Thomas Mann (1875 — 1955) jt kuulsad Mannid

1. Koostanud Külli Semjonov TPL 2010 Thomas Mann (1875 — 1955)jt kuulsad Mannid

2. Heinrich ja Thomas Manni vanemad

3. Heinrich ja Thomas Mann – kirjanikest vennad

4. I maailmasõja puhkemise ajal tekkisid vendade vahel lahkhelid poliitiliste vaadete pärast (Heinrich – sotsiaaldemokraat; Thomas – konservatiiv) ja suhted katkesid kuni 1922.aastani. Thomas leidis, et Saksamaa võit sõjas tagab Euroopas rahu, läänelikule tsivilisatsioonile vastandas ta kultuuri, st saksa vaimu säilitamise ja arengu. Oma seisukohtadest taganes kõnes “Saksa vabariigist” (15.10.1922)

5. Heinrich Mann (1871—1950) Tähtsamad teosed • “Truu alam” (filmiversioonirežissöör Wolfgang Staudte, SDV 1951; SLV-s näidati filmi alles 1957.aastal) • “Kuningas Henri IV noorus” • “Kuningas Henri meheiga” • “Professor Unrat ehk Ühe türanni lõpp” (ekraniseering pealkirja “Sinine Ingel” all tõi maailmakuulsuse, siit algas Marlene Dietrichi tähelend)

6. “Truu alam” • Keiser Wilhelm II ajast (XIX ja XX sajandi vahetus): sõjaväest sai pühitsetud institutsioon ja aadlisoo kõrval teine võim riigis. • Rahvuslik iseteadvus kasvas: “Saksa loomuse najal saab maailm end parandada.”(Wilhelm II) • Sotsiaaldemokraat oli sõimusõna (kahtles sõjaväes, jumalast seatud monarhia sotsiaalses korras, keeldus keisrit austamast, ütles välja mõtte, et Saksamaa hakkab kannatama suurushullustuse all) – ei olnud hea alam. • Hea alam oli Diederich Hessling: kannatab peksu ja sõimu, armastab mundrit, joobes olles naudib võimu teiste üle; tema elufilosoofia: küüruta selga ülemuste ees, talla alamad jalge alla. • Romaan hakkas ilmuma 1.01.1914 järjejutuna ajakirjas Zeit im Bild. Tervikuna ilmus 1918, kuue nädalaga müüdi 100 000 eksemplari.

7. Heinrich Mann “Professor Unrat ehk Ühe türanni lõpp” • Teos veidrast ja hukutavast kirest, lugu kabareelauljanna ja türannist gümnaasiumiõpetaja armastusest. • Pole teada, kust jookseb kõlbluse piir, kus on patt, kus on puhastus. • Kes muutub naeruväärsemaks: kas vananev mees oma pimeda ihaga noore võrgutajast naise järele või tema õpilased sedasama naist püüdes? • Kus on kättemaks, kus on kuritegu? • Kõige taustaks on Sinine Ingel – kõrts, patupesa, täis puudri, tõrva ja õllevahu lärmavat lehka.

8. Thomas Mann (1875–1955) • Sündis Lübeckis jõuka viljakaupmehe ja konsuli peres. • Kuna pojad ei olnud ärist huvitatud, likvideeris isa äri ja kolis Münchenisse. • Kuulas Müncheni tehnikaülikoolis ajaloo, kunsti- ja kirjandusloo loenguid. • Vaimustus esialgu Esimesest maailmasõjast, kuid peagi kujunes temast sõjavastane kirjanik. • 1929. aastal saab Nobeli preemia. Thomas Mann umbes aastal 1900

9. 1905. aastal Thomas Mann abiellub Thomas Mann(1905) Katia Pringsheim (1905)

10. Thomas ja Katia Mann Berliinis 1929. aastal. Perre sündis kuus last, kolm vanemat olid seotud kirjandusega, kuid kõik jäid isa varju.

