Download
1 / 47
470 likes | 700 Views
TÖÖ MUUSEUMIS. TÖÖTAJAD, DOKUMENDID, TEGEVUS. Töötajad. ICOMi muuseumide eetikakoodeks (Barcelona 2001). On erialase eneseregulatsiooni vahend Ei ole seaduste suhtes ülimuslik; kuid täidab tühimikud Tingitud kommertssektori pealetungist (turism; teenindus; äri). Institutsionaalne eetika.
E N D
TÖÖ MUUSEUMIS TÖÖTAJAD, DOKUMENDID, TEGEVUS
ICOMi muuseumide eetikakoodeks (Barcelona 2001) • On erialase eneseregulatsiooni vahend • Ei ole seaduste suhtes ülimuslik; kuid täidab tühimikud • Tingitud kommertssektori pealetungist (turism; teenindus; äri)
Institutsionaalne eetika • Juhtorganid peavad edendama kõiki muuseumi tegevuse aspekte (kogumine; säilitamine; uurimine; vahendamine) • Muuseumil peab olema selge põhikirjaline dokument (eesmärgid; ülesanded; tegevusviisid) • Muuseumil peab olema läbipaistev ja selge rahastamine • Muuseum peab tagama hooned, mis on kogude säilitamiseks turvalised • Muuseumi juhtkond peab tagama, et siin töötaks kvalifitseeritud kaader • Soovitavad on tugiorganisatsioonid (side avalikkusega) • Moraalne kohustus tegutseda hariduse vallas kuna muuseumil on monopol originaalsele tõestusmaterjalile • Muuseum peab olema külastajatele ja uurijatele avatud asutus (arvestades turvanõuetega) • Avalik info peab olema aus, täpne, objektiivne ja teaduslikult põhjendatud • Peab olema kogudepoliitika • Kogutavate esemete päritolu peab olema selge (seaduslik omandamine) • Välitööd peavad vastama seadusele (eriti arheoloogia) • Kogust väljaarvamine peab olema seaduslik
Ametialane käitumine • Lähtekoht – tegemist on ühiskonna varadega (ka era-, juriidilise isiku muuseum) • Eetiline suhtumine museaalidesse (nt inimsäilmed; isiklikud intiimsed esemed) • Muuseum on avaliku usalduse objekt (informatsiooniga ei tohi manipuleerida) • Informatsioon peab olema teaduslikult põhjendatud – muuseum ei ole koht muinasjuttude vestmiseks (va teatraliseeritud sündmused, kus osalejaid vastavalt ka hoiatatakse) • Vältima peab huvide konflikti (kollektsionäärid ei peaks töötama muuseumis) • Konfidentsiaalsusnõuete täitmine on väga tähtis (tundlik info museaalide; annetajate kohta)
PÕHIKOGU Museaalid, mis on muuseumi profiilile vastavad, mis on algupärased ja millel on teaduslik, ajalooline või kunstiline väärtus ABIKOGU Materjalid, mis on valmistatud teadustöö, eksponeerimise või teabetöö vajadusteks (koopiad peamiselt) Originaalmaterjalide dublikaadid (esemed, mida on massiliselt - vaskmündid nt) Muud abistava iseloomuga materjalid (vitriin) VM KOGU KOOSSEIS
MUUSEUMIKOGU STRUKTUURVILJANDI MUUSEUMI NÄITE PÕHJALVM KOGU u 130 000 • Muuseumi (põhi)kogu jaguneb alakogudeks • Alakogud omakorda jagunevad kollektsioonideks, mis võivad olla muuseumi sees moodustatud kollektsioonida aga ka juba eelnevalt süstematiseeritud kollektsioonid. Neil on oma ühisnimetaja
Mööbel Relvad Portselan Klaas Vimplid Pitsatid jne Mööbel nt barokk; pseudostiilid vmt Relvad – külmrelvad; tulirelvad; keskaeg, uusaeg, I ms, II ms jne Ajalookogu - VM Aj Museaalid grupeeritakse ja süstematiseeritakse esemeliikide kaupa; edasi kronoloogiliselt või koolkondlikult
Kollektsioonid kujutavad endast ühel aastal ühes kohas välja kaevatud leiukogu nt: Ordulinnus 1878-1879 Jaani kirik 1989 Kaablitrassid 2003 jne Siia juurde kuulub veel dokumentatsioon. Kaevamistel tulevad leiud on pakitud ise korriste ja ruutude kaupa Kronoloogilisel jaotamisel kasutatakse üldtunnustatud kronoloogiaid nt: Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg Keskaeg Varane uusaeg Vajadusel ka esemeliikide kaupa Keraamika Relvad Luu Nt Ordulinnuse 1878 keraamika Arheoloogiakogu – VM Agrupeeritakse ja süstematiseeritakse kollektsioonide järgi ja siis kronoloogiliselt. Vajadusel süstematiseeritakse ka esemeliikide järgi
