220 likes | 1.33k Views
Eesti mullad. Eesti muldade teke. Eesti muldade teket ja arengut mõjutavad: kliima taimekooslused lähtekivim veeolud pinnamood. Eesti muldkatte iseloomustus. Eesti muldkatet iseloomustab muldade mitmekesisus (lähtekivim ja veeolud) soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus
E N D
Eesti muldade teke • Eesti muldade teket ja arengut mõjutavad: • kliima • taimekooslused • lähtekivim • veeolud • pinnamood
Eesti muldkatte iseloomustus • Eesti muldkatet iseloomustab • muldade mitmekesisus (lähtekivim ja veeolud) • soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus • lubjarikaste muldade rohkus • muldade kivisus TV h 1 lk 39
Mulla lõimis • Mulla lõimis on mulla mehaaniline koostis • Mulla lõimis näitab, kui suur on erisuuruste osakeste protsentuaalne hulk mullas ja lähtekivimis
Mulla lõimis kruus liiv savi aleuriit Sellel skaalal nähtamatu
Muldade lõimise rühmad savi sisalduse järgi • Liivmullad alla 10% • Saviliivmullad 10-20% • Liivsavimullad 20-50% • Savimullad üle 50% TV h 2 lk 40
EGCD • Mulla horisondid • Mulla profiil
Paepealsed mullad • Põhja- ja Lääne-Eesti • Lubjakivist aluspõhi on maapinna lähedal • Mullad on õhukesed kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, kuid kivised ja põuatundlikud
Rähkmullad • Põhja- ja Lääne-Eesti paealad, mida katab moreen • Kõrge huumuse-, toitainete- ja paemurendi (räha) sisaldus • Keskmise viljakusega mullad • Puisniidud ja salumetsad
Leostumine • Leostumine – on mineraalainete (peamiselt vees lahustuvate soolade) väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel.
Leostunud pruunmullad • Kesk-Eesti ja Pandivere moreentasandikud • Parimad põllumullad Eestis • Puisniidud ja salumetsad
Leetumine • Leetumine – on protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. TV h 3 lk 40
Leetunud mullad • Iseloomulik keemiliselt koostiselt vaestele liivadele • Männimetsad
Näivleetunud mullad • Lõuna- ja Kesk-Eesti moreentasandikel • Tekivad savikale või kahekihilisele lähtekivimile • Salu- ja laanemetsad
Gleimullad • Laia levikuga ja omadustelt väga vahelduvad • Kõrge põhjavee seisu tõttu kujunenud sinakas- või rohekashall gleihorisont • Soostunud männikud
Soomullad • Muldi iseloomustab üle 30 cm paksune turbahorisont, mille all on gleihorisont TV h 4 lk 40
Lingid • http://kogud.emu.ee/mullamuuseum/ • http://moritz.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/yldine.html