11. Heinrich ja Thomas Mann koos laste ja sugulastega

12. Thomas Manni lapsed Klaus Mann Õde-venda Erika ja Klaus Mann Klaus Mann(1949)

13. Erika Julia Hedwig Mann (1905–1969) Näitleja ja kirjanik, ei varja oma homoseksuaalsust; 1933. aastal asutakse Münchenis kabaree “Die Pfeffermühle”, mille jaoks suurema osa repertuaarist kirjutab just Erika. Kui kabaree antifašistlike ülesastumiste pärast suletakse, kolib Erika Zürichisse ja avab seal 1937. a kabaree uuesti. 1938. aastal on koos Klausiga Hispaania kodusõjas korrespondent.

14. Klaus Mann (1906–1949) • Alustas kirjanikuna 19-aastaselt; • tunnistas avalikult oma homoseksuaalsust, romaan “Vaga tants” (1925) esimene homoseksuaalsusest kõnelev romaan Saksamaal; • oli arvestatav kirjanik (u 20 romaani, novelle, näidendeid), kuid jäi isa kuulsuse varju; • tuntuim teos: romaan “Mefisto” (1966. aastal saavutas peategelase prototüübi Gründensi adopteeritud poeg, et romaan SLV-s keelustataks.) • Klaus Mann lõpetas elu enesetapuga.

15. Klaus Mann “Mefisto. Romaan ühest karjäärist” (1936) • Romaani tegevus toimub 1926–1936 (Sks pööre demokraatiast diktatuuri poole. Inspiratsiooni annab onu Heinrichi romaan “Truu alam”.) • Prototüüp on näitleja Gustaf Gründgens, Kaus Manni kunagine sõber ja Erika Manni abikaasa, kes sai kuulsaks Mefisto osaga “Faustis”. • Klaus lahkus Saksamaalt, Gründgensist sai natsionaalsotsialistide ajal staar, ta tõusis Hermann Göringi protektsiooni all Preisi riiginõunikuks. • “Mefisto” on arveteõiendamine mitte ainult ühe isikuga, seal võib ära tunda mitmeid Gründgensi kaasaegseid.

16. Angelus Gottfried Thomas (Golo) Mann (1909–1994) tunnustatud ajaloolane ja esseist, kirjanik

17. Thomas Manni mõjutajad Arthur Schopenhauer (1788–1860) saksa filosoof Eraldas inimese sisemaailma välismaailmast, kusjuures esimene (tunnetuslik printsiip) on viimasest (ratsionaalne printsiip) olulisest tähtsam. Mann nägi Schopenhaueri mõttekäikudes õigustust oma otsusele seada kunst kodanlusest kõrgemale.

18. Thomas Manni mõjutajad: Friedrich Nietzsche (1844–1900) saksa filosoof Väitis, et pole olemas tõde ega väärtust, mis oleks igavene. Sellega seoses ei ole ka autoriteete – traditsioon, ühiskondlik- või kultuuriaspekt –, mida peaks vastuvaidlematult aktsepteerima. Üllas ja suursugune on asetada rõhk moraalsetele väärtustele (T. Manni jaoks eelkõige kunstile, mille loomine on pühendumist ja vaistu nõudev ränk töö) ja põlata tavapäraseid mugandumise vorme (kodanlik kaupmehekarjäär).

19. Thomas Manni mõjutajad: Richard Wagner (1813–1883) saksa helilooja Oli sajandivahetuse dekadentlike kultuuriringkondade suuremaid iidoleid. Thomas Mann imetles Wagneri helitöid ja proovis tema muusikalise draama struktuurielemente (nt montaažitehnika) ka kirjanduses rakendada.

20. Thomas Manni looming Esimene teos: 1898 novellikogu “Väike härra Friedemann” Läbiv teema: elujõuetu ja tundliku inimese igatsus terve ja täisväärtusliku elu järele. Tihti lisab Mann loole koomilisi jooni, muutes kogu olukorra groteskseks.