Rooma Araabia Anglosaksi Saksamaa Vana-Liivimaa Poola Venemaa Rootsi Eesti Vabariik 1918-1940 jne Rooma – vabariik; nt keisririik Nero, keisririik Caligula Vana-Liivimaa – Tallinn; ordumeistrid - Gotthardt Kettler Rootsi – Stockholm Gustav II Adolf; Karl IX Venemaa – Moskva Ivan IV Numismaatika - VM NSüstematiseeritakse müntimiskoha ja valitsejate, riigikorra ja perioodi järgi
Ajaloolis-geograafiline: Põhja-Viljandimaa (Suure-Jaani; Kolga-Jaani; Põltsamaa; Kõpu jt) Mulgimaa (Karksi; Helme jt) Viljandi linn Esemeliikide järgi: Rahvarõivad Ehted Mööbel Tööriistad Etnograafiakogu – VM Esüstematiseeritakse ajaloolis-geograafiliselt e kihelkondlikult edasi esemeliikide järgi
Faleristikakogu N 2 on süstematiseeritud ühetasandiliselt märgiliikide kaupa: • sõjalised teenetemärgid • tsiviilteenetemärgid • mälestusmedalid ja lauamedalid • rinnamärgid • ripatsid • tunnusmärgid • ametimärgid
Arvelevõtt muuseumis toimub kahes etapis • Sissetulevate museaalide esmane arvestamine - vastuvõtuakti koostamine ja vormistamine ning sissekande tegemine tulmeraamatusse; teostajaks on peavarahoidja • Arvele võetud museaali teaduslik kirjeldamine e inventeerimine; teostajaks kuraator-koguhoidja (suuremates muuseumides need ametikohad eraldi)
ESEME ESIALGNE VASTUVÕTT MUUSEUMI KOGUSSE • Dokumendid - Vastuvõtuakt, Tulmeraamat (ajaloos ka korjeraamat) • Teostaja - Peavarahoidja • Tähendus - juriidilise staatuse muutumine (esemest saab museaal ja see läheb üle muuseumi käsutusse); olemusliku staatuse muutumine (ese kaotab tarbimisväärtuse, selle funktsiooni, milleks ta oli loodud) • Vajalik on objekti algselt kirjeldada nii, et temaga seotud kirje oleks teiste hulgast eraldatav; et ese oleks tuvastatav
VASTUVÕTUAKT • Muuseumi nimi • Akti koostamise koht ja kuupäev • Vastuvõtja nimi ja ametikoht • Üleandja täpsed andmed • Märge ajutiseks või alaliseks võtmise kohta • Museaalide loetelu, lühikirjeldused • Ostu korral hind ja ostukomisjoni allkirjad • Üleandja ja vastuvõtja allkirjad • Tulmenumber (jooksvalt vaatamata esemeliigile vm)
TULMERAAMAT (tänapäeval enam eraldi ei peeta, seda asendab VVA juurde käiv lisanimekiri) • Võib nimetada ka muuseumi pearaamatuks. Selle dokumendiga oli kõik seotud. TR kadumine on sisuliselt süsteemi katastroof • Museaali peanumber • Esialgne nimetus • Kui oli inventeeritud, siis ka täielik number • Esialgsed mõõdud, vajadusel ka lühikirjeldus • Legend kellelt saadud, aadress jm • VVA nr; vastuvõtu kuupäev
KARTOTEEGIKAART(tänapäeval enam ei täideta va raamatukogus või eraalgatusel) • Vähemalt üks kaart täideti peavarahoidja poolt, edasi süstematiseerimise käigus täideti ja täiendati ka kuraatorite ning koguhoidjate poolt • Erinevates kogudes olid kaartidele nõuded erinevad - aga üldiselt sama, mis tulmeraamatus; samas peaks olema juba teadusliku inventeerimise osa
NUMMERDAMINESigneerimine • VM - muuseumi lühend üle riigi • VM 150 - st, et on Viljandi Muuseumis arvel 150. vastuvõetud esemena. Peanumbrid jooksevad läbi aegade. Meil jooksevad numbrid 1936. aastast alates. Hiljem üks akt üks peanumber – olgu või tuhandeid museaale • VM 150 Aj - st, et museaal on määratud (pvh+teadur) alakogusse Ajalookogu • VM 150 Aj 25 - st, et museaal on ka kirjeldatud ja ajalookogus jooksvalt 25. museaalina • Kui on rohkem kui üks ese, siis tulevad mängu lisanumbrid • Oletame, et 150. all tuli sisse kaks tassi ja neli fotot peanumbriga VM 150:1-6. Ajalookogusse läksid neist kaks viimast museaali, mis olid tassid VM 150:5,6 Aj 25:1,2. Fotokogusse aga neli esimest – nende numbrid VM 150: 1-4 F 65: 1-4); Alakogul number võib olla ka üldiselt järgnev. Sellisel juhul – VM 150:1 F 65; VM 150:2 F 66 jne • Kui üks tass Aj 25: 2 tuli kildudena, saavad killud lisanumbri või tähistuse - VM 150:5 Aj 25:2/a; VM 150:5 Aj 25:2/b
