Energy põhjal, 1 $ = 12.25 EEK)

12. LÕPETUSEKS • Tuumajaamade neljanda põlvkonna tehnoloogiad on • alles katsetamisel, kolmanda põlvkonna jaama ehitamine on tehnoloogiliselt 50 aastat aegunud (“lepe saatanaga”) • Energeetika arendamine kaasab keerukad sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnakaitselised ülesanded, mille lahendamine on keerukas riiklikul tasandil, kuid ei ole jõukohane üksikule mittetulundusühingule • Kogu maailm liigub multimeetodite ja taastuvenergia rakendamise suunas, tuumaenergeetika olulist laienemist kolmanda põlvkonna tasemel ei kavandata (EL Rumeenia 1, Soome 1 kolmanda põlvkonna jaam) • Esimuslik on kütuseelementide, elektrolüüserite ja elektri salvestamise ning kokkuhoiu seadeldiste täiustamine • Aastas toodetakse 50 mln tonni vesinikku, kastusel on 34 000, 2007 toodeti 1200 kütuseelementi, töös on üle 100 vesinikutankla. Vesiniku tootmine sobib nii tuumajaama kui tuulepargi kompensatsiooniseadmeks