21. novell “Tobias Mindernickel” Groteskne lugu inimese üksindusest ja armastusevajadusest.

22. Mannide (Buddenbrookide) maja Lübeckis Thomas Manni romaani “Buddebrookid” (1901) Thomas Mann sai kuulsaks romaaniga “Buddebrookid” (1901), mis on ühe perekonna allakäigu lugu(sisaldab hulgaliselt autobiograafilisi jooni) ja juhatab sisse teema, mis läbib kogu edasist loomingut: vastuolu kunstniku ja kodanlase vahel. film: rež. Alfred Weidenmann; 1959 2008. aasta filmi tutvustus http://www.youtube.com/watch?v=9IRmUgLLm9Q

23. “Buddenbrookid” – naturalistlik romaan • Temaatika: ühe perekonna langus; • Tehnilised stiilielemendid: montaaž – kasutatakse reaalsest elust võetud süžeeliine ja prototüüpe; • Suguvõsa allakäik, mis oli tingitud seniste jäigastunud väärtuste (perekonna au ja traditsioonid) jalgujäämisest XIX sajandi lõpu kiiretele muutustele (tehnika areng ja linnastumine), on osavalt varjatud järkjärgulise füüsilise taandarengu (nõrkus ja haigus) taha.

24. 1959 2008

25. “Surm Veneetsias” on Manni tuntuim, enim tõlgitud ja interpreteeritud novell Loos puudub fiktsioon : nii rändaja Müncheni surnuaialt, troostitu laevasõit, vanamehest keigar, kahtlane gondoljeer, Tadzio, ebaõnnestunud lahkumiskatse, kooleraepideemia, reisibüroo ausameelne ametnik, ebameeldiv komödiant kui ka muud elemendid on pärit reaalsest elust. (1911.aastal külastas Mann koos venna ja naisega Veneetsiat.)

26. Veneetsia on Euroopa dekadentsi sümboolne pealinn – lagunemise, seikluste ja saladuste kants. Wagner komponeeris siin “Tristani ja Isolde”, Wagnerilt pärineb gondli võrdlus surnukirstuga. Mannil on Veneetsia ühiskonna allakäigu mudel. Linna võlu varjutab kasuahne turism. • Puhkenud koolera on avaliku vastutuse ja moraali mandumise tagajärg, haige ei ole mitte ainult linn, vaid kogu ühiskond.

27. “Surm Veneetsias” Novelli peategelane, kirjanik Gustav von Aschenbach on oma välimuse ja eesnime saanud helilooja Gustav Mahlerilt, kes suri Manni Veneetsias viibimise ajal. (Novelli ekraniseeringus (1970; rež Luchino Visconti) on Aschenbachist tehtud helilooja ja filmi on põimitud Mahleri muusikat.) Gustav Mahler (1860–1911)

28. Thomas Mann “Surm Veneetsias” (1912) Luchino Visconti 1971. aasta film http://www.youtube.com/watch?v=X4N8B1ggYc4&feature=related

29. Lavastatud fotod “Surm Veneetsias” teemadel

30. Thomas Manni seisukohad T. Mann on eeskujuks võtnud F. Nietzsche seisukohad apolloonilise(vorm, aegruum, põhjuslikkus, enesekindlus, kainus, mõõdukus; Mannil kodanlikkus) ja dionüüsilise(vormitus, igavik, hullus, eneseunustus, joobumus, mõõdutundetus; Mannil kunst) seostest (teoses “Tragöödia sünd”). Nietzsche leiab, et iga inimene kannab endas mõlemat alget, mille vahel tuleb leida tasakaal.

31. Aschenbach on emalt saanud kunstnikuande (dionüüsiline alge) ja isalt kodanliku ranguse (apollooniline alge) – ta on pühendanud kogu elu kõlbeliste ideaalide ülistamisele oma teostes.