NUMMERDAMISE REEGLID • Vähenähtavasse kohta (eriti siis, kui tegemist on eksponeeritava museaaliga) • Üheliigilistele esemetele samasse kohta • Tagaküljele (esemed, millel need küljed olemas on) • Väikestel esemetel alläärele, suurtel ülaserva (nt mööbel) • Võimalikult väike, kuid loetav • Detailid on vaja nummerdada eraldi (!) • Vanad numbrid peab kindlasti eemaldama
Nummerdamine • Eseme juurde seotud etikett numbriga ei ole eriti hea. Võib ära kaduda – st number peaks olema dubleeritud
Nummerdamine • Number museaali vaadeldaval osal. Ei ole soovitatav – eksponeerimisel segab
Nummerdamine • Museaali tagaküljel
NUMMERDAMINEMaterjalide kaupa • Puu, metall, klaas, keraamika, luu, portselan – õlivärv, veekindlad markerid, tintenpenid, värviline tušš) • Tekstiil – kindlasti kasutada puuvillasest riidest numbrilappi; pliiats marker of laundry; lapp märgistatakse ja siis õmmeldakse pahupoolele õmbluse külge • Nahk – arhiivitušš, märgistustint • Negatiivid – märgistustindiga emulsiooni vastaspoolele • Fotod – tagaküljele grafiitpliiats (pehme) • Graafika – tagaküljele grafiitpliiatsiga; kasutada ei tohi pastapliiatseid • Maal – raamile; paberetiketile ja liimiga tagaküljele.
TEADUSLIK INVENTEERIMINE JA KIRJELDAMINE • Teaduslik inventeerimine on muuseumikogu arvestamise teine põhietapp • Inventeerimist teostavad teadusdirektor ja teaduslikud töötajad; kuraatorid meil • Inventeerimisele peab eelnema muuseumi põhikogu süstematiseerimise skeemi väljatöötamine • Muuseumimaterjalid liigitatakse lähtudes nende põhitunnustest, muuseumi profiilist ja vajadustest • Kõigi materjaliliikide jaoks peetakse/on peetud eraldi inventariraamatut (arvestust) – põhimõte kestab edasi ka andmebaasis • Väärismetallist esemed on inventeeritud (eseme liigist olenemata) ka väärismetalli inventariraamatus. • Igal muuseumimaterjali liigil ning seega ka vastaval inventariraamatu tüübil on oma siffer. Näiteks: fotodel - F, etnograafilisel kogul - E, ajaloolisel kogul - Aj, arheoloogilisel kogul – A, jne
ETTEVALMISTUSED INVENTEERIMISEKS • Kirjanduse läbitöötamine (üldiselt kitsamale) • Mõistete süsteem • Tüpoloogiad; üldkasutatavad süsteemid • Materjalid • Internet • Usaldusväärsus • Alati valida kõige hilisemad teadaolevad allikad
Spikker – vanad vene vedelikumõõdud • 1 tünn = 40 ämbrit ~ 4,9196 hektoliitrit 1 ämber = 10 toopi ~ 12,299 liitrit 1 toop = 2 pudelit ~ 1,2299 liitrit 1 pudel = 2 veerandtoopi ~ 0,6149 liitrit 1 veerandtoop = 2,5 sajandikku e. tšarkat ~ 0,3074 liitrit 1 sajandik (tsarka) ~ 0,123 liitrit
Esemete inventeerimisel peavad kajastuma järgmised andmed: • Inventeerimise kuupäev ja inventeerija nimi • Viide vastuvõtuaktile • Eseme nimetus (kirjakeelne, murdekeelne, teaduslik) • Eseme väline kirjeldus, mis peab olema piisavalt täpne, et selle järgi oleks võimalik eset ära tunda. • Materjal, millest ese valmistatud on • Templid, sildid, meistrimärgid, kirjutised esemel (vajadusel lisada joonised) • Mõõdud • Esemega liituv informatsioon- valmistaja/kasutaja, valmistamise/kasutamise aeg ja koht, valmistamistehnika. Vajadusel ka eelloetletuga seonduv lisateave konkreetse ajaloolise tausta kohta. • Kirjandus, mida on kaustatud eseme dateerimisel või määramisel, publikatsioonid eseme kohta.
Esemete inventeerimisel peavad kajastuma järgmised andmed: • Säilivus. Eseme säilivuse kohta antakse üldhinnang ja pannakse kõik esinevad defektid. • Märkused eseme restaureerimise või põhifondist kustutamise kohta koos viitega algdokumendile. • Eseme põhifondist kustutamisel on keelatud tema inventarinumbrit kasutada teise eseme inventeerimise tähistamisel . • Ruumi peab jätma ka peale inventeerimist selgunud eriti olulise täiendava informatsiooni jaoks. • Fotode inventeerimisel peavad kajastama kõik andmed jäädvustatud isikute ja sündmuste kohta, koos kujutise lühikirjeldusega.
