3.21k likes | 4.19k Views
9 klass Tallinna Järveotsa Gümnaasium Maiki Lauri . Eesti loodusgeograafia. EESTI ASEND, PIIRID JA SUURUS. GEOLOOGILINE EHITUS, ALUS- JA PINNAKATE. Eesti asub Ida – Euroopa platvormi loodeosas.
E N D
9 klass Tallinna Järveotsa Gümnaasium Maiki Lauri Eesti loodusgeograafia
Eesti asub Ida – Euroopa platvormi loodeosas. • Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata pealiskorrast. • Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks
Aluspõhi • Aluspõhjaks nimetatakse kõiki pinnakatte alla lamavaid kivimeid. • Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. • Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. • Eesti asub Fennoskandia kilbi lõunanõlval.
Eesti aluskord koosneb peamiselt kristalsetest kivimitest (graniit, gneiss, kvartsiit jne), need tekkisid umbes 1,6 – 2,6 miljardit aastat tagasi (aguaegkond). • Eestis alukorra kivimid ei paljandu, lähimad paljandid asuvad Soome lahe keskosas
Pealiskord • Pealiskorra moodustavad settekivimid, mis Eestis kõikjal katavad tugevasti kurdunud ja murrangutest läbistatud aluskorra kivimeid. • Vanimad paljanduvad settekivimid on kambriumi ajastu savid ja liivakivid (Põhja – Eesti peakaldal nähtavad) • Need sisaldavad fossiile ehk kivistunud jäänuseid (tekkinud ordoviitsiumi ja siluri ajastul)
Siluri ajal jätkus lubjakivide teke • Devoni ajastul settisid lubjakivide peale taas liivad ja savid • Devoni ajastu lõpul tungis Eesti alale taas meri ning kujunema hakkasid jälle lubjakivid ja dolomiidid • Hilisemate ajastute setted meie alal puuduvad, sest devonist kvaternaarini oli Eesti valdavalt maismaa ja allus kulumisele.
Pinnakate • Pinnakatte moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid, mis on meie alale kujunenud viimase 2 mln aasta jooksul. • Pinnakatte paksus on väga ebaühtlane • Põhja – Eestis umbes 2 – 3 m • Kõrgustikel aga üle 100 m
Eesti peamiseks pinnakattematerjaliks on moreen - erineva suurusega kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. • Kõige suuremad kivid moreenis on rändrahnud, mis kanti Eesti alale mandriliustike poolt. • Rändrahnud moodustavad kivikülve (nt Käsmus)
Peale moreeni sisaldab pinnakate veel mineraalseid (kruus, liiv, viirsavi) ja elutekkelisi (turvas, muda) setteid. • Pinnakate on meil peamine muldade lähtekivim, oluline veerežiimi ning vete keemilise koostise kujundaja. • Pinnakattest koosnevad kõik kuhjelised ning osa kulutuspinnavorme.
Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb mitmesugustest pinnavormidest. • Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. • Kõige sagedamini liigitatakse pinnavorme nende tekkeloo põhjal.
Millised on Eesti reljeefi suurvormid? • Eesti asub hiigelsuure Ida – Euroopa lauskmaa loodeservas. • Pinnamood on tasane, väikeste kõrgusvahedega. • Suur Munamägi Haanja kõrgustiku keskosas on kogu Baltikumi kõrgeim punkt. • Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad lainjate tasandike, madalike, nõgude ja orunditega.
Need pinnavormid ja Põhja – Eesti (Balti klint) ning Lääne – Eesti paekallas on Eesti reljeefi suurvormid.
Millest koosneb Eesti pinnamood? • Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme. Nende jalamid asuvad Eestis harilikult 75 – 100 m kõrgusel. • Pandivere ja Sakala kõrgustik on tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Need on võrdlemisi madalad ning õhukese pinnakattega.
Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud on Haanja, Otepää ning Karula kõrgustik. Nende kolme kõrgustiku pinnamoodi iseloomustavad künkad ja nõod. • Eestis esineb veel mitu väiksemat kõrgustikku: Vooremaa, Lääne – Saaremaa kõrgustik.
Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. • Kaks suurt lavamaad on Põhja – Eesti ehk Harju lavamaa ja Kirde – Eesti ehk Viru lavamaa. Neid piirab põhjast Balti klindi astang. Mõlemad lavamaad on 30 – 70 m kõrgused. • Lõuna – Eestis asub Kagu - Eesti ehk Ugandi lavamaa – ürgorgudest liigestatud 40 -100 m kõrgune.
Lavamaadele lisaks on 2 suurt suhteliselt kõrget tasandikku – Kesk – Eesti tasandik ning Vahe – Eesti tasandik ehk Kõrvemaa. • Madalikud on kuni 50 m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud. • Maakerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks hiljem kui kõrgustikud ja lavamaad.
Lääne – Eesti madalik on 0 – 20 m kõrgune soostunud tasandik, Pärnu madalik on samuti tugevasti soostunud. • Madalad ja soostunud tasandikud paiknevad ka Võrtsjärve nõos ja Peipsi järvest läänes ja põhjas. Peipsi järvest põhja poole jääb madalik, mis on tuntud Alutaguse nime all.
Nõod ja orundid kui reljeefi suurvormid on hästi eristatavad Lõuna – Eestis, kus nad lahutavad üksteisest kõrgustikke. • Sakala, Karula ja Otepää kõrgustike vahelisel alal paikneb Valga nõgu. Sealt saab alguse põhja suunas ahenev ning Võrtsjärveni ulatuv Väike – Emajõe orund. • Karula ja Haanja kõrgustiku vahele jääb Hargla nõgu. • Haanja ja Otepää kõrgustikke eraldab Võru orund.
Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt järv või soo. • Orundid on aga piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud. Seega on orundid väga laiad orud, mille mõlemat veeru me looduses harilikult korraga ei näe.
Eesti kõige suurejoonelisemaks pinnavormiks on Balti klint, mida nimetatakse ka Põhja – Eesti paekaldaks. See on üks suuremaid kulutusastanguid kogu tasandikulises Põhja – Euroopas.
Mõisted selgeks • Ilm – on atmosfääri hetkeseisund • Ilmastik - ilmad ühe aasta lõikes • Kliima ehk ilmastu – ilmade korduvus paljude aastate vältel
Eesti kliima on üleminekuline mereliselt mandrilisele. Mereline kliima on sademeterohke, väikese temperatuuri kõikumisega, mandriline kliima aga väheste sademetega ja suure temperatuuri kõikumisega.
Üleminekuline ehk paraskontinentaalne kliima tuleneb Eesti asendist Euraasia mandri loodeosas. Eesti kliimat mõjutavad nii Atlandi ookeani mereline õhk kui ka Euraasia mandri siseosas valitsev mandriline õhk.
Eesti kliimat kujundavad tegurid: I – PÄIKESEKIIRGUS Laiuskraadide erinevusest tingitud päikesekiirguse muutused on Eestis tühised. Kiirguse jaotumist mõjutab kaugus merest, aluspinna kõrgus meretasemest ja selle kaldenurk päikesekiirte suhtes. Kõige enam saavad päikesekiirgust saared ja rannikualad, kõige vähem aga kõrgustikud, mis on sademetepüüdjad ja pilvede tekitajad.
II – ÕHUMASSID Õhumasside liikumine sõltub nii aluspinna iseärasustest kui ka päikesekiirgusest. Õhu soojenemisega tekivad tõusvad õhuvoolud ning õhurõhk alaneb, kujuneb madalrõhuala, milles tekivad tsüklonid.
Laskuvate õhuvooludega korral õhurõhk tõuseb, kujuneb kõrgrõhuala, milles tekivad antitsüklonid.
