Hälbekäitumine

1. Hälbekäitumine Sütevaka Humanitaargümnaasium Liina Käär

2. Millega tegeleb hälbekäitumise sotsioloogia? • Mida peetakse hälbeks? Millistel tingimustel? • Kuidas ja kes kehtestavad sotsiaalseid norme? • Millistel tingimustel norme rikutakse? • Millised sotsiaalsed grupid suurema tõenäosusega reegleid rikuvad? • Kuidas reeglite rikkumisesse suhtutakse? • Kes määrab ühiskonnas normaalsuse ja hälbe?

3. Sotsiaalne elu on reguleeritud kõikvõimalike tavade, normide, väärtuste, reeglite, seaduste alusel. • Erinevates kultuurides ja ajalooperioodidel on mõned väärtused, normid tähtsamad kui teised. Millest need sõltuda võivad? • Koos normide kehtestamisega luuakse ka hälve ehk normide vastane käitumine.

4. Hälvikud on inimesed, kes keelduvad järgimast reegleid, mida enamik inimesi järgib. Hälvikuteks võivad olla kriminaalkurjategijad, asotsiaalid kui igaüks meist endist. • Hälve: kriminaalsus – deviantsus • Deviantsus on kõrvalekalle normist, piirid on suhteliselt laiad ning alati ei pruugi kõrvalekalle olla seadusega karistatav • Kriminaalsus on ühiskonna seisukohalt juba liiga ohtlik kõrvalekalle, mille esinemist tuleb püüda ennetada või likvideerida

5. Deviantsus ja kriminaalsus sõltub: • Kes vastava teo korda saadab • Kus see tegu korda saadetakse • Mis on teo motiivideks • Kui vana on teo kordasaatja • Mis soost on teo kordasaatja • Millisesse sotsiaalsesse staatusesse kuulutakse • Mis ajahetkel tegu korda saadetakse • Millises sotsiaalses grupis tegu korda saadetakse

6. Konformsus • Konformne käitumine vastandub hälbelisele käitumisele ning tähendab sotsiaalselt aktsepteeritud käitumisviisi. Kujuneb vastavalt ühiskonnas olevatele väärtustele, normidele, tavadele. • Normide kujunemine toimub sotsiaalse interaktsiooni ning vormib inimeste taju tegelikkusest

7. Normide tugevus: • Sundivad – tekitavad halvakspanu, karistused kergemad • Keelavad – karistused ranged Normide tugevus sõltub samadest punktidest, millest teo hälbelisus. Emile Durkheim: hälbelisust mõõdetakse ühiskondliku reaktsiooniga sellele tegevusele, mis rikub populaarseid või institutsionaalseid norme. Tegelikult pole ükski tegu iseenesest halb, vaid sõltub sellest, kuidas teole reageeritakse teatud kultuuris, ajahetkel või teatud tingimustel.

8. FORMAALNE: Ametlikud seadused, reeglid, normid ning kus kontrolliagentideks on politsei, kohtud, vaimuhaiglate personal jt formaalsed organisatsioonid MITTEFORMAALNE: Tähtsate teiste heakskiit või laitus, nt Perekond Sõbrad Tuttavad Eakaaslased vm Sotsiaalne kontroll: planeeritud või planeerimata protsess, millega inimestele õpetatakse veendakse või sunnitakse normidele alluma.

9. Teoreetilised seletused hälbivale käitumisele: • Bioloogiline lähenemine – inimeste kehatüüpide järgi on võimalik ennustada nende kuritegelikku käitumist (mesomorfsed ehk muskulatuursed – alkoholism, otsene seos kuritegeliku käitumisega; ektomorfsed – peene kondi ja lihastega, kalduvus skisofreeniasse; endomorfsed ehk paksukesed – maniakaalsus, depressiivsus, alkoholism)

10. Veel bioloogilisi lähenemisi: • Cesare Lombroso – kurjategijaks sünnitakse ehk bioloogiline determinism; sotsiaalne darwinism – toimub endiselt areng madalamast vormist kõrgemasse. • Frenoloogia (Franz Joseph Gall) – erinevad aju osad • Kraniomeetria – kolju suurus, kuju, raskus • Psühholoogilised seletus – keskendumine erinevatele isiksusetüüpitele EELKÕIGE PÕHJUSTAB INIMESTE HÄLBIVUST MINGI KAASASÜNDINUD VIGA

11. Strukturaalsed teooriad: Funktsionalistlik teooria Konfliktiteooria Mõlemad keskenduvad eelkõige erinevate staatustega inimeste uurimisele ehk mille poolest nende hälbivus erineb. Protsessile keskenduvad teooriad: Sildistamisteooria Kontrolliteooria Teooriad keskenduvad eelkõige sellele kuidas inimesed ühiskonnas sotsialiseeruvad hälbivateks Erinevaid sotsioloogilisi teooriaid:

12. Funktsionalistlik teooria • Hälbivus tekib olukorras, kus puuduvad selged reeglid ja juhised konkreetses situatsioonis käitumiseks (anoomia) • Ühiskonnas puudub moraalne reeglistik • Teisalt toimub ühiskonnas läbi hälbivuse piiride märkimine ja ühiskonna/kogukonna liitmine • Subkultuurilised erinevused toodavad hälbekäitumist

13. Konfliktiteooria • Hälve on tahtlikult valitud ja sageli poliitilise iseloomuga • Hälve pole seotud bioloogia, anoomi vm tunnustega, vaid see on reageering kapitalistliku süsteemi ebavõrdsusele Ühiskonnas valitsevad seadused kaitsevad võimulolijate huve ning ei ole oma olemuselt neutraalsed. Seadusandluses pööratakse tähelepanu eelkõige vaesemate inimeste kuritegudele ning võimulolijad jäävad kas karistuseta või saavad ainult minimaalse karistuse.

14. Sildistamisteooria • Hälbimus ei ole seotud ei indiviidi ega grupi tunnustega, vaid tegu on suhtlemisprotsessiga deviantse ja konformse grupi vahel • Hälbeline käitumine on seepärast hälbeline, et teised inimesed panevad sellele lihtsalt sellise sildi • Sildistamise mõju identiteedile: • Esmane hälbimus – norme rikutakse, kuid seda ei panda tähele ning ei oma mõju indiviidi identiteedile • Teisene hälbimus – sotsiaalselt määratletud reaktsioonide tüüp kuidas inimesed reageerivad hälbivale käitumisele. Inimene aktsepteerib silti ja näeb ennast deviantsena

15. Kontrolliteooria • Kuritegevus ilmneb siis, kui puudub tasakaal kuritegeliku käitumise impulsside ja sotsiaalse ning psüühilise kontrolli vahel • Lähtumine kasu ja karistuse võimalikust vahekorrast • Teised teoreetikud: rohkem põhjuseid, võimalusi ja allikaid kuritegevuseks – see on kasvava kuritegevuse põhjuseks

16. Kokkuvõte • Hälbe olemus sõltub paljudest erinevatest tingimustest • Hälve on sageli seotud sotsialiseerumisega • Hälbekäitumine on ühiskondliku elu üks osa • Kõige enam kasutatakse hälbekäitumise selgitamiseks sildistamisteooriat