32. “Surm Veneetsias” Tadzio – Aschenbachi jaoks meisterlik, perfektne kunstiteos, kunstnik näeb temas Erose, antiikse armastusjumala kehastust. Tadzio pärast jääb ta Veneetsiasse: nooruki ilu päästab valla meelelise joobumuse, Aschenbachi seni nii distsiplineeritud ellu tungib Dionysos, järgneb mandumine ja surm (koolerasse).

33. Romaan “Võlumägi” (1924)(intellektuaalne ja maagiline) Manni naine läks 1911 Davosi sanatooriumi ravile. Thomas Mann külastas teda 1912. aastal ja leidis seal romaaniks inspiratsiooni (kirjutas 1913–1914, lõplikult valmis 1924). Hans W. Geissendörferi film (1982) http://www.youtube.com/watch?v=UqUecXceQqE&feature=related

34. Thomas Mann Davosis 1912

35. Thomas Mann “Võlumägi” (1924) • Intellektuaalne romaan – arutlused keskenduvad rõhutatult vaimuelu (filosoofia, teadus,kultuur, religioon) teemadele; • Umbes 1200-leheküljeline XX sajandi esimese kolmandiku Euroopa hingeseisundi ja vaimse problemaatika dokument; • Hans Gastorp tuleb sanatooriumi oma sõbrale külla kolmeks nädalaks, kuid lahkub sealt seitsme aasta pärast, kuni I MS puhkemine ta sellest haiguse- ja surmalummusest vabastab (aja seiskumine; aeglane kirjeldus). • Mann kasutab füüsilist haigust sõjajärgsete vaimsete väärtuste ja surma metafoorina.

36. Pilte sanatooriumist

37. Pilte sanatooriumist

38. Vaata: http://www.linnateater.ee/et/lavastused/minevik/volumagi.html Pilte sanatooriumist

39. Novell “Mario ja võlur” (1930) • 17.10.1930 peab Mann oma kuulsa fašismiohu eest hoiatava “Saksa kõne. Apelleerimine mõistusele”. • Suvepuhkusekogemused olid talle Itaalia fašismi olemuse selleks ajaks kujukalt paljastanud. • Ilukirjanduslikus vormis võib aja atmosfäärist aimu saada novelli “Mario ja võlur” kaudu.

40. Romaan “Doktor Faustus. Saksa helilooja Adrian Leverkühni elu, jutustatud ühe sõbra poolt” (1947) • Esseeromaan; ideoloogilis-intellektuaalne arutlus Õhtumaa saatuse üle; • kirjutatud mai 1943 – jaanuar 1947 Californias; • ainet on andnud Friedrich Nietzsche elu; • kaks ajadimensiooni: andeka muusiku elukäik ja sellega paralleelselt ajalooline, sotsiaalne ja vaimne areng XX sajandi I poolel; pisteliselt tulevad sisse fragmendid II maailmasõja sündmustest ja Saksamaa hävingust.

41. “Doktor Faustus” (1947) • Tähtsamad teemad: • kunstnikuprobleem; • Fausti-ainestik; • seltskonna- ja ühiskonnakriitika; • Saksamaa tragöödia Vt arvustust: http://www.epl.ee/artikkel/408912

42. Mainimist väärt teoseid: • “Lotte Weimaris” (1939) – fiktsioon: vananeva Goethe ja tema nooruspõlvearmastuse taaskohtumise lugu; • “Seikleja Felix Krulli pihtimused” (1954) lõpetamata romaan kelmiromaani vormis, kuid käsitleb Mannile olulisi teemasid.

43. Thomas Manni mõte sakslaste kollektiivsest süüst Alates 1949. aastast külastas Thomas Mann jälle Saksamaad, kus teda ägedalt rünnati kollektiivse süü teesi pärast. 1955. aastal Lübeckis auhinda vastu võtmas

44. Kasutatud kirjandus: Joachim Scholl “50 klassikut: Romaanid. 20.sajand”. TEA 2005. J. Talvet “Maailmakirjandus II” Järelsõnad Thomas Manni teostele