III – ALUSPIND See mõjutab nii päikesekiirgusest saadavat energiahulka kui ka õhumasside liikumist. Kiirguse hulk oleneb sellest kas aluspind on vesi või maapind, hele või tume ning missuguse nurga alt kiired maapinnale lagevad.
Miks erineb kliima Eesti eri osades? • Läänemeri – selle järgi eristatakse merelisemat ja mandrilisemat kliimat. • Õhutemperatuur, sademete hulk jt kliimategurid muutuvad sõltuvalt sellest, kui suur on kaugus rannajoonest. • 20 km kaugusel rannajoonest suureneb õhutemperatuuri aastane amplituud • 30-60 km kaugusel rannajoonest suureneb sademete hulk
Mere vahetu mõjutsoon ulatub vaid mõne km kauguseni, • siin puhuvad tugevamad tuuled, on harvemini öökülma • Sademeid ning lumikatte kujunemist ja püsimist mõjutavad kõrgustikud. • Üldine reegel on, et 10 m kõrguse kasvu lisab 1 % sademeid. • Kõrgustikel on ka mõnevõrra madalam õhutemperatuur, mistõttu lumikate püsib seal talvel kauem
Õhutemperatuur • Talvel tõstab Läänemeri rannikuala temperatuuri ja erinevus sisemaaga on suurem kui muudel aastaaegadel • Kõige külmem kuu on veebruar (keskmine temp – 5,2º), ent suurimad kontrastid avalduvad jaanuaris (Vilsandil -2,0º, Narvas – 7,3º) • Absoluutselt madalaim temperatuur -43,5º on registreeritud 1940 aastal Jõgeval ja 1941 aastal Võrus
Suve algul on keskmine temperatuur rannikul madalam ja sisemaal kõrgem, ent suve lõpuks ühtlustub temperatuur kogu Eestis. • Kõige soojem kuu on juuli (+16,6º), mil regionaalsed erinevused on väikesed. • Absoluutselt kõrgeim temperatuur +35,6º on mõõdetud 1992 aastal Võrus
Tuuled • Eestis valitsevad edela – ja läänetuuled. • Novembrist jaanuarini on tsüklonaalne tegevus kõige aktiivsem ja puhuvad tugevamad tuuled.
Sademed • Keskmiselt sajab aastas 550 – 800 mm • Kõige enam sademeid saavad kõrgustikud, kõige kuivemad on Lääne – Eesti saared ning kõrgustike varjus olevad Võrtsjärve nõgu ja Peipsi madalik. • Sademeterikas on soe poolaasta – aprillist oktoobrini • Kõige vihmasem kuu on august • Kõige kuivem kuu on veebruar
Püsiv lumikate tekib kõrgustikel detsembri algul, kuu lõpuks on lumi maas peaaegu kogu Mandri – Eestis. • Kõige paksem lumi sajab maha Haanja kõrgustikul (umbes 50 cm) • Lumi sulab vastupidises järjekorras: kõige varem Lääne – Eesti saartel (märts) ning kõige hiljem kõrgustikel (aprill)
Kliima muutumine • Pikaajaline kliimavaatluste andmestik lubab järeldada, et Eesti kliima on paari sajandi jooksul muutunud merelisemaks: talved pehmemaks, suved jahedamaks ning sademete hulk kasvanud.
Läänemerest üldiselt • Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on Lõuna-Läänemeres lausa 20 promilli (‰), kuid väheneb 6 promillini Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage.
Nüüdisaegse Läänemere pindala on ligikaudu 422 000 km², maht 21 000 km³, valgala ulatub üle 1 700 000 km². Valgala on seega umbes neljakordne mere pindalaga võrreldes. Läänemere keskmine sügavus on 55 m, kusjuures samuti sisemerede hulka kuuluva Vahemere keskmine sügavus on 1000 m ning ookeani keskmine sügavus mitmeid kilomeetreid. Läänemere suurim sügavus on 459 m (Landsorti süvikus).